Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus Veised - piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad - polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad - hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus · Agrokliimavööde Kasvatatavad kultuurtaimed Polaarkliima - Jahe parasvööde Rukis, oder, kartul Mõõdukas parasvööde Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein Soe parasvööde Riis, soja, mais, päevalill, viinamari Lähistroopiline Talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline Datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga Hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj
Riigi andmete kogumine (Malta) Õpilane: Klass: Aine: Geograafia Õpetaja: Malta Malta lipp Malta riigivapp Asukoht: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi(Gozo) saarest ja Kemmuna(Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Riigi kaart Asukohakaart Arengutase Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku kohta 20,281 USD. Malta on kõrge arengutasemega riik.(Euroopa liidus) Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi? Malta 132dal kohal inimarengu indeksi järgi Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsi...
Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks on Indias, seal on rohkem põllumaad ja rohkem maad on püsikultuuride all. Kuidas erineb põllumajandusmaa inimese kohta. Mida sellest järeldad? Saksamaal on põllumajandusmaad inimese kohta rohkem. Järeldan sellest, et Indias on väga palju inimesi. C. Peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad - põllumajanduse spetsialiseerumine Loodusolud ja põllumajandusliku maa kasutamine määravad suuresti selle, mis põllukultuure ja mis kariloom tasub kasvatada ehk siis põllumajanduse spetsialiseerumise. Leia FAO andmebaasist http://www.fao.org/faostat/en/#data mõlema riigi peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad (8-10). INDIA: riis, suhkruroog, banaanid, nisu, mais, kitsed, piimakari, pühvlid, sead
· Nimi kiivi on otse samanimeliselt linnult pärit · Tänapäeval Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid · Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet.
..20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele Hernes teraks – valminud kuivad seemned toiduks, söödaks, seemneks ja muuks otstarbeks.
ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toitaineterikast substraati (kasvupinnast). Tavaliselt kasutatakse selleks põllumajandustoodangu jääke. Traditsiooniline toitepinnas austerserviku kasvatamiseks on nisupõhk ja teised Eestis kasvatatavad teraviljaliikide (oder, rukis) põhud. Austerserviku substraadi komponentidena kasutatakse veel selliseid põllu- ja metsamajanduse jääke nagu maisi varred ja juurikad, soja varred ja põhk, linaluud, tatrakestad, lehtpuude koor, saepuru, oksad jm väheväärtuslik puit; puuvillatööstuse jäätmed; vanapaber jms. Substraadi koostise planeerimisel peaks eelkõige arvestama toormaterjali kättesaadavuse ja odavusega. Tähtis on austerserviku kasvamise seisukohalt
· Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv ressurss, kuid taastumise ajaks on ligi 80-100 aastat. Puidu liigiline koosseis
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe
Colombias tuleb ära kasutada ka vähem viljakad mullad, mägised alad – kasvatades selliseid kultuure, mis seal kasvada saavad. Kuidas erineb põllumajandusmaa inimese kohta. Mida sellest järeldad? Colombias on inimese kohta 0,9ha maad ja Suurbritannias on maad inimese kohta 0,089ha. See näitab, et Colombias on maad igale inimesele rohkem seega saavad farmid ja istandused olla suuremad kui Suurbritannias. C. Peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad - põllumajanduse spetsialiseerumine Loodusolud ja põllumajandusliku maa kasutamine määravad suuresti selle, mis põllukultuure ja mis kariloom tasub kasvatada ehk siis põllumajanduse spetsialiseerumise. Leia FAO andmebaasist http://www.fao.org/faostat/en/#data mõlema riigi peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad (8-10). Põllumajandustoodete tähtsust näidatakse nii mahuliselt milj tonnides (Production MT),
koogivorm) värsked kartulid, ja pasta kuum või töödeldud riis aedviljad liha või kala Teraviljatooted Eestis kasvatatavad teraviljad on rukis,kaer,nisu,oder,tatar(väga vähe) Toidulaua kõige tähtsamal kohal on teraviljatooted-toidupüramiidi kõige laiem osa. Miks on tervislikud täistera tooted? Täistera toodetes on süsivesikud,kuid kõige rohkem vitamiine ja mineraalaineid on idus ja viljatera kestas. Teraviljast saadakse: peenjahu, täisterajahu, kliid(peenestatud teraviljakestad,palju kiudaineid ning seedimisele kasulik), kruubid(kooritud ja lihvitud terad), tangud, helbed.
pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika kultuurides. Juba vana-ajal tunti ka Indias ravimtaimena. Kasutatud interneti lehekülg: et.wikipedia.org
Konjak on mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis deks kutsuti. Näiteks: Napoleon Tootja Gracia Hnos Tootja Gracia Hnos on üks tuntumaid brändi ja veini valmistajaid Montillas. Montilla oli Andaluusia üks vanimaid veinivalmistamise piirkondi. Viinamarju kasvatati juba 8. saj. e.m.a. Peamised kasvatatavad viinamarjasordid Pedro Ximenez, Moscatel. Kasutatakse ka Lairen'i, Balad`i ja Torrontes'i. Napoleon VSOP Reserve Pehme Montilla brändi, mis valmistatut Pedro Ximenez ja Moscatel viinamarjadest. Aroomis on rosinad, röstitud pähklid, toffee, suitsusus, röstmandlit. Maitses võib leida magusat piimasokolaadi, viigimarjakeedist, magusat röstmandelit. Järelmaitse mõnusalt tuline. Kangus: 38% vol Maht: 350 ml kinkekarbiga 700 ml kinkekarbiga 1000 ml
· Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-manustamine · defekt-viga,rike · dzörsi-lehmatõug,veis · dünaamika- mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul E · Epiderm- rohtsete taimeosade esmane kattekude · Eksportvili-müügiks kasvatatavad põllumaj. saadused · Eksportkultuur-kultuurtaim mida kasvatatakse selle saaduse ekspordiks · Embrüo-viljastunud munarakk · Embrüosiirdamine-ühe looma viljastunud munarakk viiakse teise isendisse · Esmaseemenduskaal-sobilik kaal esmastiinuseks · Esmastiinus-esimene kord mil loom jääb tiineks G · Geoloogia- teadus Maa, eriti maakoore koostisest, ehitusest ja arenemisest ning viimast mõjustavatest protsessidest H
DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakksse.Oodata laste sündi.Sellisel juhul sündivad nn kimäärsed loomad, milleosa rakkudest on transgeensed ja osa rakkudest on ,,normaalsed". Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Tüvirakud on diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Embrüonaalsed tüvirakud on kultuurina kasvatatavad rakud, mis on saadud blastotsüsti ehk lootepõiekese sisemassi rakkudest. Nende uurimine on alles alusuuringute faasis. Inimlootelt saadud embrüonaalsete tüvirakkude uurimine on eetilises mõttes vaieldav, sest tüvirakkude tüve saamiseks tuleb lõhkuda blastotsüst (loode, milles ei ole veel üle 150 raku), mida võidakse pidada inimeseks. 57. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
pirne Pirni mass 60-300g Söödav viljaliha moodustub hüpantiumist ehk õiepõhja servadest Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult Korrastab seedimist, dieettoitudes tähtsal kohal Viljaliha sisaldab rohkelt puitunud seintega kivisrakke Seemned viies õõnsuses Pirni värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas Pirni genoom Harilik pirn on üldiselt diploidne (2n=34) Enam kasvatatavad sordid on triploidsed ning tetraploidsed Pirnis geenide arv 42 812 Suurus 118.8 Mb Pirn ja õun Pirn ja õun lahknesid üksteisest 5,4 21,5 milj. aastat tagasi Õuna ja pirni genoomid erinevad suuruses Peamine põhjus korduvate jadade olemasolu Geensed alad siiski mõlemas liigis sarnased The genome of the pear (Pyrus bretschneideri Rehd.) Pirni genoomi järjestus annab väärtusliku ressursi Pyruse bioloogilistes uuringutes
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused
Geneetiliselt muundatud organismide poolt GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid, kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust kemikaalide, haiguste ja kahjurputukate suhtes või tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust. Transgeensete taimede loomine on positiivne, sest kui muuta mõne liigi kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala
Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägise pinnamoega savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu. Erinimetused ja uued mõisted Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid
Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. Savannides tegeldakse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. Kasvatatavad kultuurid ja loomad Nii Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid, kohati haritakse põldu. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi
põõsaid, mis pakkusid koriluseks suurepäraseid võimalusi. Kogu inimkonna ajaloos on inimesed kasutanud umbes 7000 erinevat taimeliiki, mida on kasutatud toiduna inimeste söögilaual, kus on neil suur tähtsus.2 Taimedest valmistatakse suurem osa toite, kõik, mida me sööme sõltub otseselt või kaudselt taimedest, kui nad ei ole toidu põhikomponendid siis on nad kindlasti üks koostisosa meie toidust. Taimekasvatuses kasvatatakse eelkõige teri. Peamised kasvatatavad teravilja liigid on nisu, kaer, oder, rukis, riis, ja mais. Järgmise suurusjärguna tulevad juba kaunviljad, nagu herned, oad, soja ja maapähklid. Samuti ei saaks mainimata jätta erinevaid vilju kandvaid puid ja põõsaid aga ka juurvilju. Taimi kasvatatakse ka ürtide ja vürtside saamiseks, mida kasutatakse inimeste toitudes juba sajandeid. Samuti kasvatatakse taimi selleks, et neid kasutada jookides Kas siis põhikomponendina või
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti.
moodustab põllumajandusest saadud tulu SKP-st suhteliselt väikese osa – tulusamad on teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015) Tähtsaimad kasvatatavad põllukultuurid on riis, maniokk, kumm, mais, suhkruroog, kookospalm, sojaoad, ananass ja õlipalm. Kõige enam (98,4 miljonit tonni, maailmas 4. tootja) toodetakse suhkruroogu, sellele järgneb 37,5 miljoni tonniga aastas riis. Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda tulusam (tulu umbes 9 miljardit dollarit aastas). Järgnevad maniokk (29,8 miljonit tonni), mais (4,9 miljonit tonni) ja kumm (3,6 miljonit
a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed 8.algarenemine kiire / väga aeglane Õlikultuurid päevalill,unimagun,safloor,riitsinus,maapähkel,sojauba. Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud
riiet, kalavõrku, köit ja ka paberit Kanepipalm ● Kasvab parasvöötmes ● Kõige põhjapoolsem palm. ● Kaetud pruuni kiudainega. ● Õisikud ulatuvad 1 meetrini. ● Viljaks sinine luuvili, millel on vahajas kirme Kiudbanaan ● Kasvab ekvatoriaalses kliimas. ● Kasvab 4meetri kõrguseks. ● Tehakse erinevaid pabereid: teekotte, raha, kohvifiltreid jne. Kasutatud materjalid Kiik, H. „Maailma viljad“ Allikamäe, L. „Inimeste poolt kasvatatavad kiudtaimed “ http://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill http://et.wikipedia.org/wiki/Kanep http://www.jutekott.ee/est/mis-on-jute-ehk-dzuut/ http://www.greenearthproducts.eu/pam/custom/jute%20oogst.jpg http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12622 http://meribeli.ee/index.php?route=product/product&product_id=207 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_lina http://www.kalastama.ee/kalavorgud http://www.waterwereld.nu/images/sisal8.jpg http://www.hot.ee/looduskiud/C4.htm http://organicclothes
Teraviljapõllud Ellinor Tänna 6.A Eestis kasvatatavad teraviljad on · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Maailmas kasvatatakse lisaks teraviljadest veel maisi, hirssi, sorgot, metsikut riisi, tatart Teravilju kasvatatakse tärkliserikaste terade saamiseks Nisu · Nisu on Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana · Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina
Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ja seetõttu kasvatati maisi peamiselt haljasmassi saamiseks, mida kasutatakse loomasöödana või silo valmistamiseks. 1957. aastal oli maisipõldude pindala ainult 3800 hektarit, aga 1961. aastal 33 000 ha. Pärast seda, kui maisisaak 1962 külma ja vihmase suve tõttu ikaldus, hakkas maisikasvatus kogu NSV Liidus oma menu kaotama 1980. aastatel oli maisipõldude pindala 5–6 tuhat hektarit. Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 12–15 t/ha Aitäh vaatamast!
Sampanjakoolituse kokkuvõte Signe Kaasik Champagne regioon Kindel kaitstud vahuveini regioon Põhjapoolseim veinipiirkond Prantsusmaal Kaart Põhilised kasvatatavad viinamarjasordid: Pinot Noir (tume, magusus) Pinot Meunier (tume, pehme maitse) Chardonnay (hele, värskus) Saamislugu Leiutajaks peetakse tihti munka Dom Pérignon'i, kes tahtis valmistada maailma parimat veini Tegelikult on esimeseks teadaolevaks vahuveiniks Blanquette de Limoux, mis leiutati Saint-Hilaire'i mungakloostris 1531 Inglise teadlane Christopher Merret dokumenteeris suhkru lisamise pärast 1. kääritust juba 6 aastat enne seda, kui Dom Pérignon üldse
tegevust. Kõrgustikel ning mäestikel enamasti põllumajandusega ei tegeleta. Ukrainas tegeleb üsnagi vähe inimesi põllumajandusega. Põllumajanduse osa SKTs on ligikaudu 10% (9.9%), mis on oodatust väiksem. Tööealisest rahvastikust on põllumajandusega hõivatud vaid 5,6% rahvastikust. Praegu võib pidada Ukrainat areneva majandusega tööstusriigiks. Põllumajanduse kõrval on oluline ka toorainesektor. Suurem rõhk on pigem toiduainetööstusel. Mõned Ukrainas kasvatatavad taimesaagid on mais, tomat, nisu, suhkrupeet, raps, päevalille seemned ja sojaoad. Selline mitmekesisus näitab, et taimekasvatus on suuresti arenenud. Samuti on ka loomakasvatus lai ja mitmekesine. Kasvatatakse sigu, hobuseid, lambaid ja veiseid, lindudest veel parte, kalkuneid ja kanu. Ukraina ekspordib kõige rohkem päevalille õli. Veel eksporditakse lehma piima, kanaliha, rapsi seemneid, juustu, puuvilju, pähkleid, otra, nisu ning ube. Samas riik impordib ka palju
aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas
aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas.
globaalse keskmise temperatuuri tõusuga pärast viimast jääaega 10 000 aastat tagasi. Ennustatavalt lubatakse 2100 aastaks ligikaudu 5 °C tõusu. Siis valitseks Eestis selline kliima nagu 10 000 tuhat aastat tagasi, kui meie esivanemad siia mandrijää taandumisel rändasid. Seda saaks võrrelda präeguse Põja-Ukraina ja Valgevene kliimaga. See muudaks taimsestikku, kuna talv muutuks lühemaks ja soojem periood pikemaks. Nüüdsed kasvatatavad kultuurtaimed asenduks riisi, maisi ja teistega. Rändlinnud jääksid paikseks, hülgetel puuduks jää, kus nad poegivad, sinivetikate vohamine. Sademete suurenemise tõttu väheneb Läänemere soolsus ja soolasema vee lembene tursk liigub uutele aladele. Need puudused löövad rivist välja tasakaalustunud ökosüsteemid ja võivad kaasa tuua suuremaid probleeme, kui alguses arvata võib. Kliimasoojenemine on tõsine probleem, mis mõjutab meid kõiki. Samas saame me kõik
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus.................................................................9 Lisa......................................................................................10 Lk 3 Maitsetaimed Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu hõrgu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega muutub see hetkega gurmeeroaks. Samuti saab
Freudiga kunagi ei kohtunud. Organi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks?
Hispaania põllumajanduse iseloomustus Põllumajanduslikult haritav maa: 26960000 Ha. Põllumaade, rohumaade ja metsade osatähtsus: Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Pinnamood: Hispaania pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlma...
hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. PEAMISED TOIDUAINED. Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“. Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned
(tuh ha) 21 · 1955. aastal oli maisipõldude kogupindala 39 000 ha. · Peagi selgus, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. · Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ning seetõttu kasvatatakse meil maisi peamiselt haljasmassi saamiseks. 22 · Haljasmassi kasutatakse: - haljassöödana, - silo valmistamiseks. · Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 1215 t/ha. 23 24 25 26 27 Kasutamine 28 · Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana, - silo valmistamiseks, - biogaasi tootmiseks. · Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm.
kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2 ´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C. Tõusmed taluvad 7 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud. Külmast rikutud terad kaotavad idanemisvõime. Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid
5. Millisel ajajärgul hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid? 6. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel. 7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? 8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? 9. Millised Egiptuse jumalad olid riigi ja võimu seisukohast kõige olulisemad? 10. Mil määral on Egiptuse põllumajandus Niilusest sõltuv. (Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on peamised kasvatatavad kultuurid? Kuidas iga-aastased üleujutused põlluharimist mõjutavad? 11. Iseloomusta Mesopotaamia ühiskonda Hammurapi seaduste põhjal. 12. Milline kiri kujunes Mesopotaamias? 13. Milliste teadustega Mesopotaamias tegeldi? Miks just nende teadustega? 14. Kirjelda Mesopotaamia jumalaid. 15. Milline riik paikneb tänapäeval Mesopotaamias? 16. Milliseid tehnilisi uuendusi võtsid hetiidid kasutusele? 17. Millin eoli Pärtsia suurriigi struktuur? Kuidas mõjutas see riigi stabiilsust? 18
SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste kollakad näärmed marjadega Euroopa teisend ‘Bogatõr’
kaotamas. Kasvatakse kitsi, lambaid. · Californias toodetakse ka liha, piima, mune. · Austraalias karjatatakse lihaveiseid ja tegeldakse lambakasvatusega (meriinolambad). TAJO JÕE ÄÄRSED PÕLLUD Oliivipuu, pistaatsia ja apelsinipuu istandused VIINAMARJA ISTANDUSED LAVENDLI KASVATAMINE Lavendel on mitmeaastane poolpõõsas. Lavendlit kasvatatakse parfümeeriatööstuse jaoks. LAMBA- KASVATUS Austraalias kasvatatavad meriinolambad on eriti väärtusliku villaga. TÖÖSTUS · Tegeldakse peamiselt põllumajandustoorme töötlemisega. · Valmistatakse veine, kuivatatakse ja konserveeritakse puu- ja aedvilja. · Oliividest pressitakse toiduõli, kasutatakse söögiks ja puidust valmistatakse tarbeesemeid. · Californias on tähtsal kohal masinaehitus (lennukite, laevade, arvutite jt. elektroonika- seadmete tootmine). · Austraalia ekspordib palju villa ja lambaliha.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks ...
Teistel aastaaegadel liigniisked alad puuduvad, pigem on alad kuivad. Vee liikumise suund on värava suunas. Mullaolud: Põhja-Eestis on valdavalt hallikad ja karbonaatsed mullad. Pinnas on kivine ja see tekitab mulla kuivuse, sest kivimid ei suuda vett endas kinni pidada. Muld on natuke liivane, aga savine mitte. Taimestik: Taimestiku on palju ja see on väga erinev. Aia idapoolses küljes on enamasti viljapuud ja marjapõõsad ning muud söömiseks kasvatatavad taimed. Aia keskel on palju lillepeenraid, kus sügisel, suvel ja kevadel õitsevad väga erinevat sorti lilled. Aia äärtes on nii lehe- kui ka okaspuu hekke. Alal on ka üksikuid suuri ja vanu okas- ja lehtpuid ja põõsaid. Sisehoovis on üksik elupuu, maja taga kasvab elupuid rohkem. Elumajast lõuna pool kasvab väike kuusk. Aias kasvab ka üksikuid sirelipõõsaid. Majast põhjapool kasvavad lehtpuud: tamm, vaher ja 2 Aroonia põõsast
vähenemine. Kui põllupinna-ala kasutatakse kütusetaimede kasvatamiseks, siis toodetakse toitu vastavalt vähem. Väiksem tootmine tähendab kallimat toitu ja vaesematel inimestel on järjest raskem hankida oma igapäevast leiba. Toidutagavara väheneb ja vaesemad arengumaad on aldimad näljahädadele halvematel saagiaastatel. 19. Millest toodetakse biogaasi? biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 20. Mis on energiavõsa? Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine. 21. Milleks saab kasutada geotermaalenergiat? Otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks 22. Peaksite loetelust ära tundma suurimad nafta, gaasi, kivisöe, tuumaenergia, tuule, geotermaalenergia, hüdroenergia tootjad riigid. Näide: Kas järgmised riigid: Hiina, USA, Austraalia, Venemaa, LAV, Saksamaa on suuremad a) Naftatootjad USA, Venemaa, Saudi-Araabia, Hiina, Mehhiko
*bakter-üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism, pisik D: *Drenaaz (ka salakraavitus, torutus)- on mingi maa-ala pinnasesse ehitatud dreenitorudesüsteem, mille eesmärk on vaadeldavalt alalt liigse vee kokkukogumine ja selle ärajuhtimine *diisel- kütuse liik *dzörs- rasvarikka piimaga lehmasort * doseering- Ravimite õige kogus E: *Eksportkultuur- on kultuurtaim, mida kasvatatakse selle saaduste ekspordiks. *Eksportvili ehk müügivili- ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused *emis- emane siga *esmastiinus- esimene kord kui lehm(lehmik) jääb tiineks *embrüosiirdamine- ühe lehma emakast viiakse embrüo teise lehma emakasse *embrüo- viljastunud munarakk *esmaseemenduskaal- sobilik kaal esmaseks tiineks jäämisel *esilaadur- põllumajanduslik abivahend peale- ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi
10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saamiseks külvatakse seemned pottidesse aprill - mai. Hästi kasvab viljakal mullal, tuulte eest kaitstud kohal. ‘Baby bear’ - Väikeste lapikümarate viljadega tuntud kõrvitsasort. Külvist saagi valmimiseni kulub ~100 päeva. Vilja mass 1-2 kg
Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. (8.) (8.) 7. Loomastik 7.1 Enamasti kõik loomad elavad looduslikult. (2.) 7.2.1 Süsiklased See mardikas elab Namibi kõrbes, kus toitub taime jäänustest ja seemnetest, mida tuul mööda luiteid kannab. Teiste süsiklaste hulgas on ta ebatavaline selle poolest, et tema kattetiivad on valged. Need peegeldavad päikesekiirgust ning seetõttu saab mardikas ka päeval ringi
kahvatu, aga varjuaias kollane lausa särab. Valge ja sinine muudavad aia suuremaks, punane aga teeb aia visuaalselt väiksemaks. Punane ja oranz tõusevad esile just õhtupoolikuti kui valguse intensiivsus väheneb. Tugev punane muutub hämaras mustjaks. Järgnevalt valik püsililli varjuaeda. Fotod 2-4.Valik efektsete lehtedega püsikuid. Hosta (Hosta) Helmikpööris (Heuchera) Rodgersia (Rodgersia) Hostad on ühed efektsemad ja lihtsamini kasvatatavad varjutaimed. Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale. Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum)
Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (metsmaasikad ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad
Vitamiin Väärtus Ühik 100g kohta C 24,0 Mg A 3,5 RE -karoteen 42 µg B1 0,03 Mg 7 B2 0,05 Mg B3 0,75 Mg B5 0,24 Mg B6 0,09 Mg E 1,4 Mg Folaadid 15,0 µg Biotiin 1,9 µg (1 mg = 1000 µg) 1.6 Eestis kasvatatavad sordid Eestis kasvatatakse järgmisi sorte: · 'Aita' - aretatud Eestis · 'Alvi' - aretatud Eestis · 'Babje Leto' - aretatud Venemaal · 'Glen Ample' - aretatud Sotimaal · 'Helkal' - aretatud Eestis · 'Nagrada' - aretatud Venemaal · 'Norna' - aretatud Norras · 'Novokitaivska' - aretatud Ukrainas · 'Polka' - aretatud Poolas 8 · 'Preussen' - leitud Saksamaalt · 'Tomo' - aretatud Eestis2 2 http://et.wikipedia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
