Põõsaid võib rahulikult kärpida, õitsemine on pea alati rikkalik. Värvi-leetpõõsas Genista tinctoria on leetpõõsastest kõige külmakindlam liik. Haljastuses kasutatavad liigid Lathyrus seahernes Eestis 8 liiki, kultuurtaimena lillhernes Lathyrus odoratus Haljastuses kasutatavad liigid Lupinus lupiin (hundiuba) Hea haljastustaim, kasvab ka metsikult. Haljastuses kasutatavad liigid Phaseolus aeduba Eestis võib kohata peamiselt ilutaimena kasvatatavat õisuba (Phaseolus coccineus) ja levinud aedvilja harilikku aeduba (Phaseolus vulgaris). Haljastuses kasutatavad liigid Robinia robiinia Kaunis hajastuse taim, erinevad värvid, hea lõhnataim. Haljastuses kasutatavad liigid Tetragonolobus asparhernes Sobib ka hästi haljastusse Ühe liigi lähim iseloomustus Harilik hernes Pisum sativum on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
väga harva, näiteid on Uus-Meremaalt, Tshiilist, Austria Alpidest. Vikerforelli siirdevormi kutsutakse teraspealõheks, Kanada edelaosa järvede vikerforelli tuntakse kamloops forelli nime all. vikerforelli on kalakasvatuse tarbeks kodustamise käigus toimunud väga intensiivne tõumaterjali segamine ja aretustöö, kasutatud on vormide ja liinide ristamisi, perekonnavalikut ning geneetilisi manipulatsioone ja praegust kasvatatavat vikerforelli pole mõtet looduses esinevate alamliikidega seostada. Kalastajat huvitab ilmselt eelkõige looduses leiduv vikerforell, mitte kalakasvatuse toodang Paraku on vikerforell Eestis samasugune koduloom nagu siga. Vikerforellist kirjutades ei saa mööda kalatiikidest, basseinidest ja sumpadest, kus on tema peamine elupaik, samuti söötmisest ja turustamisest. 4 Välimus
Põllumajanduse tootlikkuse langusele aitas kaasa ka elanike arvu langus. Samuti puudus ka välismaine investeerimine. Tansaania oli sunnitud 1983-85 sisse ostma teravilja, et toita oma rahvast. Nimelt sel ajal oli riigis suur sademete puudus, teravilja polnud lihtsalt võimalik kasvatada. Puudus oli ka hoidlatest (ladudest), mistõttu hävis ka u.40% saagist. Ebasoodne ilm, ujutused, kahjurid mõjutasid samuti primaarse sektori allakäiku. Üht tähtsamat kasvatatavat vilja, maisi, toodavad ligi 50% Tansaania talunikest. Riisi, teist peamist toiduainet, toodetakse kodumaiseks tarbimiseks. Nisu on kolmas peamine teravili. Sellega tegeleb National Food Corporation (NAFCO). 11 1977a. moodustati East African Community. See on majandusliit Uganda, Keenia ja Tansaania vahel. Tansaania ekspordib: kohvi, tubakat, teemante, teed, nelki, sisali kiudu jm. Kohv on
Noored võrsed punakaspruunid või rohekaskollased, sametkarvased. Lühivõrsed lõpevad astlaga. LEHED Õhukesed piklikud rohekas-pronksjat tooni lehed. ÕIED, VILJAD Õitseb igal aastal lumemäena. Viljad kollased, punased kuni tumesinised. KASVU- Vähenõudlikud, kuid ei edene nätskel pinnasel. Neile meeldib lubjarikas muld, TINGIMUSED happeline pinnas neile ei meeldi KASUTAMINE Ploomipuu pookealus. Lääne-Euroopas tuntakse kultuuris kasvatatavat alõtšat mürobalaani nime all. Tema suureviljalisi sorte kasvatatakse omaette puuviljakultuurina ka Ukrainas ja Venemaal. Haraline ploomipuu Prunus cerasifera Haraline ploomipuu Prunus cerasifera Haraline ploomipuu Prunus cerasifera Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' AREAAL Paawi hobukastani ja hariliku hobukastani hübriid, sort on pärit 1858.a SUURUS 10-15m
Perekonna u. 175 liiki on levinud pms. Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Perekonna enamus liike kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, osa ka Austraalias, enim liike kasvab Ida-Aasias, näiteks Hiina lääneosast on leitud umbes 80 erinevat liiki. Introdutseeritud 10 liigist kasvatatakse meil tihedalt tumedate väikeste karedate näsakestega (koorelõvedega) kaetud roheliste võrsete ja roosade kupardega Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärit naastulist kikkapuud (E. verrucosus); pms. kiviktaimlates kasvatatavat igihaljast roomavat kitsaste allapoole käändunud lineaalsete lehtedega väike kikkapuud (E. verrucosus) ja pikkade tiibadega vaarikpunaste kupardega suuretiivalist kikkapuud (E. macropterus). Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda. Taluvad normaalselt linnatingimusi, tolmu, gaase, tahma. · Võrsed sageli neljakandilised, mõnel liigil korkjate liistakute ja ribidega
annaabi.ee 
