puuduliku väetamise korral ka väike toitainesisaldus. Leostunud mullad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nende saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad ehk universaalse kasutussobivusega. Vaid leostunud liiv- ja savimuldi, mida esineb piiratult, peetakse keskmiselt haritavateks muldadeks. (Mullateadus 2012) Leetjad mullad (KI) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajast nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest
KH´, K´, GH´ L, LG Kartuli kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D Teravilja kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse järgi: Eesti mullad jaotatakse 3 suurde rühma: I MITTEHARITAVAD MULLAD- looduslikud rohumaad ja metsamaad nt Kh ´, K´, Gh´, L, LG, S, R. II HARITAVAD MULLAD- 3 rühma 1. A rühm. Universaalse kasutussobivusega head põllumaad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veerežiimiga. Siin saab kasvatada intensiivset harimist nõudevaid ja viljakuse suhtes nõudlikke kultuure. 2. B rühm. Keskmised maad. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. Lõimis kerge või raskem kui A rühma muldadel. Niiskusrežiimilt parasniiske, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Kuuluvad veel erodeeritud ja deluviaalmullad.
sügavuselt. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi(Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Sokolaadipruun Bw-horisont on tekkinud savistumise tagajärjel ja on vett ja õhku läbilaskev, ning annab mullale head taimekasvuomadused. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on savistumine. Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen. Mulla veereziim on stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega muld. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leostunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Hea viljakuse tõttu on leostunud mullad kasutusel põllumaa, kultuurrohumaa või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on ühtviisi sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Saagikus sõltub peamiselt muldade väetamsiest ja agrotehnikast ning sademete hulgast. Leostunud muldadel puudub kuivendus vajadus
sest nad on veest küllastunud, seepärast algab nendel muldadel kevadine vegetatsioon kuskil kaks nädalat hiljem. Kultuurimaana kasutamisel vajavad kuivendamist. Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende kuivendatud muldade perspektiiviboniteet võib olla 35-40 hindepunkti. Suurimad levikualad on Pärnu-, Hiiu-, Lääne- ja Raplamaa. [2] Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjatel liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Väga hästi sobivad teraviljade kasvatamiseks, kasutussobivus teraviljade kasvatamisele on 10 punkti. Kõige madalam kasutussobivus ehk 7 punkti on tatra kasvatamiseks. [2] Leostunud muldadel on samuti universaalne kasutussobivus, tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad
(liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad.
Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga ainult huumushorisondi tüseduse koha pealt. Sügavkaeve nr. 4 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6476572 Y: 656673 Maakasutus: Võsastunud põllumaa Taimkate: Võsa Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: ls157/sl18/v2krl pH: 5,6 Keemine: Alates 57 cm Horisondid: A-B-C A (0-57 cm); B (57-75 cm); C (75- cm) Huumus: 2,5% Struktuursus: hea Mulla nimetus: Leostunud muld Ko Kasutussobivus: Universaalse kasutussobivusega. Ideaalne põllumaaks. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Mulla
Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist
saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik. Rähkmullad tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Mulla miinusteks on : suur kivisus ja suur koresesisaldus, põuakartlikkus (Penu. 2006). Muldade kasutussobivus Koreserikkas rähkmulla kasutussobivus: kõige suurema kasutussobivusega on Lutsern ja Mesikas, ei sa üldse kasvatada: Lupiini, Tatart. Leetjas mulla kasutussobivus: sobib enamus taimedele nagu oder, rukis, nisu, kaer, lina, põldhein, segatis, mesikas, hernes, söödajuurvili ja kartul. Sama käib ka leostunud muldadega. Õhuke paepealne mulla ja rähkmulla kasutussobivus: sobivad kasvatamiseks oder, lutsern ja mesikas, kasvatamiseks ei sobi tatar ja lina. Kuna põllumassiivil on umbkaudselt 45% leostunud muld, mis on Eesti viljakam muld ja
Juhtiv mullatekkeprotsess: näivleetumine (ülagleistumine ja lessiveerumine). 58. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. I mitteharitavad mullad- looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh´, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S,R II haritavad mullad- - head põllutüübilised haritavad maad- A-Agrorühm Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrgade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad -keskmised põllutüübilised haritavad maad- B-agrorühm. Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhürdomorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutusega mullad. -rohumaatüübilised haritavad maad- C agrorühm Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist
Lõimis oli igas 8 poolkaeves kerge liivsavi, mistõttu sobib sellel maal kasvatada selliseid taimi, kellele sobib keksmine tihedus mullas. 16 8. Muldade kasutamine ja kaitse 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse : Tugevasti kivised ja rähksed gleistunud karbonaatsed mullad on kuivendamiseks vähesovad, kuivendatud gleistunud rähksed liivasavimullad aga universaalse kasutussobivusega ( Raimo Kõlli 2012; lk 323 ). Gleistunud rähkmuldadel sõltub kasutamine kõige rohkem kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb pigem parasniiskete muldade kasutamisega aga kuivendamata muldade puhul on kõige tähtsam kõigepealt niiskusrežiim ära reguleerida. Kui gleistunud rähkmuldi pole kuivendatud, siis sobivad need hästi heintaimede kasvatamiseks ( Raimo Kõlli 2012; lk323 ). Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld.
kõrgele tõusvast kapillaarveest. Nad on hästi õhustatud huumushorisondi piires, kuid suhteliselt halvasti alusmullas. Seega võib nende profiili koguneda ka ülavett. [2] Gleistunud näivleetunud muldade boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid võib pärast kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2] Leostunud ja leetjate gleimuldade huumuskate on pikaajalise liigniiskuse tõttu toorhuumuslik ning sisaldab rohkesti poollagunenud ja nõrgalt mulla mineraalsetele osadele kinnitunud orgaanilist ainet. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende muldade hästi kuivendatud keskmise lõimisega erimite perspektiivboniteet võib olla 50-55 hindepunkti
kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks liitriteks N: timut, h. kerahein, punane nstik, hübriidlutsern keskkonnarcosluse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses.Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega 2) Alusheinad- Taimede kõrgus on 0,6-0,8 meetrit. Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad heinade taimikul domineerivad lehed. rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel
Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 74. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. Haritavad mullad: a) Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Universaalse kasutussobivusega mullad. b) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. c) Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Piiratud kasutussobivusega mullad. Agrorühmad jagunevad omakorda 29 allrühma. Igasse allrühma kuulub rida lähedaste omadustega muldi. 75. Muldade harimiskindlus. Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust.
põldheintele ja kartulile 9. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajalt nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning heast strukutuursusest tingitud soodsast vemahutavusest ja veeläbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikuse taste limiteerib puuduliku väetamise korral madal toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt vastupidava struktuursuse tõttu harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjad liiv- ja savimullad on keskmiselt haritavad mullad. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks allapoole optimaalset taste. Selleks kasutatakse heintaimedega külvikordasid [2 lk 34-35]. 3.8 Muldade kujunemne Leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun more. Kollakashallil moreenil kujunenud mullad koosnevadkohalikest karbonaatsetest kivimites ja fennoskandiast pärit materjalist
haritavus) Paepealsed mullad (Kh)- paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas, või niisugusel paasi katval murendmatejalil, mille kiht on õhek kui 30cm.Põhjavesi lähedal. N vähem kui 1%. Taimkattes palju liblikõielisi. Valdavalt liivsasi lõimisega. pH 5-7, vertikaalselt diferentseeritud. Haritavatel 6-8. Mikroelementide rikkad. Sobivat metsamullaks. Põhjavesi lähedal. Haritava maana 25-35 hp. Esinevad Ida-Virus, Harju ja L-Virus. Harimiskindlad, piiratud kasutussobivusega. Rähkmullad (K) - Nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb
Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine. Tüüpprofiil: A-Bm-C. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem. Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veereziim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos
Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B
Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem.Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veerežiim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral- põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega
Sellised mullad on suure küllastusastme, kuid madala boniteediga. [4] 25 7. Uuritud muldade kasutamine ja kaitse Leetjad mullad sobivad väga hästi intensiivseks kultuuride kasvatamiseks. Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitaimenet seisaldus, kuid nad on harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Kultuurid, mis sobivad hästi kuivendatud leetjal mullal kasvatamiseks on lupiin, rukis ja lutsern. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et huumusesisaldus ei langeks alla normaalse taseme. Samuti sobivad leetjad mullad rohumuaaks, nad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega. Hästi kuivendatud ja parasniisketel leetjatel muldadel kasvab hästi karjamaa raihein, punane ja roosa ristik, ja mesikas. Leetjte muldade keskmine rohumaa saagikus on
Haritava maana 2535 hp e. VIII boniteediklass Sügavuse kasvades Hu hulk ja humaadsus vähenevad ja lahustuvus suureneb Teraviljade keskmine saagikus 1518 ts ha-1, kartulil 7085 ts ha-1, põldheintel 2022 ts-sü Valdavalt ls lõimisega, fluvioglatsiaalsetel ka muid ha-1 looduslikel rohumaadel 45 ts ha-1 Domineerivad K´´ ja K´´´ Harimiskindlad, piiratud kasutussobivusega · Hu sisaldus õhemates 9 10% (kaltsimull) · Hu sisaldus tüsedamates 5 6% (metsamull) Kõige rohkem on Kh muldi Ida-Virumaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Suuremad · Nüld: 0,22 0,24%
See kiirendab heintaimekülvide uuendamist ja tõstab viljeluskultuuri. Lühiajalistel rohumaadel kasvatatakse kiirema algarenguga ja lühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed. Liblikõieliste ja kõrreliste iseloomustamiseks ning valikuks potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik
Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine. Tüüpprofiil: A-Bm-C. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem. Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veereziim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos
Hea mullastruktuuri eeldusteks on: · mulla orgaanilise aine sisaldus ja kvaliteet peavad tagama varustatuse toiteelementidega ja huumuse taastootmise; · mulla elustik peab olema arvukas ja aktiivne, mis kiirendab orgaanilise aine lagunemist ja muudab toitained taimedele kättesaadavaks; · juurtel peavad olema head kasvutingimused, mis ühtlasi soodustab taimekasvu. Hea mullastruktuuri saavutamiseks tuleb: · rakendada mullale sobivat viljavaheldust või külvikorda, arvestades maade kasutussobivusega; · anda mulda piisavas koguses orgaanilist ainet, vajadusel kasutada järel- ja vahekultuure; · ajastada ja korraldada mullaharimist nii, et mulla struktuur ei kahjustuks; · kasutada sellist põllumajandustehnikat (eelkõige harimistehnikat), millega ei kaasneks mullaprofiili lõhkumist; · võtta regulaarselt mullaproove, et saada pilti mulla seisundist ja toitainesisaldusest, mis on aluseks tasakaalustatud väetamisele ning vajadusel muldade lupjamisele.