http://www.err.ee/585453/jaanus-kangur-raakida-on-vaja-ent-mitte-vagivallast- vaid-vagivallatusest Refereering: Jaanus Kangur: rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Tsitaat: Jaanus Kangur ütleb, et rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Artiklis räägitakse vägivallast ja vägivallatusest. Jaanus Kangur tsiteerib: Olen veendunud, et traditsioonilised soorollid, mille puhul poisid kasvatataksegi härrasmeesteks ja tüdrukud daamideks, pigem toetavad vägivallatust. Jaanus räähib seal artiklis veel seda, et ta on vägivallatuse poolt eriti olukordades, kui üks osapool on nõrgem. Meesterahvas peab naisterahvasse suhtuma viisakalt ja lugupidavalt.
LOOMAPIDAMISEL arvestatakse: looma heaolu, kuna stressis loomade liha on halvema maitsega. Nt on keelatud kasutada ja toota eterniitplaate (?), kuna need sisaldasid asbesti, mis on tervisele kahjulik. Samuti arvestatakse ka looma bioloogiliste vajadustega. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID on kasulikud: kuna nad säilivad paremini, on suuremad (kasvult), nad on paremini igasugu bakterite ja ,,viiruste" eest kaitstud ning saaks tuleb kindlasti ka suurem (USAs peamiselt kasvatataksegi geneetiliselt muundatud taimeliike). Samas aga kui kasutad geneetiliselt muundatud liike, siis viirused arenevad ning muutuvad veelgi ohtlikumateks mahepõllumajandustoodangule. Eestis on keelatud kasvatada geneetiliselt muundatud liike, kuna GEMO seemned levivad mahepõllunduslikult hooldatud põllule ning rikub saagi sellega ära. Ei saa puhast seemet. MAHEPÕLLUMAJANDUS EESTIS: Esimene mahepõllumajanduse seadus võeti vastu 1997. aastal, seda täiustati 2001
Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Mais ongi terade saagilt maailmas teisel kohal, jäädes maha ainult nisust, mille kasvatamine on tulusam ja millele antakse suurem kasvupind. Peale selle ei ole nisu soojuse suhtes nii nõudlik ja kasvab ka külmema kliimaga aladel, sealhulgas ka Eestis, mis on talle veel suhteliselt sobiva kliimaga ala. Kuid maisi vili meil valmis ei saa ja seega kasvatataksegi teda meil üksnes silo tegemiseks. Veel 1978. aastal oli mais ka tootlikkuselt riisist maas, kuid tänu kiirele arengule, on ta temast praegu juba möödunud. Nisu ja riisi kasutavad inimesed peamiselt endale toiduks, aga maisi kasvatatakse enamasti loomasöödaks. Kuid ka maisi saab inimestele toiduks kasutada, näiteks valmistatakse maisijahust leiba, millele lisatakse aga paremate leivaomaduste saamiseks nisu- või siis maniokijahu
Rukis ei ole nii vana kultuurtaim, kui nisu ja oder. Rukis oli aastatuhandeid tagasi hoopis odra- ja nisupõldude umbrohi. Tüütu umbrohi muutus seal aastate jooksul kultuursemaks, kuid ei saavutanud lugupidamist soojades maades. Kui nisu toodi Euroopa põldudele, jõudis siia ka rukis. Sealsel kehvemal mullal aga saavutas umbrohi rukis ülekaalu ja tõrjus õrnema nisu välja. Rukki vähenõudlikkus hakkas silma ja talle anti kultuurtaime õigused.Nii kasvatataksegi tänaseni rukist põhjapoolsetes maades rohkem kui nisu. Rukkist saadi rukkijahu, millest küpsetati must leiba. Vanasti saadi rukkipõllult muudki - näiteks põhku loomadele allapanuks ja rukkiõlgi katuste tegemiseks. Meie esivanemate katused olidki kaetud õlgedega. Katuseõled lõigati sirbiga käsitsi. Kasvatatakse talirukist, mis talvitub orasena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989
Pärit algselt Ameerikast. Korvõieliste sugukonnast, üheaastane taim. · Enamasti on õitsvad taimed 1 kuni 2 meetri kõrgused, kuid on ka erandeid, leidub veel madalama kasvuga kui kõrgemaid. · Lehed suured, alates 10 cm kuni isegi 40 cm. · Õite kuju ja värvus varieerub eri sortidel. Värvivalik varieerub säravkollasest kuni tumepruunini. · Õitseb augustist oktoobrini. · Päevalille kasvatataksegi enamasti seemnete saamiseks, millest pressitakse õli, kuid teda on kasvatatud ka silotaimena. Eestis kasvatatakse erinevaid päevalillesorte ka ilutaimena. · Päevalilled ja tema saadused leiavad rakendust põllumajandustootmises, kosmeetika- ja toiduainetetööstuses, rahvameditsiinis ja iluaianduses. · Päevalilleseemneid kasutab laialdaselt ka pagari ja kondiitritööstus (nt halvaa ja erinevad seemneleivad).
Kui suured on erinevused meeste ja naiste käitumises ning kas need tulenevad just bioloogilistest teguritest? Ühed teadlased näevad erisuste põhjuseid kromosoomides, hormoonides, aju suuruses ja geenides. Need on inimeses juba sündides ja ilmnevad kõikides kultuurides. Nt kõikjal on mehed jahipidajad, võitlejad ehk kõikides meestes on olemas teatud agressiivsus, mis naistel puudub Samas selline agressiivsus on kultuuriti väga erinev ning mõnes ühiskonnas kasvatataksegi naisi väga õrnadeks ja leebeteks Bioloogilise mudeli pooldajad on sageli uurinud vaid loomade käitumist ning pole uurinud inimkäitumise antropoloogilisi ja ajaloolisi tagamaid. Kuigi naiste käitumine võib olla suhteliselt universaalne erinevates ühiskondades, on see tingitud sellest, et enamikes kultuurides kannavad naised suure osa oma täiskasvanueast lapsi või hooldavad neid ning ei saa seetõttu käia jahil ega osaleda sõdades 12
levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba). Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein. Põldheina kasvatuses on oluline ristiku ja kõrreliste segu, see kasvab hästi põllumullal. Ristiku liigi valimine sõltub mulla niiskusest
· Kui suured on erinevused meeste ja naiste käitumises ning kas need tulenevad just bioloogilistest teguritest? · Ühed teadlased näevad erisuste põhjuseid kromosoomides, hormoonides, aju suuruses ja geenides. Need on inimeses juba sündides ja ilmnevad kõikides kultuurides. Nt kõikjal on mehed jahipidajad, võitlejad ehk kõikides meestes on olemas teatud agressiivsus, mis naistel puudub · Samas selline agressiivsus on kultuuriti väga erinev ning mõnes ühiskonnas kasvatataksegi naisi väga õrnadeks ja leebeteks · Bioloogilise mudeli pooldajad on sageli uurinud vaid loomade käitumist ning pole uurinud inimkäitumise antropoloogilisi ja ajaloolisi tagamaid. Kuigi naiste käitumine võib olla suhteliselt universaalne erinevates ühiskondades, on see tingitud sellest, et enamikes kultuurides kannavad naised suure osa oma täiskasvanueast lapsi või hooldavad neid ning ei saa seetõttu käia jahil ega osaleda sõdades 10.1.3. Soo sotsialiseerimine
annaabi.ee 
