D: ettemakstud rendikulu K: pangakonto Majandusaasta lõpul korrigeerib rentnik ettemaksu perioodi kulu summas: D: kasutusrendikulu K: ettemakstud rendikulu Renditud varaobjekt jääb renditaja bilanssi. Renditaja kirjendab renditulu ning arvestab põhivaraobjekti depretsiatsiooni. Ettemakstud kasutusrendi puhul kirjendab renditaja: D: pangakonto K: ettemakstud tulevaste perioodide tulu Majandusaasta lõpul korrigeerib renditaja ettemaksu: D: ettemakstud tulevaste perioodide tulu K: kasutusrenditulu D: põhivara depretsiatsioonikulu K: põhivara akumuleeritud kulum Kui on tekkinud kahtlus, et renditava vara väärtus on langenud tema bilansilisest maksumusest madalamale, viib renditaja läbi vara väärtuse testi. Katkestamatute kasutusrendilepingute puhul avalikustatakse majandusaasta aruande lisas tulevaste rendimaksete kogusumma eelolevate aastate kohta, liigendades perioodid: a) kuni üks aasta; b) üks kuni viis aastat; c) rohkem kui viis aastat.
valmidusastme meetodil. See tähendab, et tulude kajastamine on vastavuses teenuste osutamiseks tehtud kuludega. Samuti peab olema teenuse valmidusastet võimalik usaldusväärselt mõõta ja hinnata ning selle meetodi kasutamine eeldab korrektset tulu- ja kuluarvestust projektide ja teenuste lõikes (Otsus-Carpenter, 2016, lk 81). Kasumiaruande skeem 2 ärituludes ja finantstuludes kajastatakse tulud, mis tekivad intressi-, dividendi- ja kasutusrenditulu näol. Need tulud kajastatakse ka tekkepõhise arvestusprintsiibi ja tulude - kulude vastandamisprintsiibi alusel (Tikk, 2016, lk 258-262). Muu äritulu tekib kasumiaruandesse, kui valuutakursi tõusmisel tekib kasum esitatud, kuid veel laekumata valuutaarve korral ning kui ostja tasub viivist hilinenud arve tasumise eest (Garminder-Laur, 2001, lk 26). Kasumiaruande muud äritulud sisaldavad tulusid, mis on tekkinud ebaregulaarse äritegevuse tulemusel (RTJ 2, lisa 2):