toimimise struktuuri eelkõige ajalises järjekorras ja näitab ära seejuures kõik võimalikud stsenaariumid. Tegemist on skeemiga, mille abil kirjeldatakse protsesse. Tavalisele arvutikasutajale kui ka töö autorile on Scenario diagram võõras ning selle tõttu on referaadi eesmärkideks: tutvustada Scenario diagram´iga seotud mõisteid ja skeemi olemust; tuua välja teemaga seotud skeemide ja keele tekkimise ajalugu; vaadelda tarkvarasid ning igapäevaseid kasutusotstarbeid Scenario diagram´i puhul; kirjeldada infootsingu protsessi ning edasiseid uurimusküsimusi. Eesmärkide lahendamiseks tutvutakse erinevate internetiallikatega. Allikadena kasutatakse varasemaid üliõpilastöid, esitlusi ning muid otsingumootorist leitud infoallikaid. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjeldatakse referaadis käsitletavaid mõisteid. Teine osa sisaldab kokkuvõtlikku ajaloo kirjeldust UML-i kohta. Kolmas osa kirjeldab
Sisukord Sissejuhatus Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused jäävad tunduvalt alla nähtava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse kiirusel! Raadiolained on kõikjal meie ümber mobiiltelefonid, traadita internet, televisioon,
est, vaid kaitseabinõusid tuleb rakendada kogu valgalal. Pinnavee ja põhjavee kaitse on põhimõtteliselt erinevad. Pinnaveel on suurem (kiirem) enesepuhas- tusvõimme. Saasteained kanduvad ühest keskkonnast üle teise (õhust vette ja vastupidi, veest pinnasesse ja vastupidi). Vajalik on integreeritud kaitse. Veekaitse abinõude kavandamisel ja rakendamisel eristatakse vee erinevaid kasutusotstarbeid. Sellest sõltuvalt on erinevad ka kvaliteedinõuded. Veekeskkonna kaitse rahvusvahelises õiguses piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kasutamise ja kaitse konventsioon (1992, Helsingi) * ettevaatusprintsiip, parim kättesaadav tehnoloogia; saastaja-maksab-põhimõte * naabritevaheline koostöö piiriveekogude kaitsel Veekeskkonna kaitse EL õiguses
Vesi Asjaolud: 1) vee kvaliteedi tagamiseks ei piisa sellel või läheduses toimuva tegevuse kontrollimisest, kaitseabinõud rakend kogu valgalal 2) pinnaveel suht suur isepuhastusvõime, aga põhjaveel mitte > rangemad normid põhjaveele 3) saasteained võivad veekkst kanduda üle teistesse kkdesse, ja vastupidi 4) veekaitse abinõude kavand ja rakend erist vee erinevaid kasutusotstarbeid. Rahvah veepol Helsingi piiriveekogude konv (1992) lähtuvalt : 1) evp, saastajamaksab ja parim kättesaadav tehnol 2) et teave piiriveekogude kohta oleks kättesaadav kõigile 3) riigid on kohust ära hoidma, kontrollima ja vähend vee saastamist, kasut veekogusid ökol mõistlikult & maj säästlikult 4) osapooled kohust sõlmima mitmepoolseid kokkuleppeid
annaabi.ee 
