Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs
· merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD KVALITEET jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs
seente või putukate kahjustusi. Lisaks headele niiskust stabiliseerivatele omadustele savi sein toimib ka kui sooja akumulaator, talletades endas päeva jooksul aknast kiirgunud päikesesjoojust, mille abil on võimalik kütteenergiat pikas perspektiivis oluliselt kokku hoida [3]. Ehitise siseõhu kvaliteedi määramisel, tema kütmiseks ja ventilatsioonile tehtavatest kulutustest tuleb kõigepealt lähtuda hoone kasutusviisist ja eesmärgist. Alles seejärel projekteerida ülejäänud parameetrid. Üks oluline näitaja siseõhu kvaliteedi hindamisel, on lenduvate orgaaniliste ühindeite sisaldus, mis hõlmab endas suurt rühma keemilisi ühendeid. Nad satuvad õhku eelkõige just tööstuslikest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest. Looduslikud materjalid eritavad neid ühendeid minimaalselt. Teada on, et intensiivse ventilatsiooni ja kõrge õhuniiskuse korral, nende osakeste konsentratsioon tõuseb veelgi
ei ole muul viisil taidetud. Lisapotentsiaaliuhtlustuse eesmargiks ei ole luhendada kaitseseadme rakendusaega, vaid vahendada puutepinget sellise tasemeni, mis ei ole enam ohtlik. Lisapotentsiaaliuhtlustus on vajalik ja voimalik kohtades, kus puutepinge tase samaaegselt puudutatavate pingealtide juhtivate osade voi nende ja korvaliste juhtivate osade vahel tuleb voimalikult vaikeseks saada. Pohjus voib olla nt. sademeohu vahendamine, keskkonnast voi kasutusviisist tulenev erandlikust puutepingest tingitud eluohtliku riski vahendamine voi rikkevoolukaitse kasutamise valtimine. Lisapotentsiaaliuhtlustust kasutatakse praktikas raviasutuste protseduuriruumide elektripaigaldistes, loomapidamishoonete elektripaigaldistes ning plahvatusohtlike ruumide elektripaigaldistes. Elektriliselt eraldatud vooluahelad Elektriline eraldus (nt eraldustrafoga) voib holmata uht seadet voi uhisesse ahelasse uhendatud mitut seadet.
kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga. Elektriseadme isolatsioonitase peab vastama suurimale nimipingele. Enamasti teostatakse kaitse standardite nõuetele vastavate vahendite kasutamisega. Isoleerimist võib teha ka paigaldustööde ajal, kuid sel juhul tuleb seda testida, et isolatsioonitase vastaks tehases toodetud standardile vastavale seadme isolatsioonitasemele. Isolatsioon peab olema kahjustamata ja seda peab olema võimalik eemaldada vaid purustamise teel. Isolatsioon peab taluma kasutusviisist ja kasutuskeskkonnast tulenevaid koormusid. Kaitseväikepingega seadmetel, millel on SELV süsteem in kõige kõrgema ohutusklassi seadmed. 3. Kasutusalad SELV süsteemi kasutatakse: Käsilampide ja tööriistade toiteks kitsastes või niisketes oludes Veealustes valgustites Elektrilistes mänguasjades Väikepinge valgustites Liiklusvahendites (veesõidukites) Haiglates SELV süsteemi teeb ohutuks:
Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid Põhjamaades on pestitsiidide hulgas suurima osatähtsusega herbitsiidid. Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist. Keemilist umbrohutõrjet on võimalik asendada teatud ulatuses mitmesuguste mullaharimisvõtetega. Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida. Samuti on tänaseks Eestis massiliselt levinud umbrohu liigid, mille hävitamine vaid mullaharimisega on aeganõudev ning kallis (näiteks tuulekaer, põldohakas, orashein). Olenevalt kultuurist ja umbrohust väheneb umbrohtunud põllul saak keskmiselt 20-50%,
- on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda - on võimalik inimesi ehitisest evakueerida, - on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. Põlemiskoormus. Ruumis paikneva põleva materjali, inventari ja põlevate ehitustarindite täielikul põlemisel summaarne vabanev soojushulk (MJ). Nimetatud soojushulk arvutatuna põrandapindala ruutmeetri kohta on eripõlemiskoormus. Eripõlemiskoormuse ühikuks on MJ/m2. Tulenevalt ehitise kasutusviisist määratakse põlemiskoormus järgmiselt: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume;
- on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda - on võimalik inimesi ehitisest evakueerida, - on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. Põlemiskoormus. Ruumis paikneva põleva materjali, inventari ja põlevate ehitustarindite täielikul põlemisel summaarne vabanev soojushulk (MJ). Nimetatud soojushulk arvutatuna põrandapindala ruutmeetri kohta on eripõlemiskoormus. Eripõlemiskoormuse ühikuks on MJ/m2. Tulenevalt ehitise kasutusviisist määratakse põlemiskoormus järgmiselt: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume;
(max efektiivsus). (kahe hüvis vahelist seos ühiskonnas). Kui komplekt on joone all, saab toota ka rohkem, kui komplekt on joone ülal, siis seda komplekti ei ole võimalik selles ühiskonnas toota nii, et tegemist oleks max efektiivse majandusega! 23. Milleks nimetatakse tootmisvõimaluste pidevat laienemist? V: Majanduslik kasv 24. Mis on alternatiivkulu? V: Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. 25. Skitseeri majandusliku ringkäigu joonis ning ole valmis selgitama joonisel kujutatud majanduses toimuvaid protsesse. V: 26. Nimeta erinevad nõudluse hinnaelastsuse liigid? V: Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Ø E > 1, on tegemist elastse nõudlusega (nõutava koguse muutus > hinna muutus) Ø E < 1, on tegemist mitteelastse nõudlusega (nõutava koguse muutus < hinna muutus) Ø E = 1, sellist nõudlust nimetatakse
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm
Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISSEJUHATUS Käesolevas töös annan ülevaate elektriseadmete ohutusklassidest ja esmaabist elektritrauma korral. Kuidas toimida elektripõletuste ja elektrilöökide puhul ja mida oleks vaja teada elektriseadmete ohutusklassidest. Kuna me oleme igapäevaselt ümbritsetud elektriseadmetest, peaksime me teadma ka nende ohutusest ja õigest kasutusviisist. Vastavalt sellele kuidas elektriseadmed on jagatud nelja ohutusklassi, tagavad nad meile rikke korral ohutuse. Kolmanda ohutusklassi elektriseadmed ehk kaitseväikepingel töötavad elektriseadmed on kõige ohutumad. Ohutusklassid on enamasti märgitud seadmetele tähistega. Tihtipeale on inimesed hooletud ja satuvad õnnetustesse, kus neil tuleb tegemist teha elektripõletustega. Seetõttu oleks vaja inimesi teavitada rohkem kõiksugustest ohtudest ja
Mälusid tingitud nende erinevast sisust. seadesisenditega ehk SR- arvkoodi aritmeetiliseks liigitatakse sõltuvalt Ühe käsu täitmiseks kuluvat trigeriteks, loendussisenditega e. summeerimiseks. (kahe arvu tööpõhimõttest ning ajavahemikku nim. käsutsükliks. T-trigeriteks (iga järgmine liitmiseks, summaatori osavõtul kasutusviisist. Muutmälu on Von Neumanni tsükkel: impulss muudab trigeri oleku toimub ka lahutamine, korrut, seade informatsiooni 1)käsukoodi lugemine vastupidiseks), andmesisenditega jagam s.t taanduvad liitmisele ja lühiajaliseks salvestamiseks, käsuloenduri järgi 2)käsuloenduri
Toitainete kadu eriti ei esine. C-vitamiini jääb 1/3 vähemaks Maguskirsse saab säilitada väiksemates kilepakendites ja külmhoidlas temperatuuril -1 kuni +1°C. Kaalukadu keskmiselt sellisel hoidmisel 3%. Sügavkülmas kirsid võib enne külmutamist üle puistata suhkruga või kasta siirupisse (sobivad tumedavärvilised maguskirsid). Kuivatatud kirsid säilivad aasta (hoida õhukindlas nõus jahedas kuivas kohas). 43. Apelsini sortide jagunemine lähtuvalt kasutusviisist. Jagunevad kasutusviisi alusel: - söömiseks (hapukast kuni väga magusani, õhukese lahtise koorega, siia kuulub ka mesiapelsin), - marmelaadi, keediste tootmiseks (mõruapelsinid), - mahla valmistamiseks (magusad, suured mahlased, paksu koorega tuntuimad nabaapelsin ja veriapelsin). 44.Olulisemate toitainete, toiteelementide ja vitamiinide sisaldus apelsinis.
1 1 0 1 0 1 0 0 G= a b + a b b +a a b Jne. 10. MÄLUD (muutmälud, püsimälud, staatilised, dünaamilised, suva- ja jadapöördusega, pinumälu jne.). Mäluks nim. informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. MÄLUD / MUUTMÄLU PÜSIMÄLU RAM ROM / / Staatiline Dünaamiline Program- Ümberprogram- meeritav meeritav / Valmistaja Kasutaja
Kahaneva piirtootlikkuse seadus - Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Alternatiivkulu - Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes. Otsesed kulud - on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud - mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud - on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud - on otseste ja kaudsete kulude summa
(õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse
· Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis
piirmääraga ning eelarvejoone tõus hinnasuhtega. Tarbimine on tasakaalus tingimustel, et erinevatele hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. 7.TOOTMISKULUD Tarbija püüab maksimeerida tarbimisest saadavat rahulolu ning tootjafirma püüab maksimeerida oma kasumit. Firma kulud ja kulukõverad Ühiskonna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu võib olla otsene või kaudne. Otsesed kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on muretsetud ressursside turult (palk, rent, intressid, toormaterjali ostukulud), lisaks veel kindlustustasu, maksud jm. Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi
Perspektiivne on süsinikühendite kristallide suuremaks kasvatamine vaakumis ja temperatuuril 1000...1200oC. 14 Boornitriidi ülikõva materjali tootmisele pani aluse teemanti tootmine. Boornitriidi töödeldakse samade seadmetega mis teemanti ja saadakse ülikõva abrasiiv. Abrasiivi omadused ja kasutamine Abrasiivi tähtsaim omadus on kõvadus. Millise kõvadusega abrasiiv valida sõltub kasutusviisist ja töödeldavast materjalist. Abrasiiv on teraline materjal ja abrasiivi vastupidavuse määrab seega tera tugevus. Tera tugevus sõltub tera kujust, tera suurusest ja tera materjalist. Mida sitkem ja kulumiskindlam on abrasiiv seda kauem saab kasutada. Vahel võib kõva abrasiiv muutuda nüriks hõõrdumisel tekkiva kuumuse tõttu. Abrasiivile märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti
05 (< 0,05% kuivaines) < 2% kuivaine massist võib sisaldada muud biomassipõhist kee- Lisandid miliselt töötlemata materjali, mille tüüp ja sisaldus peavad olema näidatud Alumine kütteväärtus E4.7 ( > 4,7 kWh/kg = 16,9 MJ/kg) Kaugkütte katlamajade ja teiste suuremate kütusetarbijate nõuded kütuse omadustele sõltuvad kasutatavate põletusseadmete, transportööride ja hoidla konstruktsioonilistest iseärasustest ja kasutusviisist. Näiteks, kui kodutarbijale on üldreeglina sobivaim võima- likult kuivem kütus, siis katlamajja võib olla paigaldatud katel, mille kolde ehitus eeldab niiske kütuse kasutamist. Vääristamata naturaalsete puitkütuste väga tähtsaks näitajaks on kütuseosakese suuruste vahemik, mis kajastub juba kütuse kaubandusliku vormi nimetuses ja määrab suures osas ka põletustehnoloogia. Hakkpuidu tüüpiliseks klassiks osakeste suuruse järgi võib lugeda klassi P45, mille
suhteliselt hõredaks, torustike vahekaugus(400-600m). Keskmine veetarve suvel on 3mm ööpäevas. Kindlasti on vaja kasta pärast karjatamist ja niitmist , kui ei saja, see aitab taastada kamara kiiret arengut.Soovitav on koos vihmutusveega anda lämmastikväetisi. Kastmisnormid on 20..40 mm piires.Kergematel muldadel on nad väiksemad ja raskematel suuremad. 26. Rohumaade niisutamise agronoomiline efektiivsus (enamsaak) sdltuvalt sademetest. mullast, rohukamarast, vdetamisest ja rohu kasutusviisist (karjatarnine, siloks. heinaks). 27. P6llukultuuride niisutamine (kartul, raps, rüps. teravili jt.): veetarve ja kastmisreziim, sobivad seadmed, tõenäoline enamsaak. Kartuli vihmutamine on eestis vajalik. Tasuvaks tuleb pidada varajase kartuli vihmutamist.Eriti tähtis on kartulit kasta enne õitsemist, sest veepuudus sel perioodil vähendab mugulate arvu.Muidu tuleb kasta mullaniiskuse järgi ( alampiir 65% väliveemahutavusest), norm on 15..25mm. Kui õhk
Kontrollpakk sisaldab teoreetiliselt 50% + 1 aktsia Aktsiakapital rahakapital ja füüsiline kapital Finantseerimine enesefinantseerimine (aktsiakapitali suurendamine) ja võõrvahenditega finantseerimine (võetakse laenu). Bilanss Aktiva (varad näitab, mis sul on) ja passiva (aktiva allikad ehk kustkohast varad oled saanud). TOOTMISKULUD 1. Kulud ja kasumid Firma eesmärk saada maksimaalselt kasumit. Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind (ehk siis mida oleks võinud selle asemel hoopis teha millest pidid loobuma, et teha mingit teist asja). Jaotatakse: *otsesene kulu rahalised maksed ressursside eest (ostad arvuti, auto, tööriistad, maksad üüri, elektri eest vms) *kaudne kulu ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende ressursside või selle tegevuse teistsugusel kasutamisel (ehk siis millest loobusid).
tootes rohkem läheb keskmine kulu koguse kohta alla. Konstantne kulud kasvavad võrdeliselt vastavalt toodetava koguse kasvuga. Keskmine kulu toote kohta jääb samaks. Negatiivne (ehk kahanev mastaabiefekt) tootes rohkem kaupu keskmine kulu toote kohta kasvab. Mikroöko 26.10.2011 uue KT teema Firma kulud ja kulukõverad Firma eesmärk on maksimeerida kasumit. Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Otsene kulu rahalised maksed ressursside eest. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Kaudne kulu ei tehta otseseid rahalisi väljamakseid, kuid loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud ressursside teistsugusel kasutamisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud.
temp +10-+15 kraadi piires. Kõi temp suureneb 20-25C siis suhkrute sisaldus kudedes väheneb ja seda sest suureneb taimede hingamine ja aeglustub fotosüntees. Heintaimede suhkrute sisaldust vähendab ka N-line toitumine. Kui ilm on kuiv siis taimed omastavad vähe N vähe. Kui õhu temp on üle +15 kraadi ja esineb rohkesti sademeid siis alaneb vee lahustuvate suhkrute taset, sest taimed vajavad energiat hürdaatide taandamiseks. Varuainete hulk ja dünaamika sõltub rohumaade kasutusviisist. Prast õistsemise algust varua hulk kahaneb miinimumini. Heint. saagi suurus sõlt taime vanusest ja kasvu faasist. Haljasm saak suureneb alates võrsumise faasist ja saavutab max õisikute mood alguseks. Nt võrsumise faasis on rohu juurede kasv 50-60 kg/ha ja loomise faasi lõpul saame 150-300 kg/ha ööpäevas ja saagi suurus oleks arvuliselt 20-120t/ha. Kuivaine saak suureneb alates heint võrsumisest ja saavut max taseme õitsemise lõpul. Ja kuiva hulk on 6-15t/ha
Et mulla niiskuse määramine on metoodiliselt tülikas, kasutatakse kuivendusintensiivsuse kriteeriumina kas kuivendusnormi või põhjavee taseme alanemise kiirust. 34. Millest sõltub reguleeriva võrgu (kraavid, dreenid) vahekaugus? Kaavide vahekaugus oleneb maapinna langust - mida suurem on lang, seda kiiremini jõuab vesi kraavidesse ja seda suuremad võivad olla kraavide vahekaugused. Kuivendajate vahekaugus oleneb nende sügavusest ja maa kasutusviisist.. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. 35. Milliste meetoditega määratakse reguleeriva võrgu vahekaugus? Rothe valem. Fauser ja Spottle määrasid välimõõtmistega depressioonijoone koordinaadid dreenide vahel. Leiti, et seda kirjeldab matemaatiliselt kõige paremini parabooli võrrand. Üks esimesi teadlasi, kes tuletas valemi vahekauguse arvutamiseks oli Rothe
·raudbetoon kindlustust- kraavi põhja ja nõlvajalami kindlustamiseks ·nõlvade mätastamine- iseseisev kindlustusviis, millega ühendatakse nõlvajalami kindlustamine ·nõlvade murustamine- nõlvade kindlustamisviis 34)Millised on kuivendusintensiivsuse alus ja kriteeriumid? Kriteeriumiteks on kuivendusnorm (põhjavee sügavus maapinnast) ja põhjaveetaseme alanemiskiirus. Kuivendusintensiivsuse kriteeriumid: Kuivendussüsteem peab tagama teatava kuivendusnormi, mis sõltub ala kasutusviisist. Parkides, haljasaladel on see seotud ka puude ja põõsaste liikidega (keskmiselt paplil 0,4 m, männil 1,0 m). Üldsanitaartingimustest lähtudes on kuivendusnormiks 1,5 m. Hoonete keldrite, tunnelite kaitsmiseks peab põhjavesi olema selle alusest 0,5 m allpool. Spordiväljakutel võetakse mõnikord kriteeriumiks pinnavee eemaldamiseks vajalik aeg. Kuivendusintensiivsuse kriteerium on kokkuvõtlikult nõue, mida esitab põllumajanduslik tootmine maaparandusele.
Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime. Akude vastupidavus sõltub suurel määral kasutusviisist, nende säästmiseks on vaja tunda nende ehitus, tööpõhimõtet, rikete põhjusi ja hoolduse põhimõtteid. Akude kasutuselevõtul, hooldamisel ja remontimisel tuleb täita ohutusnõudeid, sest aku elektrolüüt sisaldab sööbiva toimega väävelhapet ja akugaasid on plahvatusohtlikud. Autodel kasutatakse käivitustüüpi pliiakusid, mis koosnevad enamuses kuuest jadamisi ühendatud elemendist, millel on ühes tükis valmistatud anum.
Asbesti sisaldab materjal on ohutu, kuni sellest ei eraldu kiude. Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. Mitu kiudu aastas või elu jooksul moodustab kriitilise künnise, ei ole teada. Tõestatud on, et mida pikem ja intensiivsem on asbestiga kokkupuute periood, seda suurem on haigestumise oht. Asbestikiudude sisaldus õhus sõltub kasutatava materjali koostisest ja selle asbestisisaldusest ning kasutusviisist. Kõige ohtlikumad on kõrge asbestisisaldusega ja rabedad materjalid (nt isolatsioonimaterjal) 45. Lahustite mõju inimorganismile Vedelad orgaanilised ained, omaduseks on lahustada rasvu ja määrdeaineid. Organismi: läbi naha, sissehingamisel, allaneelamisel. Tuleohtlikud! Aurustuvad kergesti, aur kandub õhuvooluga edasi ja võib plahvatada isegi kaugel asuva soojusallika mõjul. Ärritavad silmi, hingamisteid. Lahustid mõjuvad inimesele erinevalt
1 Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad üldised omadused nagu maale kui tootmisvahendile. Nendeks on ma asukoha püsivus, iga maatüki unikaalsus, maa territoriaalne piiratus, maa hävimatus. Lisaks neile iseloomustab maad kui kinnisvara tema väärtus, mille määrab maa tarbimisalane kasulikkus. Väärtuse mõõdupuuks on maa kasumus pinnaühiku kohta (maa hind). Maa kui kinnisvara väärtus sõltub tema praegusest ja võimalikust kasutusviisist tulevikus- maa kasutamise sihtotstarbest. Erineva sihtotstarbega maal on tavaliselt ka erinev väärtus. Põllumajanduslikult kasutatava kinnisasja väärtuse määravad eelkõige maa kui tootmisvahendi omadused: · maa kompaktsus · kõlvikuline koosseis · mullaviljakus · põldude suurus ja kuju · juudepääsetavus · tootmishoonete olemasolu ja seisund · kuivendusvõrgu olemasolu ja seisund · mitmeaastaste istandike olemasolu
C-vitamiini jääb 1/3 vähemaks Maguskirsse saab säilitada väiksemates kilepakendites ja külmhoidlas temperatuuril -1 kuni +1°C. Kaalukadu keskmiselt sellisel hoidmisel 3%. Sügavkülmas kirsid võib enne külmutamist üle puistata suhkruga või kasta siirupisse (sobivad tumedavärvilised maguskirsid). Kuivatatud kirsid säilivad aasta (hoida õhukindlas nõus jahedas kuivas kohas). 13. Apelsini sortide jagunemine lähtuvalt kasutusviisist. Jagunevad kasutusviisi alusel: - söömiseks (hapukast kuni väga magusani, õhukese lahtise koorega, siia kuulub ka mesiapelsin), - marmelaadi, keediste tootmiseks (mõruapelsinid), - mahla valmistamiseks (magusad, suured mahlased, paksu koorega tuntuimad nabaapelsin ja veriapelsin). 14. Olulisemate toitainete, toiteelementide ja vitamiinide sisaldus apelsinis. Toitainete sisaldus 100 grammis
Piiratud ressursside (või hüviste) hankimisel ilmneb alati alternatiivkulu e loobumiskulu (opportunity cost), kuna piiratuse tingimustes tuleb valikute tegemisel millegi saamiseks alati loobuda millestki (ajast, rahast, mingitest teistest hüvistest jne). Alternatiivkulu on loobumiskulu piiratud ressursi mingiks otstarbeks kasutamisel (kulutamisel). Mõõdetakse (saamata jäänud) tuluga, millest jäädakse ilma ressursi mõnest muust (alternatiivsest) kasutusviisist loobumise tõttu. Erinevalt vabalt saadavatest hüvistest on piiratud hüvistel reeglina alati ka mingi alghind. Piiratud hüvise tähistamiseks kasutatakse inglise keeles ka väljendeid limited good ja economic good, esmajoones tähenduses, et antud hüvise puhul on tegemist selle üldnõudlusega võrreldes nappivaga, mistõttu taolise hüvise jaotamist tuleb reguleerida, turumajanduses tavaliselt suhteliselt kõrge hinna abil (s.t selliseid hüviseid ei ole
kapital reaalne, füüsikaline kapital (tööriistad, masinad jt tootmisvahedid. 2. Finantskapital- (lihtaktsiad, obligatsioonid või pangadeposiidid), mis ei kujuta endast majandusressurssi. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse tootmisprotesessis. ALTERNATIIVKULU JA TOOTMISRESSURSID Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Valikute tegemise vajadust võib illustreerida tootmisvõimalusre kõvera (PPC) abil, mis näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kõver (ka tootmisvõimaluste piir e rada) kajastab kahe hüvise (X ja Y) maksimaalseid
Tootmise väljund on tootmise (tootmisprotsessi) tulemusena saadud toodang. Toodang e tootmise väljund on tooted ja teenused, st kõik tootlike pingutustega loodu, need on hüvised, mis tarbitakse ära või mida kasutatakse edasiseks tootmiseks. Loobumiskulu e alternatiivkulu on kulupiiratud ressursi mingiks otstarbeks kasutamisel (kulutamisel). Mõõdetakse (saamata jäänud) tuluga, millest jäädakse ilma ressursi mõnest muust (alternatiivsest) kasutusviisist loobumise tõttu. Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on diagrammijoon (graafik), mis kujutab kahe erineva hüvise valmistamise erinevaid kombinatsioone, eeldusel, et rakendatakse kõiki olemasolevaid (kättesaadavaid) tootlikke ressursse ja kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Kasvavate alternatiivkulude seadus sätestab, et alternatiivkulud suurenevad sedamööda, kuidas kasvab valmistatava toote ühikute arv. Konstantsed alternatiivkulud
sid. Mitmebitise ALU saab koostada ühebitistest ALU-dest. ALU loogikaskeem ja lihtsustatud tähis on joonisel. 13 Mälud Mäluks nimetatakse informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu iseloomustab mälu maht Kbaitides, Mbaitides või Ksõnades, infosõna pikkus bittides või baitides ning mälu töökiirus, s.t mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. Üks võimalikke mälude liigitusi on joonisel. Muutmälu on seade informatsiooni (programmide, lähte- ja vaheandmete ning tulemite) lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks muutmäludeks. Püsimälu kasutatakse programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimälud jagunevad ühekordselt programmeeritavateks ja
Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes. Otsesd kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud mõõdavad tulu, mida antud ressurss ooleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud on otseste ja kaudsete kulude summa
Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele. (nüüd joonise kirjeldus servamata-, servatud-, tangensiaal-, radiaallaua saamisest) Servamata lauast saadakse servatud lauda ka vastava saeraamiga, kuid nii läheb palju materjali kaotsi. Olemas on eraldi voodri-(sise ja välis), profiil-, põranda-, terassi-, punnlauad. Punnlauad- ülemine pool alati paksem, kui alumine. Laudade sortimendi nimetused tulenevad kas tema saamis- või kasutusviisist. 3.Pahtlid ja kitid- ebatasasuste, lõhede, okste, oksaaukude täitmiseks. Pahteldatakse katva viimistluse alla minevad pinnad. Pahteldamine jaotub kohtpahteldamiseks ja lauspahteldamiseks. Kohtpahteldamisel täidetakse pahtliga väiksemad vead, lohud. Lauspahteldamisel kaetakse pahtliga terve pind ja lihvitakse. Vanemate tavade kohaselt kasutati pahtlina liimi ja tolmupuru segu, kuid praeguses ajas ei ole see pahtel ja on alla igasugust arvestust.
ruumidesse läbi õhu jagajate(sissepuhke restid). Õhk seguneb ruumi õhuga ja saavutab vajaliku temp-i. Ruumile ülekandmise viisi järgi küttesüsteemid liigitakse · kiirguslik küte. · konvektiivne küte. Kiirguslik küte Konvektiiv küttekorral soojeneb õhk põhiliselt kokkupuute tagajärjel küttepinnaga. Põhiline osa antakse konvektsiooni teel. Suuremosa küttekehasi soendavad ruumi korraga kiirguse ja konvektsiooni teel. Kasutusviisist sõltuvalt liigitatakse järgmiselt: · pidev küte · perioodiline küte · ajutine küte Küttekehade järgi: · Radiaator küte · Konvektor küte · Põrandküte Vahetult kõetavalt ruumis saab tarbe soojuseks muuta elektrienergiat vahel ka gaaskütust. Vesi ja õhkkütte süsteeme liigitatakse soojuskandja liikumisviisi järgi: · Loomulik tsirkulatsiooniga süsteemid · Sund tsirkulatsiooniga kütte süsteemid Loomuliku tsirk
nõuetele, näidata et nad vastavad eesmärgile ning leida defekte. Efektiivseks testimiseks ei piisa vaid süsteemist. On vaja teada nõudeid ja protsesse, mis omakorda tulenevad: • ülesande püstitusest, • organisatsioonist, • seadusandlusest, • standarditest, • riskianalüüsist, • headest tavadest, • kasutajatest, • kasutusviisist jne. Staatiline testimine (static testing) – süsteemi või komponendi (koodi või dokumendi) testimine ilma testitavat tulemit käivitamata (läbivaatus, staatiline analüüs). Dünaamiline testimine – testimine, mille käigus testitavat tarkvara käivitatakse. Klassikaline testimine. Tarkvara inspektsioon võimaldab leida 70-80% vigadest enne funktsionaalset testimist. Tunni jooksul leitav vigade keskmine arv: • Funktsionaalne valge kasti testimine – 0
o Testimine Efektiivseks testimiseks ei piisa vaid süsteemist. On vaja teada nõudeid ja protsesse, mis omakorda tulenevad: Ülesande püstitusest Organisatsioonist Seadusandlusest Standarditest Riskianalüüsist Headest tavadest Kasutajatest Kasutusviisist jne o Testimis meetodid Staatiline või dünaamiline Kastide testimine Musta kasti meetodid o Visuaalne testimine Halli kasti meetodid o Staatiline ja dünaamiline testimine Staatiline testimine (static testing) – süsteemi või komponendi (koodi või dokumendi) testimine ilma testitavat tulemit
Jaotamata kasum 10000. Pikaajaline laen 10000. Materjale laos 20000. Pangaarvel 10000. Põhivara 20000. Aktiva Summa: Passiva Summa: 6.Majanduse terminid 32 Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada. Mõõdetakse tuluga, millest jäädakse ilma ressursside parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise tõttu. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks. Asendusefekt on üks osa hinna muutumise efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. Näiteks kui kauba hind langeb, muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, s.t. kaubaga, mille
tõus. Optimaalne alampiir on selline kogus, mis tagab 14% toorproteiini sisalduse koguse. Sellisteks normideks on 150 180 kg / ha karjamaal, ja mitte niitmise puhul 200-250 kg/ha. Turvasmuldadel sõltub lämmastiku vajadus lagunemis astest. Hästi laguneval turvasmullal , seal piisab 50 - 70 kg / ha, aga keskmiselt laguneval turvasmullal tuleks anda samade normidega nagu mineraal muldadel. Lämmastiku normide jaotus Lämmastiku normide jaotus sõltub kasutusviisist ja saagi reguleerimise vajadusest. Antakse lämmastikku võrdselt niitekordade arvuga. Rohumaadel 3- 5 osas. Korraga antav kogus ei või olla niitelisel rohumaal mitte üle 100 kg. Ja karjamaal mitte üle 170 kg /ha. Loetakse ka põhiväetisteks kuigi kasutamisele ei järgne järsku saagi tõusu. Nad suurendavad saaki sõltuvalt mullas olevatest toitainetest 10...30 % võrra. Samal ajal kui lämmastik võib tõsta saaki kuni 5 korda. P,k parandavad fosfori tegevust ja parandavad teiste
Pika perioodi tootmisotsused: Pikal perioodil tootja saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust. Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel, et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi. Iga tootja pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Alternatiivkulu (opportunity cost) on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind, mille analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse rahalises mõõtühikutes. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum on kogutulu ja kogukulu vahe, sest majandusteadlased arvestavad ka
Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust: · Liigivaesem loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid); · Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) tallamine, söömine;
TP-2 (tuldtakistav) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lähem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast. Kandetarindid võivad olla põlevatest materjalidest. Kelder tuleb rajada mittepõlevatest materjalidest. Turvalisuse tase tagatakse suuremate tulepüsivusnõuetega seinte lagede ja põrandate ja nende pinnakihtidele. Lisaks on korruste ja inimeste arv piiratud olenevalt ehitise kasutusviisist. TP-2 klassi ehitise võib üldjuhul püstitada ühe- või kahekorruselisena, kõrgusega kuni 8,5m. TP-3 (tuldkartev) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Tulepüsivusnõuded esitatakse keldritarinditele 60 min. Piisava turvalisuse taseme saavutamiseks on seatud piirangud: Hoonete kasutusotstarbele, korruse piirpindadele, hoones viibivate inimeste arvule, pinnakihtide süttivus tundlikkusele ja tulelevikule.
nõudeid ja protsesse , mis omakorda tulenevad: ● Ülesande püstitusest ● Organisatsioonist ● Seadusandlusest ● Standarditest ● Riskianalüüsist ● Headest tavadest ● Kasutajatest ● Kasutusviisist jne 72. Kuidas võiks jagada testimismeetodeid? Mis kaks põhilist meetodi on? Miks? 1. Staatiline testimine (static testing) – süsteemi või komponendi (koodi või dokumendi) testimine ilma testitavat tulemit käivitamata : ○ Läbivaatus (review) ○ Staatiline analüüs (static analysis) 2
5 kasutusviisiks, milleks tellija tehtud tööd vajab. Kui töövõtulepingu sõlmimisel ei avaldata töövõtjale tellija poolt silmaspeetavat töö spetsiifilist kasutusviisi või kui silmaspeetud spetsiifilist kasutusviisi võimaldavate omaduste olemasolu ei saa lepingu tingimuseks, otsustatakse küsimus, kas konkreetne tehtud töö on puudustega või mitte, lähtudes töövõtulepingu alusel valmistatu tavalisest kasutusviisist ehk lähtudes kasutusvõimalustest, mida tellija tavaliselt sellisest asjast oodata võib. - Töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Antud punkt on kohaldatav üksnes juhul, kui töövõtja teab tellija soovi kasutatada tehtud tööd teatud spetsiifilisel otstarbel ja seda tööd ei ole võimalik kasutada kuna tehtud töö kasutamist piirab mõni õigusakti säte. Kui sellisest
Perspektiivne on süsinikühendite kristallide suuremaks kasvatamine vaakumis ja temperatuuril 1000...1200oC. Boornitriidi ülikõva materjali tootmisele pani aluse teemanti tootmine. Boornitriidi töödeldakse samade seadmetega mis teemanti ja saadakse ülikõva abrasiiv kõvadus Mohsi skaalal on kuni 9,7. Abrasiivi omadused ja kasutamine Abrasiivi tähtsaim omadus on kõvadus. Mohsi skaala järgi võrreldakse erinevaid abrasiive. Millise kõvadusega abrasiiv valida sõltub kasutusviisist ja töödeldavast materjalist. Abrasiiv on teraline materjal ja abrasiivi vastupidavuse määrab seega tera tugevus. Tera tugevus sõltub tera kujust, tera suurusest ja tera materjalist. Mida sitkem ja kulumiskindlam on abrasiiv seda kauem saab kasutada. Vahel võib kõva abrasiiv muutuda nüriks hõõrdumisel tekkiva kuumuse tõttu. Abrasiivile märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti
Perspektiivne on süsinikühendite kristallide suuremaks kasvatamine vaakumis ja temperatuuril 1000...1200oC. Boornitriidi ülikõva materjali tootmisele pani aluse teemanti tootmine. Boornitriidi töödeldakse samade seadmetega mis teemanti ja saadakse ülikõva abrasiiv kõvadus Mohsi skaalal on kuni 9,7. Abrasiivi omadused ja kasutamine Abrasiivi tähtsaim omadus on kõvadus. Mohsi skaala järgi võrreldakse erinevaid abrasiive. Millise kõvadusega abrasiiv valida sõltub kasutusviisist ja töödeldavast materjalist. Abrasiiv on teraline materjal ja abrasiivi vastupidavuse määrab seega tera tugevus. Tera tugevus sõltub tera kujust, tera suurusest ja tera materjalist. Mida sitkem ja kulumiskindlam on abrasiiv seda kauem saab kasutada. Vahel võib kõva abrasiiv muutuda nüriks hõõrdumisel tekkiva kuumuse tõttu. Abrasiivile märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti
ka mitmekordsete sisemiste sulgudega loogikafunktsioone. 50 1.5. Mälud Mäluks nimetatakse informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu iseloomustab mälu maht Kbaitides, Mbaitides või Ksõnades, infosõna pikkus bittides või baitides ning mälu töökiirus, s.t mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. Üks võimalikke mälude liigitusi on joonisel 1.24 [1]. Muutmälu on seade informatsiooni (programmide, lähte- ja vaheandmete ning tulemite) lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks muutmäludeks. Mälud Muutmälu Püsimälu RAM ROM
annaabi.ee 
