Lineaarne meetod Selle meetodi puhul toimub põhivara soetusmaksumuse kuluks kandmine võrdsetes osades põhivara tegeliku kasutusea jooksul. Amortisatsiooni summa arvestatakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Perioodi amortisatsioonikulu = soetusmaksumus lõppväärtus/ amortisatsiooniperioodide arv Tegevusmahul põhinevmeetod Kulum sõltub valmistatava toodangu kogumahust kasutusperioodil ja mahust vastaval ajaperioodil. Amortisatsiooni määr =(soetusmaksumus - lõppväärtus)/ planeeritav tegevusmaht Perioodi amortisatsioonikulu =amortisatsiooni määr x perioodi tegevusmaht Kahekordselt alaneva jäägi meetod Amortisatsiooni arvestatakse fikseeritud protsendi alusel vara iga aasta jääkväärtuselt Amortisatsiooni määr = (1/vara kasutusaeg) x 2 Perioodi amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus akumuleeritud kulum) x amortisatsioonimäär
lähinaabrusest, siis kulub ka materjali transpordile vähem energiat ja ka materjal ise on odavam. Tüüpilise toorsavist hoone ehitamiseks tarvitatakse umbes 1% energiast, mis kuluks tavalise põletatud savitelliste või raudbetoonist hoone ehitamiseks. Toorsavist seintel on omadus soojust akumuleerida. Sarnaselt teiste massiivsete materjalidega on savil hea soojasalvestamisvõime ning seda saab kasutada passiivsel moel päikeseenergia talletamiseks, mis aitab kokku hoida hoone kasutusperioodil kütmisele kuluvat energiat. Toorsavi on igal ajal ilma piiranguteta uuesti kasutatav. Vähese veega niisutatult saab taastada kõik savi vormitavus ja ehitusomadused. Seetõttu ei teki savi puhul keskkonda koormavat ehitusprahti. Negatiivseks pooleks on see, et savi ei ole standardne ehitusmaterjal, see tähendab, et toorsaviks nimetatav materjal esineb looduses väga erinevate segudena sauest, peenliivast, liivast ja kruusast. Seetõttu varieeruvad suuresti ka
Lineaarne meetod Selle meetodi puhul toimub põhivara soetusmaksumuse kuluks kandmine võrdsetes osades põhivara tegeliku kasutusea jooksul. Amortisatsiooni summa arvestatakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Perioodi amortisatsioonikulu = soetusmaksumus – lõppväärtus/ amortisatsiooniperioodide arv Tegevusmahul põhinevmeetod Kulum sõltub valmistatava toodangu kogumahust kasutusperioodil ja mahust vastaval ajaperioodil. Amortisatsiooni määr = (soetusmaksumus - lõppväärtus)/ planeeritav tegevusmaht Perioodi amortisatsioonikulu = amortisatsiooni määr x perioodi tegevusmaht Kahekordselt alaneva jäägi meetod Amortisatsiooni arvestatakse fikseeritud protsendi alusel vara iga aasta jääkväärtuselt. Amortisatsiooni määr = (1/vara kasutusaeg) x 2 Perioodi amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus – akumuleeritud kulum) x
Joonis 3.20 Uuritud hoonete sisetemperatuuri (vasakul) ja siseõhu suhtelise niiskuse (paremal) kõikuvus talvel kasutusperioodil. Klassikalised ahiküttega hooned jäävad eeltoodud kahe äärmuse vahele. Suvel kasutatavate elamute temperatuuri- ja niiskusrežiim sarnaneb Joonis 3.18 paremal toodud graafikule, kuna väliskliimast põhjustatud sisekliima muutused on ööpäeva kestel väikesed.
erinevate töövõtjate teenuseid. (Loomulikult on säilinud ka "isetegemise" mudelid, kuid seda võib vaadelda kui "isehaldamise" mudeli erijuhtumit.) Paljuski on kõnealuse isehaldamise mudeli puhul tegemist olukorraga, kus "kõrvaltvaataja" jaoks osapooled tinglikult puuduvad, mistõttu saab rääkida paljuski konfliktivabast ja "odavast" haldamise võimalusest. Mõlemad väited on pigem suhtelised: "osapoolte puudumine" tähendab ilmselt, et omanikul on täielik vastutus kõige kinnisvara kasutusperioodil tehtu ning selle tagajärgede eest; "odavus" tähendab aga esmajoones, et kõigi tegelike kulude üle omanik-haldur arvestust ei pea, mistõttu on raske anda objektiivselt võrreldavat hinnangut tegelikele kuludele. Isehaldamise erijuhtumiks saab pidada ka otsetöövõttu: olukord, kus omanik kasutab töömeest (s.o tööjõudu) iseenda soovitud idee elluviimiseks. Siin on omanik-haldur ainuisikuline idee autor, kes mõnikord vaid