koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks Reaalservituudi tekkimine Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõigusleping (võib olla tingimuslik). Vajalik ka kinnistusraamatukanne. Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Reaalservituut ei teki igamisega Servituudi seadmise lepingus määratakse kindlaks servituudi sisu, teostamise viis ja vahendid, vajadusel servituudi tähtaeg, poolte kohustused seoses servituudiga (nt tee korrashoid) NB! Kõik olulised kokkulepped tuleks fikseerida servituudi seadmise lepingus ja kinnistusraamatus, vastasel juhul võlaõiguslikud – ei kehti nt kinnisasja uue omaniku suhtes VALITSEVA KINNISASJA OMANIKU ÕIGUSED (§ 178)
sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule kelle kasuks õigus lõpetatakse. 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine). Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. valdajast omanikul on kõik valdaja õigused. Kui omaniku poolt on asi antud kolmanda isiku valdusse, näiteks üürikorter, siis pole tegu mitte valduse eraldamisega omandist vaid omaniku piiramisega tema õigustes teostada valdust. 32. Kasutusvaldaja õigused ja kohustused. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldaja ei või asja omaniku loata rendile anda. Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. Kasutusvaldajal on õigus loodusviljale mis on kasvanud tema valduse ajal. Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 33
23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39
nõuda servituudi teostamise koha ja viisi muutust, ent mitte sisu muuta. Kinnistu jagamisel jääb servituut kehtima kõigi tekkivate osade suhtes. Isiklik servituut – isiku huvides Kasutusvaldus – isiklik subjektiivne piiratud kinnisasjaõigus. Õigustatud isik saab koormatud asja kasutada ja vilju omandada. Kasutusel valdavalt perekonna ja pärismissuhetes. Tekib kinnistusraamatu kandega, võib lõppeda kokkuleppel. Lõppeb tähtaja saavumisel või kasutusvaldaja surmaga. Jur.isiku puhul 100 a möödumisel seadmisest. Ka kinnisasja hävimisel või sundmüügil, sundvõõrandamisel. Kasutusvaldaja võib saada kasutuse ajal eraldunud loodusvilja ja sissenõutavaks muutunud õigusvilja. Eseme võib nt rendile anda, üle ei või anda kasutusvaldust ennast. Valdaja peab : asja senise majandusliku otstarbe säilitama, heaperemehelikult majandama, ei tohi oluliselt muuta ega ümber kujundada, kandma korrapärase majandamisega seotud kulud.
koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks Reaalservituudi tekkimine Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõigusleping (võib olla tingimuslik). Vajalik ka kinnistusraamatukanne. Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Reaalservituut ei teki igamisega Servituudi seadmise lepingus määratakse kindlaks servituudi sisu, teostamise viis ja vahendid, vajadusel servituudi tähtaeg, poolte kohustused seoses servituudiga (nt tee korrashoid) NB! Kõik olulised kokkulepped tuleks fikseerida servituudi seadmise lepingus ja kinnistusraamatus, vastasel juhul võlaõiguslikud – ei kehti nt kinnisasja uue omaniku suhtes VALITSEVA KINNISASJA OMANIKU ÕIGUSED (§ 178)
2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud
35. Kasutusvalduse olemus ja selle kasutamise vajadus ühiskonnas. kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on vaalminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal ja õigusvili mis tekkis kasutusvalduse ajal. Kasutusvalduse asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõppeb kasutusvaldaja surmaga kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, juriidiliste isikute puhul kas kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega või igal juhul 100a möödudes kasutusvalduse tekkimisest. Kasutusvalduse võib lõpetada ka kasutusvaldaja ning omaniku kokkuleppel. Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja
35. Kasutusvalduse olemus ja selle kasutamise vajadus ühiskonnas. – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on vaalminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal ja õigusvili mis tekkis kasutusvalduse ajal. Kasutusvalduse asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõppeb kasutusvaldaja surmaga kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, juriidiliste isikute puhul kas kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega või igal juhul 100a möödudes kasutusvalduse tekkimisest. Kasutusvalduse võib lõpetada ka kasutusvaldaja ning omaniku kokkuleppel. Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks
Esimene teema peale kontrolltööd(7. konspekt) Arvestustöö 2: tööõigus ja 1 või 2 küsimust on karistusõigusest. tsiviilõiguse teostamise viisid: Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heasusu. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heauske eeldus (§ kui seadus seob iguslikud tagajärjed heausklusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti) Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavates asajoludes, ka tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitsatakse hagi esitamisega ehk hageja nõudega. See esitatakse teisele poolele ehk teisele tsiviilõigus subjektile ehk ostjale. Aegumistähtaega võub poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi.(§poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuid mitte enam, kui 10 aastani). Kui kohust...
1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 2. Mis on katastritunnus ? o ... on numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega o Näiteks 79514:023:0004 o 795 - Tartu linn o 14 - linnaosa number o 023 kvartali number o 0004 mitmes registreeritud üksus selles kvartalis 3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 4
1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 2. Mis on katastritunnus ? o … on numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega o Näiteks 79514:023:0004 o 795 - Tartu linn o 14 - linnaosa number o 023 – kvartali number o 0004 – mitmes registreeritud üksus selles kvartalis 3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 4
Vahetud asjaviljad - asjast vastavalt tema otstarbele saadavad viljad (NT piim, kartulid, kruus, turvas). Kaudsed viljad - asjast õigussuhte alusel saadavad viljad. (NT sissetulekud kruusakaevanduse väljarentimisest) Kasutuseelised - asja kasutamises peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. (NTmajas elamine, territooriumi kasutamine ettevõtluses) Kasutusvaldus - kasutusõigus, lisaks asja kasutamisele on kasutusvaldaja õigustatud omandama kasutatava asja vilju (AÕS 201 lg 1). MÄRGE POLE ASJAÕIGUS! Asjaõigustehing - tehing, mis muudab asjaõiguslikku olukorda. Põhimõtted: 1. kokkulepe (puudub kohustav moment, vabalt tagasivõetav) 2. teatavakstegemine AÕS 45 lg 1 - asja väljaandmise nõue ebaseaduslikust valdusest. AÕS 80 lg 1 - valduse väljaandmise nõue ebaseaduslikust valdusest.
Üldiselt kehtivad FIE-dele samad reeglid, mis teistele äriühingutele. Seega on kohustuslik märkida registreerimisel üks peamine tegevusala (Vt OÜ Tegevusala). Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (näiteks turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). Talupidaja on ettevõtja, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu. 2.4. Tegevusluba ja –litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada
Üldiselt kehtivad FIE-dele samad reeglid, mis teistele äriühingutele. Seega on kohustuslik märkida registreerimisel üks peamine tegevusala (Vt OÜ Tegevusala). Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (näiteks turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). Talupidaja on ettevõtja, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu. 2.4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari
käitumist Reaalservituudid on negatiivsed -teeniva kinnisasja omanik on kohustatud ise teatud käitumist hoiduma Linna ehk maja servituudid- seotud ehitustega küla servituudid e põllu omad Tekkimine ja lõpetamine : Tekivad tehingu läbi ja on vaja servituudi seadistamise lepingut. Notar. Tõestatud etteteatamine muutustest 6 kuud . Isiklikud servituudid serv on seotud kindla isikule määratud Tehakse vahet :kasutus valdus ja isiklik valdus tähtajaga kehtestatud ja kestavad eluaja lõpuni Kasutusvaldaja õigused on asja vallata kasutada ning mitte käsutada. Isiklik kasutus õigus antud konkreetsele isikule antud tee servituut Isiklikud servituudid 100 aasta mitte rohkem Hoonestusõigus kaks kinnisasja on üksteise peal :ühele kuulub maa teisele hoone seal peal. Hoonestusõigus on võõrandatav, päritav ja tähtajaline on 99 aastat võib ka pikendada veel 99 aastat ja on tasuline Ostueesõigus kinnisasja ostjal on piirang peal kellele ta müüa saab alusteks on seadus ja tehing
mõjutuste (gaasi, suitsu, auru, tahma jms) tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale jne. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui: see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse; 9 omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust; kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist. Teine isiklik servituut on isiklik kasutusõigus. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud
AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks tunnuseks on selle absoluutsus: see õigus on kehtiva õiguskorra poolt iga ühe suhtes antud ja iga õigusvastase sekkumise eest kaitstud. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus on
lisaõigused) 27.Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Põhimõtteliselt antakse kasutusvalduse lepinguga oma asju kellelegi kasutada. Näiteks üüri- või rendilepingud on kasutusvalduse lepingud. Korteri omanik annab oma korteri kellelegi kindlatel kokkulepitud alustel kasutada. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 28.Mis on isiklik kasutusõigus? Isikliku kasutusõiguse omanikul on õigus kokkulepitud viisil kinnisasja kasutada ja teostada kinnisasja üle teatud õigust (AÕS § 225). 29.Mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes. Reaalkoormatise seadmiseks on vaja sõlmida notari juures vastav kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse. Reaalkoormatis lõppeb
• Lõpetamine Asjaõiguse lõpetamisega on tegemist siis, kui õiguse lõppemine toimub õigustatud isiku õigust lõpetava tahteavalduse alusel ja vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus. Seaduses on sätestatud vastav üldine regulatsioon piiratud asjaõiguste jaoks (vt AÕS § 642). Õigustatud isikuks on piiratud asjaõiguse omaja, s.t isik, kellel on õigus käsutada lõpetatavat õigust. Hüpoteegi lõpetamisel on selleks isikuks hüpoteegipidaja, kasutusvalduse lõpetamisel kasutusvaldaja jne. Kolmanda isiku kasuks koormatud piiratud asjaõiguse lõpetamisel (nt hüpoteegiga koormatud hoonestusõiguse lõpetamine) on täiendavalt vaja ka lõpetatavat õigust koormava õiguse omaja kui lõpetamisest puudutatud isiku nõusolekut (vt KRS § 341 lg-d 1 ja 2). Kinnisasja omanik võib lõpetatava hoonestusõiguse säilitada omanikuhoonestusõigusena (vt AÕS § 245) ning hüpoteegi omanikuhüpoteegina (vt AÕS §-d 329 ja 349). Sellest tulenevalt
ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju. 34. Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel Kasutusvaldus on asjaõiguslik kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse nagu servituut. Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kinnisasja, käsutada päraldisi ja on õigus viljadele. Kinnisasja säilitamise kulud tuleb tal endal kanda.Isiklik kasutusvaldus lõpeb kas Poolte kokkuleppel või kasutusvaldaja surmaga. Juriidilise isiku puhul kas jur.isiku likvideerimisega või kestab kuni 100 aastat. Üür on võlaõiguslik kokkulepe kasutada tasu eest kinnisasja (rent on vallasasja kasutamine). Üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse lepingu kandmist (aga ei pea). Üürilepinguid sõlmitakse lühema ajalisel kasutamise korral. Leping lõpeb kas tähtajal või poolte kokkuleppel (tähtajatu lepingu puhul ette teatamine vähemalt 3 kuud). Kõik kõrvalkulude kandmine on vastavalt kokkuleppele
"Mägrakoopa" kohvik). Talupidajal on õigus kasutada oma ees- ja perekonnanime asemel või selle kõrval oma talu nime (Juhan Juurika Liivamäe turismitalu). Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui: a) ettevõtja enda nimi muutub (näiteks abiellumisel); b) pärija võtab ettevõtte üle ja soovib senise ärinime all edasi tegutseda; c) ettevõtja võõrandab oma ettevõtte (poe, talu jne) teisele isikule ja lubab uuel omanikul senist ärinime kasutada (nõusolek peab olema kirjalik).
Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4
kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha.
Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.9 Mis on isiklik kasutusõigus? (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. (2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 8.10 Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus kustutamiseks). 8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine. Kasutusvaldus isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatus kasutama asja ja omandama selle vilju. Tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpeb kas kasutusvaldaja surmaga või juriidilise isiku lõppemisega + poolte kokkuleppel. 9. Mis on isiklik kasutusõigus? Isiklik kasutusõigus isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. 10. Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks koormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.
Maksu määramine toimub haldusaktiga maksuteatega. Kui maksuteadet ei ole saadetud, siis ei ole maksumaksjal võimalik maksu tasuda ning maksuhaldur ei saa maksu sundkorras sisse nõuda. (Lehis 2004: 453-454) Kes on kohustatud maksma maamaksu Maamaksuseaduse kohaselt maksavad maamaksu: 1) Maa omanik; 2) kuni 2006. aasta 31. detsembrini maa kasutaja, kelle maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras; 3) hoonestaja; 4) kasutusvaldaja. (Maamaksust...02.05.2012) Juhtudel, kui maakasutust ei ole vormistatud, maksab maamaksu isik, kes maad tegelikult kasutab. (Maamaksust...02.05.2012) Riik maksab maamaksu jätkuvalt riigi omandis olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta on esitatud taotlus või mis kompenseeritud, kuid mida keegi ei ole kasutusse võtnud või mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta pole esitatud taotlust ning mida keegi ei ole kasutusse võtnud. (Maamaksust...02
11/67 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale O. Lindmäe kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elamu osale. Nõuti T. Lindmäe nõusolek. o Asjaõigusseaduse (AÕS) § 228 kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele, mis on seotud valdamisega, kasutusvalduse sätteid. Kasutusvaldus lõpeb AÕS § 210 lg 1 kohaselt kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kandeavalduses taotletud isiklik kasutusõigus oleks nagunii lõppenud O. Lindmäe surmaga, ei võimalda kandeavaldus üldõigusjärglust ning asja menetlus tuleb lõpetada. o NB! kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega, nagu seda ei saa koormata ka reaalservituudi, kasutusvalduse ega hoonestusõigusega. Kõigi nimetatud õiguste
Kasutusvalduse andmine tähendab seda, et keegi annab mingi asja teisele isikule teatud ajaks või otstarbeks kasutada, piirates sellega enda õigusi selle asja üle. Kasutusvaldus vallasasjale tekib asja üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduskokkuleppe sõlmimisega. Kastusvaldus kinnisasjale tekib kinnisraamatusse kandmisega. kasutusvaldus õigusele tekib vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvaldse võib lõpetada poolte kokkuleppel (kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel). Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist: 1. Kui see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse 2. Kui omaniku kahju on suurem kasutusvaldaja kasust 3. Kui kasutusvaldaja ei anna omanikult tagatist Kohustusõigus Tsiviilõiguste tekkimine Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele
Seega on kohustuslik märkida registreerimisel üks peamine tegevusala. Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kuni kaks tegevusala (näiteks, turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). Talupidaja on ettevõtja, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu. 5.2 Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, ning millised on tegevusloa taotlemise tingimused ja kui suured on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks, arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus,
· Lõpetamine Asjaõiguse lõpetamisega on tegemist siis, kui õiguse lõppemine toimub õigustatud isiku õigust lõpetava tahteavalduse alusel ja vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus. Seaduses on sätestatud vastav üldine regulatsioon piiratud asjaõiguste jaoks (vt AÕS § 642). Õigustatud isikuks on piiratud asjaõiguse omaja, s.t isik, kellel on õigus käsutada lõpetatavat õigust. Hüpoteegi lõpetamisel on selleks isikuks hüpoteegipidaja, kasutusvalduse lõpetamisel kasutusvaldaja jne. Kolmanda isiku kasuks koormatud piiratud asjaõiguse lõpetamisel (nt hüpoteegiga koormatud hoonestusõiguse lõpetamine) on täiendavalt vaja ka lõpetatavat õigust koormava õiguse omaja kui lõpetamisest puudutatud isiku nõusolekut (vt KRS § 341 lg-d 1 ja 2). Kinnisasja omanik võib lõpetatava hoonestusõiguse säilitada omanikuhoonestusõigusena (vt AÕS § 245) ning hüpoteegi omanikuhüpoteegina (vt AÕS §-d 329 ja 349). Sellest tulenevalt
-- 2. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisasi ulatub maapinnale, õhuruumile, maapõuele. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mis on seaduses sätestatud ega põhjaveele. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsustega või tehinguga. 3. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldus lõpeb üldjuhul kas kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega, ka poolte kokkuleppel. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 4. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine.
· Kui tegelete põllumajandussaaduste tootmisega, olete talupidaja. Talupidaja võib ees- ja perenime asemel või koos sellega kasutada ärinimes talu nime. Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. · kandmisel saate registrikoodi ning olete võrdväärne äriühingutega. Teie ärinimel on seaduse kaitse ning teil on õigus kohtu kaudu lihtsas hagita menetluses keelata oma ärinime kasutamine teise isiku poolt (näiteks siis, kui konkurent kasutab seda oma kaupluse vm ettevõtte tähistamiseks)
Публично-правовое ограничение avalik-õiguslik kitsendus Ограничение, установленное судебным решением kohtuotsusega seatud kitsendus Господствующая недвижимая вещь valitsev kinnisasi Право застройки honnestusõigus Застройщик hoonestaja Пользовладение kasutusvaldus Пользовладелец kasutusvaldaja Реальная повинность: публично-правовая, частноправовая avalik-õiguslik, eraõiguslik Приобретатeльная давность igamine Застройка, застройщик hoonestamine, hoonestaja Объем права застройки hoonestusõiguse ulatus Залог pant Залог недвижимости kinnispant Залог движимости vallaspant Предмет залога pandi ese
Kui kõik tegevus on tahtlik, siis võib ta suht kohe välja tõsta. Muidu 30 päeva etteteatamist. 37. Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel. Kasutusvaldus on asjaõiguslik kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse nagu servituut. Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kinnisasja, käsutada päraldisi ja on õigus viljadele. Kinnisasja säilitamise kulud tuleb tal endal kanda. Isiklik kasutusvaldus lõpeb kas Poolte kokkuleppel või kasutusvaldaja surmaga. Juriidilise isiku puhul kas jur.isiku likvideerimisega või kestab kuni 100 aastat. Üür on võlaõiguslik kokkulepe kasutada tasu eest kinnisasja (rent on vallasasja kasutamine). Üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse lepingu kandmist (aga ei pea). Üürilepinguid sõlmitakse lühema ajalisel kasutamise korral. Leping lõpeb kas tähtajal või poolte kokkuleppel (tähtajatu lepingu puhul ette teatamine vähemalt 3 kuud). Kõik kõrvalkulude kandmine on vastavalt kokkuleppele
kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvaldus vallasasjale tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele tekib vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvaldus võib lõppeda poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõppemist, kui 1) see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse; 2) omaniku7 kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust; 3) kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist 116. Mis on iskilik kasutusõigus? See koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustataud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 117. Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõppeb?
9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. Asi on kehaline ese. Inimkeha, ka laipa, ei loeta asjaks, sest tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla õiguskäibe esemeks. Küll on asjadeks eraldatud kehaosad. Õiguse esemed (õiguse objektid): 1
maamaksu määr on 0,1-2,0% maa maksustamishinnast aastas. KOVüksuse volikogu võib määra diferentseerida maa hinnatsoonide ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa. KOV volikogu peab kehtestama määra maksustamisaasta 31. jaanuariks. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril, maamaksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmetel omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või kelle maakasutuslepe on kehtiv 1. jaanuaril. Maksu tasumine al 2011: Kuni 64-eurone maamaks tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Maamaksuteade = maksuotsus. Maamaksu ei määrata ja -teadet ei väljastata kui maksusumma on alla 5 euro. Kui tähtpäevaks tasumata maamaksusummalt on intress väiksem kui 5 eurot,
KASUTUSVALDUS Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldus vallasasjale tekib asja üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. 1 Kasutusvaldajal on õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist tingimusel, et ta hüvitab kinnisasja omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju. Kasutusvaldaja peab kasutusvalduse lõpetamise soovist teatama kinnisasja omanikule kuus kuud ette.
seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui: o see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse; o omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust; o kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist. Teine isiklik servituut on isiklik kasutusõigus. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigusi, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 42
peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvaldus vallasasjale tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele tekib vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvaldus võib lõppeda poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõppemist, kui 1) see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse; 2) omaniku7 kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust; 3) kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist. 174. Mis on isiklik kasutusõigus? Isiklik kasutusõigus tähendab, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile 175. Mis on hoonestusõigus?
kinnistusraamatu kande kaudu. Reaalservituudi seadmine on osapoolte vaba tahe. Seda ei saa kellegile peale sundida. Reaalservituut lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust. Aluseks on õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui seadus ei sätesta teisiti. 8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine? Kasutusvaldus - asja kasutajal on õigus omandada ka asja vilju. Tekib notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Lõpeb poolte kokkuleppel, kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega. 9. Mis on isiklik kasutusõigus? Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama asja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 10. Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks
(Reaalservituut annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud.) 115. Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldu lõpeb kas kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega, selle võib lõpetada ka poolte kokkuleppel. 116. Mis on isiklik kasutusõigus? Koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 117. Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks
annaabi.ee 
