JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
arhiivifondi kui nõukogude rahva ühisvara, mis on riikliku kaitse all. (Kibal jt 2005)
Nõukogude ajal liigitusid dokumendid salajasteks ja piiratud kasutatavusega materjalideks, seega
ei saa pelgalt selgitada juurdepääsu ja selle piiramise analüüsiga tänases tähenduses. Salajaste
arhiivifondide osas ei toimunud poole sajandi vältel olulisi muudatusi, erinevalt piiratud
kasutatavusega dokumentidest. Loomulikult oli kõige enam kasutuspiiranguga arhivaale 1940.
1950. aastatel, ent tuleb tõdeda, et ka järgnevalt ei toimunud juurdepääsu avardamise suunas
arengut.
Põhimõtteline muudatus arhivaalide kasutustingimustes leidis aset 1987. aastal nõukogude
süsteemi üldise lagunemise ja ärkamisaja mõjul. See seisnes järk-järgulises erifondide avamises
ja üldfondi arhivaalidelt piirangute eemaldamises. Enne nn lahtisalastamist oli Riigiarhiivis 664
salajast fondi ehk tervelt 16% arhiivi mahust