Amorfne PHA moodustab graanuleid, mida ümbritseb fosfolipiididest ja valkudest koosnev kiht. Rakuväliselt on polümeeriahelad korrapärased ning PHA kristalliseerub. Vastavalt oma koostisele, on polümeerid kas siis rohkem või vähem elastsed, UV-kiirgusele üsna vastupidavad (kuni 180° C) ning madala vee läbilaskvusega (permeatsiooniga). PHA-d saab lahustada halogeenitud lahustis (nt kloroform, diklorometaan või dikloroetaan). Kus saab kasutada? PHA kasutusspekter on lai. Tööstuslikult saadud plastist saab teha kreemipurke, pastapliiatseid, ühekordseid pardleid. Samuti kasutatakse PHA-st tehtud õhukest kilet mähkmetes. Ka meditsiinis kasutatakse PHA-d, sest tema laguproduktid ei ole kehale kahjulikud , mistõttu haavaõmblusniidid, luukruvid, südameklapid jne võivad sisaldada PHA- d. PHA üldine struktuur Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Polyhydroxyalkanoates https://dspace.utlib
Kui segada üheahelalisi DNA või RNA järjestusi, millel on omavahel komplemen-taarseid järjestusi, siis need piirkonnad paarduvad vastavalt komplementaarsuse printsiibile, moodustades DNA-DNA või DNA-RNA kaksikheeliksi. Kui nukleiinhapped pärinevad eri-nevatest allikatest, siis nimetatakse neid duplekse hübriidmolekulideks. Meetodeid, mis põhinevad komplementaarsete NH-te piirkondade võimel paarduda, nimetatakse hübridiseerimismeetoditeks. Hübridiseerimismeetoditel on väga lai kasutusspekter. Eelkõige kasuta-takse hübridiseerimist NH-te identifitseerimisel, näit DNA raamatukogude skriiningul ja kloneerimise abivahendina. Hübridiseerimise kasutamise NH-te identifitseerimisel teeb võimalikuks NH-te märkimine. Märgitakse tuntud NH fragment e sünteesitakse proov. Kasutatakse nii radioaktiivseid (32P, 33P, 35S) kui ka mitteradioaktiivseid (biotiin, digoksigeniin) NH-te märkeid. Mär-gitud proovide abil saab visualiseerida
Kui segada üheahelalisi DNA või RNA järjestusi, millel on omavahel komplemen-taarseid järjestusi, siis need piirkonnad paarduvad vastavalt komplementaarsuse printsiibile, moodustades DNA-DNA või DNA-RNA kaksikheeliksi. Kui nukleiinhapped pärinevad eri-nevatest allikatest, siis nimetatakse neid duplekse hübriidmolekulideks. Meetodeid, mis põhinevad komplementaarsete NH-te piirkondade võimel paarduda, nimetatakse hübridiseerimismeetoditeks. Hübridiseerimismeetoditel on väga lai kasutusspekter. Eelkõige kasuta-takse hübridiseerimist NH-te identifitseerimisel, näit DNA raamatukogude skriiningul ja kloneerimise abivahendina. Hübridiseerimise kasutamise NH-te identifitseerimisel teeb võimalikuks NH-te märkimine. Märgitakse tuntud NH fragment e sünteesitakse proov. Kasutatakse nii radioaktiivseid (32P, 33P, 35S) kui ka mitteradioaktiivseid (biotiin, digoksigeniin) NH-te märkeid. Mär-gitud proovide abil saab visualiseerida väga väikeseid DNA
annaabi.ee 
