1. Modelleerimise üldteemad 2. UML keel ja diagrammitüübid üldiselt 3. Kasutusjuhud a. Kasutusjuhtude diagrammi tegemine b. Kasutusjuhu kirjeldamine lühiformaadis 1. Keerukaid näiteid käsitletakse mudelite kaudu. Mudel on reaalse maailma eesmärgipärane lihtsustatud esitus. esitab Mudel Vaade Mudel on lausete hulk uuritava Valdkonna (semantikavaldkond ehk kontekst mudeli jaoks) kohta kindlas modelleerimiskeeles.
..........................................................18 1.6.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................18 1.6.5 Põhiobjektide olekudiagrammid..............................................................................22 1.7 Nõuete analüüs................................................................................................................25 1.7.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud............................................25 1.7.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm.....................................................................26 1.7.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused...........................................................27 1.7.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................29 3. Iteratsioon III............................................................................
Iteratiivses arendusprotsessis UP toimub tarkvara nõuete püstitamine ja analüüs põhiliselt tarkvara kasutusjuhtude kirjutmise, modelleerimise ja analüüsimise kaudu. 2. Kasutusjuhtude mudel ehk (kui te olete inglise keeles väga sitt juhuslikult) Use Case Model UP defineerib Use Case mudeli nõuete analüüsi distsiblinni sees. Use Case mudel on kõikide kasutusjuhtude hulk: süsteemi funktsionaalsuse(kasutusjuhud) ja keskkonna(tegutsejad) mudel Eesmärgid ja kasutuslood Tellijad ja lõppkasutajad omavad eesmärke (goals, UP-s needs, sest UP on needy motherfucker) ning soovivad, et süsteem aitaks neid täita. Kasutusjuhud on jutustused süsteemi kasutamisest nende eesmärkide täitmiseks. Näide: Ülikoolis käimine: Kursus avastab et homme on loengutöö, mida nad soovivad läbida edukalt (vähemalt hindele 1. Kursus avastab, et saab juutida ühe kursusekaaslase konspekte. Nad sisestavad
Diagramm nagu vaade mudelisse (analoogia ekraanivormidega), illustreeriv, kokkuvõttev tähendus (kasutusjuhtude puhul) 8. Tuum (standard) vs laiendused (profiilid) Valdkonnaspetsiifilised modelleerimiskeeled nt Business, Real-time systems, database, web jne jaoks Mitte UML BPMN, ArchiMate, Entity-Relationship 9. UML diagrammid Jagunevad üldisemalt kaheks struktuuri (klassi, profiili, rakendus + veel 4) - ja käitumisdiagrammid (kasutusjuhud, oleku, tegevus + veel 4) 10. Kasutusjuhu diagramm Süsteem on modelleeritud nö ,,musta kastina", diagrammil on tegutsejad, kasutusjuhud ja nende omavahelised seosed e. rollid ja eesmärgid. Eelnevast kahest tuletatakse (kasutusjuhud) funktsioonid ja nõuded süsteemile. Kirjeldab süsteemi poolt pakutavad funktsionaalsust. Nt ka tegutsejate ja eesmärkide seoseid. See kriipsujuku värk PS. Kasutusjuhus peab olema tegusõna muidu saad laksu. Võib vaadata kui eesmärkmudelit
; 3.; 5 Milliste Zachmani raamistiku veergudega on UML Kasutusjuhtude diagramm otseselt seotud? UML keele abil on võimalik modelleerida Zachmani teist kuni viiendat rida Milliseid SÜSTEEME me eristame ? Äri(valdkond), tarkvara(rakendus), füüsiline(tehnoloogia) Milliseid MUDELEID me eristame ? Analüüs saab aru (`musta kasti' mudel; MIDA süsteem teeb/teab) o Liidesed (funktsioonid/teenused, sisendid/väljundid) o Välise käitumise ja suhtluse kirjeldused (n. kasutusjuhud) Disain annab lahenduse (`valge kasti' mudel; KUIDAS teeb/teab) o Lahenduse koostisosad o Koostisosade toimimine/suhtlemine/koostöö Teostamine seotud konkreetsete tehnoloogiatega Kas Kasutusjuhtude mudel on "musta kasti" (ehk Analüüsi) mudel või "valge kasti" (ehk Disaini) mudel? musta Kas Kasutusjuhtude mudelit tehakse Tarkvarale või Ärile või mõlemale süsteemile? Mõlemale, aga on business use case
.......................................................... 18 1.5.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................19 1.5.5 Põhiobjektide olekudiagrammid.............................................................................. 26 1.6 Nõuete analüüs................................................................................................................27 1.6.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud............................................27 1.6.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm.....................................................................28 1.6.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused...........................................................29 1.6.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................31 3. Iteratsioon III............................................................................
TELLIJA : - Esialgne tarkvara kasutusjuhtude mudel (l�hikirjeldused, diagramm), selle esialgne jaotus funktsionaalseteks alls�steemideks - Iteratsiooniplaan --> n�idata �ra detailimisfaasi kahe esimese iteratsiooni fookuseks olevad kasutusjuhud T�ITJA: - Esimese iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - T�psustatud kontseptuaalmudel - P�hiobjektide olekudiagrammid - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" II iteratsionn - Teise iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - Vastav s�steemi jadadiagramm
Südame koormustesti läbitegemine käimislindi peal südame tööd mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid c. sündmused, tegevused, andmeobjektid d. kasutusjuhud, operatsioonide lepingud, transaktsioonid 4. Protsessi simuleerimine c,d,g a. On võimalik vaid arvuti ja protsessimudeli abil b. On võimalik vaid inimeste omavahelise vahetu suhtlemise abil c. On võimalik nii inimeste vahetu suhtlemise kui ka arvuti ja protsessimudeli abil d. On andmete kogumise meetod e. Läbiviimiseks on vaja vähemalt 20 inimest f. On vajalik protsessi defineerimiseks g. Annab ülevaate tüüpilisest ressursikasutusest 5
8. Täppismodelleerimine – modelleerimine on ise omaette eesmärgiks, eesmärgiks on perfektne mudel. Agiilmodelleerimine – modelleerimine on vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks, ntks tarkvara kirjutamiseks. 9. Kolmnurga kolm tippu – sündmused, tegevused, objektid, mis on Zachmanni raamistikust kuuest veerust kolm. On seotud objektorienteeritud mõtlemisega. Objektidega juhtuvad sündmused, objektidega tehakse tegevusi. Sündmus põhjustab objekti oleku muutusi. 10. Kasutusjuhud väljendavad tegevusi ja tegevuse tulemuseks võib olla sündmus, mis põhjustab mingil objektil oleku muutuse. Oleku muutusi viivad läbi tegevused, aga tegevus võib olla modelleeritud use casena või tegevusdiagrammina. 11. Valdkonna mudel näitab puhast valdkonda, piisavalt üldine, ilma sisuliste detailideta. Ei pea, aga võib erineda. Näiteks lepingu olekud (valmistatakse ette, koostamisel, kehtiv/katkestatud/jätkatud/tühistatud jne). Iga tegevuse jaoks peab olema use case.
vedu toimub tõrgeteta Mõõt: sidusrühmade pretensioonide arv Eesmärk: piletite müük ja arvestus Eelis: kliendil on võimalus osta pilet, bussijaamal ja bussifirmadel on reaalajas info müüdud piletite kohta Mõõt: piletimüügiga seotud vigade arv 5 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse bussijaama infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid Bussijaama infosüsteem jaguneb 3-ks allsüsteemiks: 1. Piletimüügi arvestus 2. Sõidugraafikute arvestus 3. Bussijaama töötajate arvestus 4. Bussifirma töötajate arvestus 3.2 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ning nende kirjeldusest. Diagrammid jagunevad põhifunktsioonide järgi. 3.2.1 Piletimüügi arvestus
Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel: 1)Lehmal kutsutakse esile superovulatsioon (korraga küpseb 5-10 munarakku) 2)Kunstlik seemendamine, 3)Embrüod söötmes, 4)Embrüod siiratakse või säilitatakse sügavkülmutatuna, 5)Embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse (surrogaat ehk asendusema) Kasulik: 1)geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, 2)transportida kaugete vahemaade taha Embrüosiirdamine inimesel: Kasutusjuhud: 1)terviserikke korral nt.munajuha umbus, 2)spermide vähesus või puudulik liikuvus, 3)nt.emakapuue (asendusema) Eestis keelatud! Asendusemaduse probleemid: 1)metoodika puudulikkus, 2)eetiline vastuseis, 3)liigsete embrüote hävitamine, 4)usulised probleemid Viljastamiseks kaks meetodit: 1)spermid ja munarakud viiakse katseklaasis kokku 2)süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel ning siiratakse naise emakasse
Klient jookseb taksost välja ja ei maksa arvet. Kliendil on pagasid ning taksojuht osutab abi. Klient maksab taksoarve. Klient ei kinnita turvavööd. Politsei peab takso kinni. Klient saab trahvi. Klient kinnitab turvavöö. Klienti pole kutsutud asukohas. Kliente on rohkem kui takso mahtuvus lubab. Kutsutakse suurem takso või teine takso juurde. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud Infosüsteemi põhifunktsioonid Taksofirma infosüsteemi haldus Andmebaaside haldus Tellimuste haldus Taksojuhtide jälgimine Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuht koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldusest Taksotellimise kasutusjuht Nimi: Takso tellimine Tegutsejad: Klient, dispetser Kirjeldus: Klient helistab dispetserile ja soovib taksot tellida soovitud asukohta.
koostatud dokumentide kohta, mis informatsiooni nad edasi annavad ja milleks neid kasutatakse (kasutusjuhtude mudel, kontseptuaalne andmemudel, seisundidiagramm, tegevusdiagramm, andmebaasioperatsioonide lepingud, CRUD maatriks) ning milline mudel on aluseks millise teise mudeli loomisele (naiteks pohiobjektide jargi leian funktsionaalsed allsusteemid ja registrid; seisundidiagrammi jargi leian paljud ̈ kasutusjuhud ja paljude andmebaasioperatsioonide nimed). • Millist UMLi diagrammi tuupi saab kasutada olemisuhte diagrammi ja ̈ andmebaasi diagrammi koostamiseks? (klassidiagrammi) • Olemisuhte diagramm ja temaga seotud moisted. • Milline on aine projektile moeldes kasutusjuhtude ja seisundidiagrammi seos? Iga seisundiüleminek juhtub mingi kasutusjuhu käigus.
Eesmärk 5: Võimaldada kliendil võimalikult kiiresti valida sobivad fotod ning nende parameetrid. Eelis: Kliendil kulub vähem aega fotode välja valimiseks. Mõõt: Klient saab peaaegu kohe peale pildistamist ükskõik, mis ajal sooritada tellimuse. 8 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse Fototellimuse infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1 INFOSÜSTEEMI PÕHIFUNKTSIOONID Infosüsteemi põhifunktsioonid on esitatud UML paketidiagrammina joonisel 1: Fototellimuse infosüsteem: Fotograafide ja klientide arvestus Fotode arvestus Tellimuse, arvete, müügi arvestus Joonis 1.Fototellimuse infosüsteemi põhifunktsioonid 3.2 KASUTUSJUHTUDE MUDEL Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest, mis on koostatud
kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Süsteem: Peab saama lisada, muuta ja kustutada klientide andmeid; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimuse andmeid ning sellega kaasnevat plaanitavad tööd; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimusega seotud dokumendid; Peab saama fikseerida valmis tellimuse kuupäeva. Tellimuse töötlemise osutamist toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll Kliendi lisamine Kliendi muutmine Tellimuse olemasolu kontroll Tellimuse lisamine Tellimuse muutmine Tellimusega kaasnevate tööde plaanimine Dokumentide lisamine Valmis tellimuse kuupäeva lisamine Valmis tellimuse kuupäeva muutmine 6 Joonis 2
2.2.2.5 Protsessid Andmesisestaja vajab ülevaateid hinnakirjude, filmide ja Vapide andmetest, ning tõlkide uuendamise käigust. 2.2.2.6 Objektid Andmesisestaja pädevusalaga on seotud järgnevad objektid: Film Vapp Uudis Seans TTÜ IS strateegiline analüüs 4 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.7 Sündmused Järgnev tabel võtab kokku pädevusalaga seonduvad sündmused ning neile vastavad kasutusjuhud ehk tegevused. Sündmus Tegevus (use case) Seanside haldamine Uue seansi lisamine Seansi loomine Seansi info või staatuse muutmine Seansi muutmine Kõike filmi seansied vaatamine Seanside nimekirja (kinokava) vaatamine Filmide haldamine
funktsionaalsed nõuded on järgmised: Peab saama lisada, muuta ja kustutada klientide andmeid; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimuse andmeid ning sellega kaasnevat plaanitavad tööd; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimusega seotud dokumendid; Peab saama fikseerida valmis tellimuse kuupäeva. Tellimuse töötlemise osutamist toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll Kliendi lisamine Kliendi muutmine Tellimuse olemasolu kontroll Tellimuse lisamine Tellimuse muutmine Tellimusega kaasnevate tööde plaanimine Dokumentide lisamine Valmis tellimuse kuupäeva lisamine Valmis tellimuse kuupäeva muutmine Järgnevalt esitatakse tellimuse töötlemise protsessi toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel.
4. Lisada spetsifikatsiooni klasse (n Konspekti spetsifikatsioon kirjeldab konkreetse aine kindlat konspekti), kus on vaja: Lisada tüüpide ja olekute klassifikaatoreid, sinna kuhu on neid vaja Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet. Domeeni mudel on (hahahah hold on, dis gon be guud) inspiratsiooni allikas tarkvara objektide disainile <3. Kõige tähtsam artifact, mis luuakse Objekt-Orien. analüüsis (Kasutusjuhud on suht bae, aga need pole OO) reaalse maailma mõistete (kontseptuaalsete klasside, mitte tarkvara komponentide ja nende vastutuste) visuaalne ehitus. Visuaalne abstraktsioonide sõnastik. Sarnased mõisted: domeeni mudel, kontseptuaalne mudel, domeeni objektmudel, analüüsi objektmudel Domeenimudel vs andmemudel Domeeni mudel ei ole (otseselt) andmemudel või andmebaasiskeem. Domeeni mudel luuakse ärimodelleerimise distsiblinnis (ma tglt tean kuidas seda sõna õigesti kirjutada)
Kontekstisidus lause: elliptiline, sõnajärg mitteneutraalne, tekstipartiklid jne. Tekstianalüüs, vestlusanalüüs. Grammatilised ja ebagrammatilised laused. Vrd: 1. Ma tahaksin taotleda õppelaenu 2. *Ma tahaksin taotleda õppelaen 3. Kas te ütleksite, kuidas saab õppelaenu? 4. ?Õppelaenu kas ütleksite te saab kuidas? 5. ?Õppelaenu kuidas? Kontekstisidusus või ebagrammatilisus? Kas leidub kontekst, kus on normaalne? Mis on kriteerium: intuitsioon või kasutusjuhud? (see näitus tuleb korduma aastast aastasse; turistide saun lahkus ära; osad inimesed usuvad nõidust; Ei ühtki süstalt.) Grammatilisus käsitletavas suhtes, nt. partitsiip eesatribuudina, mitte järelatribuudina väsinud külaline, aga ?külaline väsinud. Semantiline või süntaktiline vastuvõetavus? 1. Mootor käib mürinal 2. Poiss käib koolis 3. ?Mootor käib koolis 4. ?Poiss käib mürinal
3 INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Pakkumuse koostamisel peab saama kasutada tüüppakkumust vastavalt valitud saadetise tüübile Peab jälgima pakkumuse protsessi Peab näitama saadetise olemasolu Protsessi toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll (logistik) Kliendi lisamine (logistik) Kliendi muutmine(logistik) Saadetise info olemasolu kontroll (logistik) Saadetise lisamine (logistik) Saadetise muutmine (logistik) Tellimuse lisamine (logistik) Tellimuse täiendamine (logistik) Pakkumuse lisamine (logistik) Pakkumuse esitamise fikseerimine (logistik) Pakkumuse vastuse fikseerimine (logistik)
automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. “IT toega tegevuste diagramm(id)”. Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. Protsesside kirjeldusi saab võtta tarkvarasüsteemi kasutusjuhtude mudeli loomise aluseks, et näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu. 27. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu mõiste- Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest
· Eesmärk: Saada infot auto lisavarustuse kohta. Eelis: On olemas ülevaade, mis lisavarustust on võimalik pakkuda. Mõõt: Klienditeenindajal on ülevaade, mis lisavarustus, mis autole sobib. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse automüügiketiOstuühe esinduse infosüsteemi põhifunktsioonid ja sooritamise kinnitamine kasutusjuhud. kinnitab ostu kinnitab tellimuse lisatasuga Kasutaja identifitseerimine Tellimuse kinnitamine lisatasuga (from Funktsionaalsed allsüsteemid) Infosüsteemi kasutusjuhtude
Mõõt: Peab olema võimalik väljastada vastav aruanne tabelina ekraanile. Eesmärk: Saada ülevaade töötajate tööst. Eelis: Saab vaadata, kui kaua keegi on tööl olnud, kes kui palju on laenanud (poele tulu toonud), mis kell on laenatud esimene/viimane auto jms. Mõõt: Peab olema võimalik iga töötaja kohta saada eraldi informatsiooni. 3. INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE Järgnevalt esitatakse infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud. 6 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid Infosüsteemi põhifunktsioonid on esitatud järgneva paketidiagrammina: Autorendi infosüsteemi põhifunktsioonideks on: Saada ülevaade autodest Saada ülevaade töötajatest Saada ülevaade rendiparklast üldiselt Jms. 3.2 Ülevaade autodest
eelarve. ID (PK) Iga eelarve unikaane kood. Kulud Kulutuste summa. Tulud Tulude summa. Jääk Tulude ja kulude vahe. 9 4.4 CRUD maatriks Create andmete lisamine Read andmete lugemine Update andmete muutmine Delete andmete kustutamine Kasutusjuhud/objektid Kasutaja Kasutaja_eelarve Kasutaja_Pank Eelarve Pangatöötaja
testide projekteerimiseks. Riskipõhine testimine- testitakse esmalt tootega seotud kriitilisi riske. Selleks selgitatakse välja riskid, omistada neile prioriteedid, testida kõige prioriteetsemaid riske, informeerida teisi osapooli tulemustest ning võtta vastu otsused edasise kohta. 22. Funktsionaalne testimine, erinevus programmipõhisest testimisest, ekvivalentsiklasside analüüs, piirolukorrad, otsustustabelid, kasutusjuhud. Funktsionaalne testimine- testimine, mis põhineb süsteemi või komponendi funktsionaalsuse analüüsil. Erinevus programmipõhisest testimisest- FT puhul vaatame programmi kui "musta kasti" - me ei tea tema sisemist ehitust, teame vaid sisendeid ja vastavaid väljundeid. Erinevus on selles, mille põhjal leitakse testide sisendid. FT-st vaatame ekvivalentsiklasside, piirjuhtude ja vea otsingu meetodeid.
Mõõt: Administraatoril reaalajaline ülevaade. Eesmärk: Administraatorile ja raamatupidajale parem ülevaade klientidest Eelis: Administraatoril ja raamatupidajal on klientidest parem ülevaade, mis lihtsustab vajadusel klientide eelistamist. Mõõt:Administraatoril ja raamatupidajal reaalajaline ülevaade klientide võlgadest. 5 3Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1 INFOSÜSTEEMI PÕHIFUNKTSIOONID Infosüsteemi põhifunktsioonid on esitatud järgneva paketidiagrammina: Firma infosüsteem: · Varuosade arvestus · Töötajate arvestus · Arvete arvestus 6 3.2 KASUTUSJUHTUDE MUDEL Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. Varuosade arvestus
üleliigne, teeb see olukorra kõigi jaoks lihtsamaks. Pöördumisvorme on juba aastakümneid kirjeldatud justkui kahel teljel, horisontaalselt ja vertikaalselt. Horisontaal- ehk solidaarsusteljel kujutatakse kõnetusvormide valikut selle alusel, kas kaaskõneleja on tuttav ja lähedane või võõras ja kauge. Sel puhul on tavaline sümmeetriline kõnetamine, mis puhul suhtlejad kasutavad vastastikku samu vorme. Vertikaal- ehk võimuteljele paigutuvad kasutusjuhud, mille aluseks on ühiskondlikud hierarhiad. Sellel teljel on tüüpiliseks ka asümmeetriline kõnetustava, kus alt üles kõnetatakse ühtmoodi ja ülalt alla teisiti. (Keevallik 2008). 2. Erinevad rahvad ja kõnetamine Erinevates keeltes on tavad ja viisakusest arusaam erinevad. On rahvaid, kelle lapsed ütlevad oma vanematele "teie". Familiaarne sinatamine on paljudes maades levinud just nooremate inimeste hulgas. Maailm on tegelikult üsna mitmepalgeline ja suhtlemispaindlikkust
määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. "IT toega tegevuste diagramm(id)". Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu, - loo mõiste Tarkvarasüsteemi kasutusjuhud on tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon · tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb
Mõõt: Pidevalt peab olema võimalik vaadata aruannet kliendiks registreerunute kohta. Eesmärk: Olla kõikjalt kättesaadav. Eelis: Ettevõte ise asub Tallinnas, kuid tänu ettevõtte infosüsteemile on kliendil võimalus ilma Tallinnasse sõitmata kaupa osta ka mujalt Eestist ning ka välisriikidest. Mõõt: Kliendile ei kaasne kauba ostmisel Tallinnasse sõidu kulusid. 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse ettevõtte infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1.Infosüsteemi põhifunktsioonid Infosüsteemi põhifunktsioonid on esitatud järgneva joonisena: 6 3.1.1. Klientide arvestus Nimi: Kliendi andmete kontrollimine Osalejad: Registreeritud kasutaja. Kirjeldus: Registreerunud kasutajal tekib soov enda andmeid kontrollida. Ta saab teha päringu vaid enda andmete kuvamiseks. Nimi: Kliendi andmete kontrollimine Osalejad: Administraator
Peab saama ribakoodi järgi vaadata proovimaterjali tellimust Peab saama ribakoodi järgi vaadata proovi asukoha, ehk mis analüsaatoris proov on või kus arhiivis proov asub Peab saama ribakoodi järgi vaadata proovimaterjali analüüsi tulemust Peab saama kinnitada analüüsi tulemust Peab saama valideerida analüüsi vastust Peab saama saata vastust kliendile Meditsiinilise laboriteenuse osutamist toetava tarkvara kasutusjuhud on: UC1. Analüüside tellimuste haldamine UC2. Analüüsile saadetud proovimaterjali haldamine UC3. Proovimaterjali analüüsi haldamine UC4. Vastuste koostamine Järgnevalt esitatakse meditsiinilise laboriteenuse osutamist toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. Informaatikainstituut 8 Joonis 3. Meditsiinilise laboriteenuse osutamise protsessis teostatavate kasutusjuhtude diagramm Tarkvara kasutusjuhtude sõnaline selgitus on alljärgnev: Nimi: UC1
2 . 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA T¨ahistused (PK) - primaarv˜oti (ingl.k. primary key) (FK) - v¨alisv˜oti (ingl.k. foreign key) 14 Figure 4.2: Konsultatsiooni protsessiga seotud andmemudel. 4.4 CRUD MAATRIKS CRUD maatriks n¨aitab milliseid andmeid konkreetne funktsionaalsus tohib kasutada. Veergudes on andmetabelid. Ridades on funktsionaalsusi kirjel- davad kasutusjuhud. Tabeli lahtrisse tuleb m¨’arkida funktsionaalsuse o˜igused (vajadused) andmeoperatsioone teostada. o˜igused peavad selguma kasu- tusjuhu kirjeldusest. Andmeoperatsioonid on j¨argmised - CREATE, READ, UPDATE ja DELETE. Joonisel 4.3 on kajastatud CRUD maatriksi tabel. 15 Figure 4.3: CRUD maatriks 16 Table 4.1: Objektide ja atribuutika semantika. Objektide nimetus Atribuutide semantika
3.10 Tuleb luua infosüsteemi analüüs. On juhtunud tobe lugu, kus infosüsteem hakkab valmis saama, kuid see, mille alusel teda oleks pidanud ehitama ehk infosüsteemi analüüs, puudub. Lihtsalt kirjeldades tuleb kõik senitehtu dokumenteerida ning üles joonistada. Infosüsteem on saanud päris mahukas. Kokku sain 102 erinevat kasutusjuhtu, mis on otsesed ning autonoomsed toimingud loodud registris. Õnneks on kasutusjuhud olemuselt sarnased ning neid on kuute erinevat tüüpi:' 1. Objekti või tehingu registreerimine (luuakse kirje). EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 8 Projektid ja tööülesanded 2. Objekti või tehingu otsing ning vaatamine. Kasutaja kasutab filtreid otsitava objekti või tehingu leidmiseks (filtreerida saab kõikide parameetrite järgi) ja
morfoloogia, süntaksi, semantika ja entsüklopeediliste teadmiste vahel. • Sõnal leksikon muidki tähendusi: ’sõnaraamat’, ’teatmeteos’. Sõnavara ajateljel: arhaismid, neologismid • Arhaismid – vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. • Neologismid e. uudiskeelendid – hiljuti käibele tulnud v. alles soovitusstaadiumis keelendid v. ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. • Arhaismid ja neologismid eksisteerivad sõnavara äärealadel. Arhaismid Sõnad vananevad, sest • nendega tähistatu kaob kasutuselt (historismid) • sünonüümid võivad sõna kasutuselt kõrvale tõrjuda (arhaismid kitsamas mõttes) • võivad olla vääras ajastukontekstis (anakronismid) • Polüseemilistes sõnades võib vananeda vaid üks semeem, samal ajal kui teised säilivad.
effektiivsemalt valikuid, kellele missuguse õppeaine õpetamine usaldada. Mõõt: Peab olema võimalik vaadata aruannet õppejõudude töö kohta. Kuvatav peab olema õppejõu poolt õpetavatesse ainetsse registeerunud üliõpilaste arv, õpetamise maht ( tundides) ja eksami positiivsele/negatiivsele tulemusele sooritanud üliõpilaste arv. 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse Erasmuse infosüsteemi põhufunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid 1. Ülikoolide arvestus: 1.1 Ülikoolide registreerime 1.2 Ülikooli sobivuse kontrollimine 1.3 Ülikoolide vahelise lepingu sõlmimine 1.4 Ülikoolide arhiveerimine 2. Üliõpilaste arvestus 2.1 Üliõpilaste registreerimine 2.2 Üliõpilaste päringu tegemine ( kvalifikatsioon) 2.3 Üliõpilaste andmete arhiveerimine 3. Ainete ja õppekava haldus 3.1 Aine registreerimine 3
Sinna kuuluvad kõik funktsionaalsed ja ärinõuded, kasutajaliides, turvalisus ja koormustestid. Tehtud arendust näidatakse juba töötavas keskkonnas. Seejärel testib hankija kindlat arendust ning otsustab kas eesmärk on saavutatud või mitte ja annab enda otsusest projekti meeskonnale teada. Positiivse otsuse korral on kindel projekti osa vastu võetud. Süsteem võetakse vastu, kui 90% funktsionaalsetest testidest on täidetud ja neil ei esine vigu (kõik kasutusjuhud on realiseeritud ja nende funktsionaalsus toimib vigadeta) 90% mittefunktsionaalsetest testidest on täidetud süsteemis ei esine muid vigu, mis takistavad süsteemi toimimist vastavalt testide tulemustele 4. Riskid ja vastuvõtutestid Käesolevas peatükis hinnatakse võimalike riskide mõju ning sagedust. Riskidele antakse prioriteedid, mis on vastavalt kas madal, keskmine või kõrge. Igal riskil on ka esinemise
keeles nõudeid üheselt esitada, niimoodi et iga nõu, mis on loomulikus keeles esitatud, vastaks nõuete kolmele põhiomadusele. Tihti on raske vahet teha funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete (kvaliteedi) nõuete vahel, see teeb selle raskesti aru saadavaks. o Struktureeritud loomulik keel, nt kasutaja lood, kasutusjuhud, tsenaariumid. o Mudelid, mis illustreerivad nõudeid, ehk graafilised notatsioonid. Nt iteratsioonidiagrammid, klassidiagrammid, süsteemi käitumis diagrammid jne. o Formaalsed ehk matemaatilised spetsifikatsioonid, nt Z keel. Kaks olulist nõuete esitamise viisi o Kasutajalood (user stories) Üldkuju: Kui kasutaja mängib üht teatud rolli, siis mina pean olema võimeline tegema mingeid tegevusi, et tellimus
automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. "IT toega tegevuste diagramm(id)". Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. Protsesside kirjeldusi saab võtta tarkvarasüsteemi kasutusjuhtude mudeli loomise aluseks, et näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu. · Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu, - loo mõiste Tarkvarasüsteemi kasutusjuhud on tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi
objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs. Objektide, protsesside, sündmuste, organisatsiooni (tegutsejate/agentide), eesmärkide ja suhtluste analüüs ning modelleerimine. Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja kasutajaliidesed kui vaated (päringud) domeenimudelisse. Süsteemi sündmused ja operatsioonid. Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud. Analüüsimudeli tükeldamine, haldamine, dokumenteerimine, versioonide ja muudatuste haldus. Analüüsimustrid
määramine ning vastuvõtutestimine Testiplaani koostamise eest vastutab: Testijuht (täitja) Testilugu Testiloo eesmärgiks on detailselt kirjeldada, kuidas toimub mingi süsteemi omaduse toimimise kontrollimine, millised tegevused peab testija läbi viima ning kuidas otsutada, kas süsteem toimib korrektselt. Testilood koostatakse seega süsteemi nõudmiste põhjal (funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõudmised, kasutusjuhud). Testiloo soovitavas struktuuris on järgnev info: unikaalne ID testiloo identifitseerimiseks Lühikirjeldus testitav omadus lühidalt, et testija saaks kiiresti ettekujutuse, millise omaduse testimist kirjeldatakse Eeltingimused Tegevused samm-sammult (test sisendid) Tegevustele vastavad oodatavad tulemused (testi väljundid) Erinõudmised keskkonnale
Tuletage meelde oma näiteprojekti sisukord. · Peab teadma iseseisvas töös koostatud dokumentide kohta, mis informatsiooni nad edasi annavad ja milleks neid kasutatakse (kasutusjuhtude mudel, kontseptuaalne andmemudel, seisundidiagramm, tegevusdiagramm, andmebaasioperatsioonide lepingud, CRUD maatriks) ning milline mudel on aluseks millise teise mudeli loomisele (näiteks põhiobjektide järgi leian funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid; seisundidiagrammi järgi leian paljud kasutusjuhud ja paljude andmebaasioperatsioonide nimed). · Peab ka tunda UML klassi-, kasutusjuhtude-, seisundi- ja tegevusdiagrammidel kasutatavate põhiliste sümbolite tähendust. Pädevusalade allsüsteem: Objektivaade - Pädevusala infovajadusi kirjeldav kontseptuaalne mudel, kus on näidatud kontseptid, atribuudid, seosed. Protsessivaade - Pädevusala tööprotsesside kirjeldus, mis on esitatud kasutusjuhtude diagrammina.
(f rom Raamatupidaja v aade) Meelelahutusjuhat aja Külastatavuse aruande koostamine (f rom Piletimüügi f unktsionaalne allsüsteem) 1.1.1.16.2 Business Use Case `ide kirjeldused Mängukavadega seotud kasutusjuhud Nimi: Seansi loomine Tegutsejad: Meelelahutusjuht Eesmärk: Võimaldada luua mängukava (filmide programmi kinole), võimaldada viia kokku filmi zhanr, populaarsus, kestvus, selle linastumiskoht ning aeg. Kirjeldus: Meelelahutusjuht, toetudes oma professionaalsele teadmisele, kogemusele, külastatavuse aruandele jms-le ühendab linastumisõigusega filmi, kino ning saali, kus see peaks linastuma ning loob linastumisvõimelise ühiku kinorepertuaari.
vananenud formatiive ja grammatilisi vorme, nt ikeks 'ikka', vahelt 'vahel, mõnikord', eks `kas ei';vananeda võivad ka sõnamoodustusstruktuurid, sest afiksid asendatakse uutega, nt higima 'higistama', taimema 'istutama', hoidus 'hoidmine, kaitse', mardaline 'mardikas'. neologismid e uudiskeelendid, mis on hiljuti käibele tulnud või alles soovitusstaadiumis keelendid või ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. Neologismid võivad tähistada uusi mõisteid (nt turvavärav, riiulifirma, laserplaat, seinatennis) või tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele või kõrvale (nt mestima, spaa, lõimima) jpt. Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes kommunikatsioonisituatsioonis ja pärast seda enam kasutust ei leia. See võib toimuda hetkelise
Sõelmete >2 mm osiste omadused peavad vastama segulehtedel märgitud killustikuklassi vähimatele lubatud väärtustele. 23. Mis on PA (endine kergAB) ja tema kasutusalad? Kergasfaltbetoon sobib katete ehitamiseks tavalise koormusega teedel ja tänavatel liiklussagedusega kuni 1500 autot ööpäevas, samuti õuedel, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, lao- ja tootmisplatsidel ning ajutistel teedel. Pehmet kergasfaltbetoonsegu kasutatakse hooajavälisel auguremondil. Muud kasutusjuhud otsustab tellija. Ühekihiliste kergasfaltbetoonist katete alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Mineraalset sideainet sisaldavad kihid tuleb koheselt kruntida. Ühekihilist kergasfaltbetoon katet võib paigaldada ka krunditud killustikualusele. Ühekihiliste kergasfaltbetoonist katete minimaalne kihipaksus on 4 cm.
5) Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav 6) Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne 7) Avaneb ja reageerib kiiresti kasutaja tegevustele 7. Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis? 1) Ärieesmärgi püstitus 2) Uuringud ja analüüs 3) Meeskonna valik 4) Nõuete koostamine 5) Keskkonna modelleerimine (infoarhitektuur, andmebaasid, navigatsioon, kasutusjuhud jne) 6) Loovlahendus ja disain 7) Disaini lahtilõikamine 8) Keskkonna tehniline teostamine (programmeerimine, andmebaasid, disaini liidestamine, testimine, viimistlemine, lansseerimine) Eristatakse kuute peamist etappi: 1) Analüüs - Kirjeldatakse ära praegune lähtepunkt, kogutakse infot nii klientidelt kui ka ettevõtte töötajatelt. 2) Planeerimine - Vastavalt analüüsile planeeritakse arendustööd, tükeldatakse tegevus etappideks, koostatakse arendusprojekt
7 2. Eesmärgid. Nõuded süsteemile 2.1. Funktsionaalsed nõuded Käesolevas peatükis kirjeldatakse funktsionaalsed nõuded ning nendega seotud kasutusjuhud. F01: Olemasoleva kasutaja rakenduse poolt tuvastamine Tegutsejad: kõik kasutajad, rakendus Eeltingimused: 1. Kasutajal peab olema eelnevalt loodud rakendusse kasutaja. 2. Kasutaja asub sisselogimise leheküljel. Järeltingimused:
Töötaja saab süsteemile ligi üle Interneti. Vaja läheb üksnes IE või Mozilla Firefoxi. 8 4 Arendusvaade 4.1 Arendusstrateegia Arendusstrateegiaks valiti iteratiivne arendusprotsess. Kui strateegia etapis vaadatakse süsteemi tervikuna, siis alates analüüsi etapist vaadatakse süsteemi iteratsioonidena. Antud süsteemis on iteratsioonideks pädevusalade vaadete kasutusjuhud. Alljärgnevalt kirjeldatakse etapid, mida läbitakse süsteemi kui terviku arendamisel. Strateegia etapp · Infosüsteemi nõuete välja selgitamine ja fikseerimine · Üldise infosüsteemi kava loomine · Valmib ärimudel ja soovituste nimekiri ning tegevuskava süsteemi loomiseks · Arvestatakse organisatsioonilisi, finantsilisi ja tehnilisi piiranguid · Infosüsteemi arenduse järelvalvekomitee loomine Siirdeetapp
Live süsteeme ilma testimata ärge häkkige! See on karitatav. 83. Kas igaüks võib olla testija? Jah, võib küll. Tänapäeval puutuvad kõik inimesed kokku tarkvaraga. Teatud tingimused peaksid olema täidetud. Näiteks 3 juhtu: ● kasutatavuse testimine võetakse inimesed tänavalt, antakse neile tarkvara testperioodiks kasutamiseks. ● kui inimesel on olemas hea tahtmine ja on kirjutatud põhjalikud kasutusjuhud. ● kui inimesel on hea juhendaja ja mentor, kes aitab takistustest üle. Asi ei õnnestu, kui kogenematu inimene pannakse testima midagi suurt ja millega ta ei ole enne kokku puutunud, pole ka juhendajat. 84. Testijale abiks omadused ja oskused. ● Detailid, detailid, detailid detailide nägemise oskus ja omadus (seda ei saa õpetada, osadele inimestele on pisivigade leidmine loomulik)
sõna tähendus tema kasutus (§43). Selle seisukohaga on siinne käsitlus igati kooskõlas, ainult täpsustades, et kasutuse empiiriline uurimine peab tehtud olema. Kasutust ei saa uurida sisekaemuse teel ja tähenduse komponenti kasutuses on väga keeruline uurida ka empiiriliselt. Kuidas näiteks teha objektiivselt, st millegi muu kui inimeste keeletaju põhjal kindlaks, millised sõna saarlane kasutusjuhud korpuses viita- vad Saaremaa elanikule ja millised suvalise saare elanikule? • Keelefilosoofidest pakuvad üsna inimkesksele lähenemisele tuge ka näiteks Devitt ja Sterelny (1999). Sügisel 2012 Tartus käies vastas Michael Devitt küsimusele semantilise tähenduse olemuse kohta pärast üllatavalt pikka mõtlemist (nagu see polekski ammuesitatud küsimus), et semantiline tähendus on piisavalt väljakujunenud konventsioon. Nii-
annaabi.ee 
