1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? +mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata
- ettevõtte poliitikate ja protseduuride käsiraamatud - uuringute tulemuste andmebaasid Vestlusrakendused (rühmatöö toetus) - ajurünnaku toetus - tagasiside ja arvamused - klientide toetus Tööprotsessi automatiseerimine - projekti planeerimine ja kulgemine - protsessi juhtimine: - tellimine / ostmine organisatsioonides - kompensatsioonid ja korvamised kindlustuses - laenude juhtimine pankades (Sirje Kõlvart 2006) Joonis Kasutusjuhtum Allikas: Evely Heldring 2009 · süsteem peaks tulevikus arvestama EU dokumendihalduse nõuetega · süsteem peaks võimaldama protsesse/töövoogusid paindlikult kirjeldada, kuna töövood on institutsiooniti pisut erinevad. · süsteem peaks vajadusel võimaldama liideste kirjeldamist teiste süsteemidega - GIS, registrid · süsteem peaks olema lihtne ning süsteemi juurutamisega peab kaasnema põhjalik koolitus ja tugi
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)
mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi? milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse? millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud “väärtusliku asjaga”, mida tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks? milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad? millal kasutusjuhtum loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale? 30. Kasutusjuhtude omadusi ja kooskõlareegleid käivitatakse ja teostatakse alati tegutseja abil pakub tegutsejale mingit väärtust, st see on täielik teostatakse ilma katkestusteta lühikese aja jooksul (ühe sessiooni raames). Kasutaja: o käivitab arvuti o teostab kasutusjuhu o suleb arvuti teostatakse sõltumatult teistest kasutusjuhtudest Kooskõlareeglitest:
· mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? · kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi? · milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse? · millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud "väärtusliku asjaga", mida · tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks? · milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad? · millal kasutusjuhtum loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale? Andmete mõiste Töötlemata kujul faktid (nö. algandmed) sündmuste, inimeste, asjade, ressursside, protsesside, tingimuste jne kohta. Andmed saadakse tavaliselt mõõtmise, vaatluse, aga enamasti suhtlemise teel. Andmed esitatakse numbriliselt, tekstina, pildina, helina vm kujul sõltuvalt, mida/keda need andmed iseloomustavad ja mida nende andmetega edasi tehakse. Informatsiooni mõiste
infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Kasutusjuhtumi kirjeldus sisaldab üldiseid märkusi ja selgitusi süsteemi kasutamise osas. Samuti nõudeid, mida süsteem peab lõppkasutajale pakkuma ning piirangud, mis seisnevad formaalsetes reeglites, määratledes, kes saab ja kes ei saa midagi teha. Kasutusjuhtumi diagramm on joonis, mis tõlgendab visuaalselt loodava infosüsteemi sõnalise kirjelduse ehk kasutusjuhtumi. Kasutusjuhtum peaks olema arusaadavalt eristatav teistest juhtumistest, olema terviklik ning tema kasu peaks olema kas mõõdetav või tajutav Kasutusjuhtumi diagrammi (Use Case) eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Analüüsi käigus võib juhtumite hulk muutuda ja täpsustuda, mis tingib muutusi projekteeritavas infosüsteemis või ka organisatsioonis endas.
mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi? milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse? millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud "väärtusliku asjaga", mida tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks? milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad? millal kasutusjuhtum loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale? · Andmete mõiste Töötlemata kujul faktid (nö. algandmed) sündmuste, inimeste, asjade, ressursside, protsesside, tingimuste jne kohta. Andmed saadakse tavaliselt mõõtmise, vaatluse, aga enamasti suhtlemise teel. Iga fakt esitab teatud aspekti, millel ei ole eraldivõetuna tähendust ja mida on vaja andmetest arusaamise huvides koos teiste andmetega siduda (panna mingisse konteksti). Näiteks number "9"