sisaldusega +15 ja enam. · Ravi ajal fotosensibiliseerivate ainetega tuleb vältida päikese käes (sh ka solaariumis) viibimist. · Fotosensibiliseerivaid ravimeid krooniliselt saavaid patsiente tuleb informeerida liigse päikesevalguse ohtlikkusest nahale (kaasaarvatud paljad käsivarred ja katmata nägu), nõustada päikesekaitsevahendite kasutamise osas ning regulaarselt kontrollida nahka kasvajaliste haiguskollete tekke osas. · Fotosensibilatsiooni järgselt tekkinud nahanähtude ravi ei erine tugeva päikesepõletuse korral kasutatavast ravist. · Fotoallergiliste reaktsioonide korral võib kasutada antihistamiinikume või glükokortikosteroide. Koondtabel fotosensibiliseerivatest ravimitest Diureetikumid Antidepressandid Vere glükoosisisaldust vähendavad ravimid
sattunud võõrbaktereid ning toksiine. Nende arv muutub raseduse ajal ja ka väliste tegurite mõjutusel sesoonsed, klimaatilised ning päikese aktiivsuse perioodid. Norm: 4,09,0 üh. Leukotsüütide tase tõuseb põletike, bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide, mürgituse, verekaotuse (traumad) või krooniliste varjatud verejooksude (maohaavad), neerukoolikute, allergiate, maksahaiguste ning kestva ravimite tarvitamise tagajärjel, tõuseb oluliselt ka osade kasvajaliste protsesside puhul. Veresete erütrotsüütide settimise kiirus. (mõõdetakse tavaliselt 1 h vererakkude settimise kiirust). Normaalne veresette kiirus ei tohi ületada 15 6 mm tunnis. Vere settimise kiirenemine (3040 mm/h) viitab põletikule, ägedale infektsioonile, mürgitusele ning suurele verekaotusele (näiteks pärast operatsiooni)
Õistaimedel ja imetajatel. Nähtust seletatakse sellega, et naise ja mehe gametogeneesis toimub geenide metüleerimine erinevalt. Normaalne nähtus Prader-willi ja Angelmanni sündroomid. Imprintingu protsess on pöörduv, vanematelt saadud muster võib muutuda ning olla teistsugune järgmises põlvkonnas. Metüülmärgiste paigaldamine DNA järjestusele toimub sugurakkude küpsemise käigus. Pole seotud ainult patoloogiaga. Häireid imprintingu mustris seostatakse ka kasvajaliste protsesside avaldumisega. 8. mRNA protsessing etappidena (3) ja olulisemad sündmused igal etapil? 1. Cap-saidi lisamine pre- mRNA 5'otsa.(transkriptsiooni ajal, kui on sünteesitud 20-30 nukleotiidi pikkune pre-mRNA fragment) 2. Splaising, mille käigus pre-mNA koostisest lõigatakse välja nitronid ja soovimatud eksonid (introni 5'otsa lahtilõikamine,lõigatakse lahti ka introni 3' ots, ensüüm ligaaside abil eksonite alad
erinevat valku. Alternatiivne splaissing toimib 95% inimese mitme eksoniga geenidest. 10. Elektromikroskoopide tüübid, erinevused ja kasutusvaldkonnad. ! Elektromikroskoobi lahuusvõime on palju detailsem kui näiteks valgusmikroskoobil. EM-il 2nm/10nm on seda kasulikum kasutada meditsiinilises diagnostikasselge pildi saamiseks näiteks kasvajarakkude levikul või lihasdistrofiiate korral. ! 11. Primaarsete ja kasvajaliste kultuuride kasutusvõimalusi, plusse ja miinuseid. Primaarsed Plussid : sarnanevad enam in viro kasvatatavatele rakkudele ning noolmaalsetele tervetele rakkudele, esinevad nolmaalsed bioloogilised protsessid Miinused: passazide arv piiratud, nõudlikud kasvukeskkonna suhtel, surevad kiirelt Kasutusvõimalused: saab uurida normaalsete rakkude funktsioone ! Kasvajalised Plussid: põhimõtteliselt surematud, jagunevad pideval, vähenõudlikud kasvukeskkonna suhtes
Kivid ehk konkremendid on kõva konsistentsiga moodustised, mis tekivad õõneselundites ja näärmetes viimajuhades oolade välja ladestumise tõttu. Olulisem nendest on Ca sisalduse muutus kaltsiumsoolade langus. Kivide tekkepõhjused: ● ainevahetuse häired ● sekreedi pais ● põletik Kivide jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud Kivide hulk, suurus ja kuju võib suuresti varieeuda KASVAJAD Onkoloogia tegeleb kasvajaliste protsessidega. Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. KAsvaja kasb on eesmägitu ja piiramatu. Kahjustabtihti organismi rakke ja võib osutadaeluohtlikuks. Etiloogia ehk tekkepõhjused: ● füüsikalis-:keemiline teooria: kiirgus, suitsetamine ● viiruslik teooria: papiloomiviirus-> emakakaelavähk ● Närvisüsteemi arenguhäired (düsontogenees) ● polüetioloogiline teooria
Viimasel aastal on hüppeliselt on suurenenud HIV-positiivsete isikute arv. Kui 1999.a. oli see arv 12, 2000.a. 390, siis tänavu on Eestis 29. juuni seisuga diagnoositud 819 HIV-positiivset isikut. Praegu elab Eestis ametlikel andmetel 1255 HIV-positiivset isikut, neist 7 on aidsihaiged. AIDS-i peamine riskigrupp on veenisüstivad narkomaanid, kus HIVnakkuse esinemus on üle 5%, mis on epideemia kriteerium. AIDS-i haigus ise manifesteerub mitmesuguste nakkus- ja kasvajaliste haiguste näol, mis tekitavad ravikulusid ning töövõimetust. HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest. Inimene võib olla viiruse kandja aastaid ja tunda ennast täiesti tervena, enne kui tal hakkavad kujunema haiguslikud nähud ning sellest veel aastaid hiljem võib välja kujuneda AIDS.
sekundaarsete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. 2)Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel . Tegemist on epiteelkoe kasvajaliste vohanditega,mida toetab sidekoeline strooma. Haiguse edasi arenedes kasvajaid nekrotiseeruvad, nekroosikolletesse 4 ilmuvad saprofüütsed seened ja bakterid, mis tüsistavad haiguse kulgu. Stomatopapillomatoosihaigete angerjate kasv aeglustub järsult,nad kõhnuvad,nende
Keskkondlikud erinevused on kaugelt tähtsamad kui olemine samas keskkonnas Erinevad inimesed omavad erinevat reaktsiooni ulatust Erinevad inimesed reageerivad erinevalt samades keskkonnatingimustes 7. Geneetiline konsultatsioon 8. Biomeetria 9. Onkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. Onkogeenid ja onkogeenide supressorid 1. Viirusonkogeenid 2. Rakulised pro-onkogeenid 3. Onkogeenide supressorid 4. Pärilikud kasvajad Retiloblastoom Pärilik mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk Rinna- ja munasarjavähk 1. Kasvajate supressorvalgud · p53
tagajärjed: nekroosi ei esine kohalikku kui ka üldist mõju Mõju organismile: avaldab kohalikku mõju, üldine mõju on ainult lokaliseerudes kesknärvi- ja endokriinsüsteemis 60. Mis on onkogeenid, mis on tuumorsuppressorid? Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. Onkogeenid – ühiseks omaduseks on soodustada rakkude jagunemist. Onkogeenide liigne faktor rakus võib viia kasvaja tekkeni. Need on meie rakkudes niigi olemas aga probleem tekib, kui neid on aktiivsel kujul liiga palju. Lisaks onkogeenidele on rakkudes tuumorsuppressorid. Need peaksid
Maksakasvajate esinemist lestal seostatakse veekogude reostusega ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense toimega. · Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel . Tegemist on epiteelkoe kasvajaliste vohanditega,mida toetab sidekoeline strooma. Haiguse edasi arenedes kasvajaid nekrotiseeruvad, nekroosikolletesse ilmuvad saprofüütsed seened ja bakterid, mis tüsistavad haiguse kulgu. Stomatopapillomatoosihaigete angerjate kasv aeglustub järsult,nad kõhnuvad,nende rasvasisaldus võib mitmekordselt langeda ja lõpuks nad surevad. Lahangul leitakse fibroepiteliaalse koe vohandeid ka siseorganitest, eelkõige maksast ja soolestikust. Stomatopapillomotoosi etioloogia on viiruslik
sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. · Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Kliiniline pilt · Haiguse peiteperiood kestab 4-10 päeva. · Haigus kulgeb ägedalt, harvem alaägedalt või krooniliselt. · Küülikute müksomatoosil eristatakse: klassikaline - tursetega kulgev vorm sõlmjas - kasvajaliste moodustistega vorm · Klassikaline vorm kulgeb ägedalt ja põhjustab suurt suremust. · Haiguse algul tekib 1-2 päeva kestev palavik, loidus, isutus. · Tursed tekivad pea, silmalaugude, kõrvajuurte, päraku- ja genitaalide piirkonnas. · Silmadest ja ninast eritub limas-mädast nõret. · Haiguse alaägeda kulu korral tekivad tiinetel küülikutel abordid, isasloomadel munandipõletik.
geneetilised ahelad. Primaarsed glioblastoomid tekkivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. 18. Onkogeenid ja protoonkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. 19. Kasvajate supressorgeenid ja valgud supressorgeen (ingl. Supressor gene)- Geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise. Supressormutatsioonide puhul toimub järglaskonnas lahknemine (osa omandab mutantse fenotüübi, osa mitte)
ülekuumenemine (päikesepiste) võivad viia ajuturse tekkimisele. Sellele viitab oksekeskuse erutus. Oksendamist võib põhjustada ja poolringkanalite ärritus sisekõrvas, mis võib olla põhjustatud keerlevast liikumisest ühes tasapinnas. Merehaigus on kinetooside hulka kuuluv haigus. Kinetoosid on haigusseisundid, mis tekivad vestibulaaraparaadi ärritusest. Kiiritus: tänapäeval seotud peamiselt kasvajate raviga. Kiiritust kasutatakse kasvajaliste protsesside allasurumiseks, kuid komplikatsiooniks on sageli iiveldus ja oksendamine. See on seotud serotoniini vallandumisega peensoole EC rakkudest (EC rakud on serotoniini depoo, kus sünteesitakse ja hoitakse serotoniini). Siseelundite kiiritamisel vabaneb sageli EC rakkudest serotoniin, mis stimuleerib perifeerseid retseptoreid ja ka S3 retseptoreid area postrema's. Sellise reaktsiooni blokeerimiseks kasutatakse S3 antagoniste
Nahast edasi nakatab dendriitrakke. Esmane replikatsioon lümfisõlmedes. Esmase vireemiaga levib mono- ja lümfotsüütidega. Teisene replikatsioon on kopsudes, maksas. Sekundaarse vireemiaga liigub uuseti nahka, kus väljub. Kliiniline pilt: Haiguse inkubatsiooniaeg on 4-10 päeva. Haigus kulgeb ägedalt, harvem alaägedalt või krooniliselt. Küülikute müksomatoosil eristatakse: klassikaline - tursetega kulgev vorm, sõlmjas - kasvajaliste moodustistega vorm. Klassikaline vorm kulgeb ägedalt ja põhjustab suurt suremust. Haiguse algul tekib 1-2 päeva kestev palavik, loidus, isutus. Tursed tekivad pea, silmalaugude, kõrvajuurte, päraku- ja genitaalide piirkonnas. Silmadest ja ninast eritub limas-mädast nõret. Tursed on 3-4 cm diameetriga. Nahk turse piirkonnas voldistub, kõrvad vajuvad longu. Haiguse tunnused kulmineeruvad 9-11. haiguspäevaks, loomad on kurnatud, ninast ja
annaabi.ee 
