Trassoloogia Järgmine küsimus, mis arheolooge ning etnolooge huvitab, on see, kuidas ja milleks neid esemeid tehti ning milleks kasutati. See on oluliseks uurimisteemaks eelkõige muinasaja uurijatele. Sergei Semjonov hakkas uurima kivitööriistadel esinevaid kriimustusi ning kasutusjälgi. Tema kasutas eelkõige tavalist mikroskoopi, tänapäeval on juba arenenumad aparaadid. Tekkeprotsessid Jällegi põhiliselt arheoloogia valdkond. Tuleneb sellest, et esemetel puudub kasutuskontekst. Me ei tea, kuidas neid esemeid on kasutatud ning kuidas on nende kasutuskontekst tekkinud.
päritolu, rass, sots.majanduslik staatus, vanus, sugu, rääkija tase grupis. 2) Situatsioon ja stiil: situatsiooni ametlikkus ja vestlusteema emotsionaalsus. Materjal tuleb koguda ühesugustes tingimustes, mitte selliselt, et ühe inimesega tehakse ainult ametlik intervjuu ja teisega lindistatakse ainult argivestlust. 3) Keelesisesed faktorid: sõna välde, silpide arv, järgnev segment, koht lauses, kõne tempo, vormi rõhutamine. 18. SITUATSIOON, KASUTUSKONTEKST, KÕNELEJA EESMÄRGID Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond - anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond - spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine 19. SOTSIOLEKT, REGIOLEKT, IDIOLEKT Sotsiolekt – sotsiaalsed dialektid
meelest hakkab v¨aide koka armumisest seega s¨ umboliseerima hoopis toidu liigset piprasust, mitte soolasust nagu (oletagem et!) oli selle algt¨ahendus. Niisiis, j~ouame mitte just erilist optimismi p~ohjustavale k¨ usimusele: mis annab aluse arvamaks et t~olgendajal ajahetkel t1 on samad sensoorsed baaskogemused, kui on olnud (teisel) t~olgendajal ajahetkel t0 m¨argi K333 loomishetkel?32 Tagatiseks on muidugi m¨argis¨ usteem ise, tema u¨lesehituse loogika u¨helt poolt ning kasutuskontekst teisalt. Rangelt v~ottes pole sen- soorselt konstantne tunnetus v~oimalik ka u ¨he ja sama t~olgendaja pu- hul eri ajahetkedel (kaks korda ei saa samasse j~okke astuda) ning seega v~oib v¨aita, et pidev fluktuatsioon on igasse m¨argis¨ usteemi olemuslikult sisse kirjutatud. V¨altides siin pikemat arutelu m¨argis¨ usteemi kognitiivse d¨unaamika u ¨le, p¨o¨orduksin tagasi kanji m¨arkide juurde. 32 Sama k¨ usimuse juurde j~
annaabi.ee 
