SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid....................................................... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS.....................................................................9 2.1. Seadmete tööajad.........................................................................................................9 2.2. Seadmete tarbitud energiahulk....................................................................................9 2.3. Kuivati ööpäevane kütusekulu.................................................................................. 10 2.4. Amortisatsioonikulud...
Pealisehitise lihtsuse huvides on võimalik valida isegi täiesti vaba raamikülg. Sassii ja kere konstruktsioonis on arukaks lahenduseks Volvo puuravade süsteem, mis põhineb moodulpõhimõttel paigutatud eelaugustatud avade rühmadel. Volvo FH16 on saadaval 580 hj või 660 hj 16-liitrise mootoriga ning laia valiku käigukastide ja tagasillakonfiguratsioonidega erinevate transpordivaldkondade jaoks. Volvo FH16 võimas jõuülekanne võimaldab väikest kasutuskulu ja suurt juhtimismugavust olenemata sellest, milliseks transporditööks autot parajasti kasutatakse. Volvo FH16 varustuses on nüüd I-Shift, mis koos D16E mootoriga pakub jõuülekande ületamatu komplekti. I-Shift käiguvahetus tagab juhitavustaseme, mida kunagi varem ei ole veokitel olnud. Samuti on võimalik valida kahe käsilülituskäigukasti vahel. Mõlemad on 14-käigulised madalate ja kõrgete käikude lülituse ning käikude poolitusega käigukastid kas otse- või
teenuse müügi- naturaalühikutes eurot nimetus hind 2016 2017 2018 2016 2017 2018 NFC kaart tk 2eur 8000 7000 6000 16000 14000 12000 kaarte tk 0,50 8000 7000 6000 4000 3500 3000 kasutuskulu eur Kokku 20000 17500 15000 4.2.6. Konkurents (peamised konkurendid, konkurentsieeliste hindamine) Eestis ei esine samasuguse äriga konkurente, kuid Vapiano restoran kasutab innovatiivset kiipkaardi maksusüsteemi. Kui klient siseneb restorani, siis teenindaja annab talle kiipkaarti, millega ta tellib toitu
raiunud igal aastal 3,14 miljardi eest. See aga tähendab, et väärtuse juurdekasvust oleme raiunud juba 182% ehk teisisõnu tekitame igal aastal tegelikult 1,5 miljardit krooni kahju (joonis 12). Siinkohal on sobilik meenutada: selline arvutus eeldab raiutud alade tingimusteta uuendamist vähemalt samaväärse metsaga. Paraku teame, et metsi vajalikus mahus ei uuendata, järelikult on ka kahjum ehk meie metsavaru väärtuse kahanemise tempo (kasutuskulu) kindlasti suurem kui 1,5 miljardit aastas. Ligikaudu samasugusele tulemusele on Eesti metsanduse jätkusuutlikkuse hindamisel jõudnud ka Rainer Kuuba [13, 8]. Pool miljardit metsale võlgu. Raie on õigustatud ainult juhul, kui sellele järgneb uuendus: vaid nii on võimalik tagada või suurendada metsade produktsioonivõimet ja seega ka tulutootlikkust. Vastasel juhul toob raie ka puhtmajanduslikult kahjumit (seda muidugi mitte raiujale, kes on maaomanik vaid raie hetkel).
Meetod Hind Kasutus- Esteetiline energeetiline Ehitus kokku kulu kestus Kaal 6 3 10 3 3 Hõõglamp 18/3 3/1 20/2 3/1 6/2 50 Gaaslahendus 18/3 9/3 20/2 6/2 6/2 59 2)Kaalutud protsentuaalse rahuldamise kriteerium Meetod Hind Kasutuskulu Esteetiline Energeetiline Ehitus Kokku kestus Kaal 0,24 0,12 0,4 0,12 0,12 1,0 Hõõglamp 80/19 80/10 10/40 60/7 60/7 83 Number lugejas näitab kriteeriumi rahulduse määra protsentides, nimetajas on selle kaalutud väärtus. Parim alternatiiv valitakse kõrgeima summaarse hinde järgi
äriettevõtte tegevuskuludega. Me ütleme, et firma on lisanud väärtust ajaperioodi jooksul, kui see on genereerinud kasumit, mis ületab firma kapitali maksumust. EVA peegeldab kasumiaruandest rohkem omanike huvisid. Omanike/ investorite jaoks on reaalne kasum kasum pärast kapitalikulude mahaarvamist. Kapitali kulu / hind sõltub ettevõtte tegevusriskist ja pikaajaliste intressimäärade suurusest. Kapitali hind= võõrkapitali kasutuskulu (laenu intressimäär) + omakapitali hind (pikaajaline intressimäär + äririsk) Viimase sajandi jooksul on aktsiaturgude tootlus olnud üsna stabülne, ületades 6% riskivabade võlakirjade tootluse. Tänapäeva jooksvate intressimäärade juures on omakapitali hind suurusjärgus 11 - 14%. (rusikareeglina võib omakapitali hinnaks võtta 13-14%). Omakapitali hind on põhimõtteliselt investorite altematüvkulu: kui palju oleks investoritel