hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seda võib teha siis, kui asja ähvardab hävimine. AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui isik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-137-10, 3-2-1- 149-10, 3-2-1-172-10, 3-2-1-51-11) Käsutamine Mõttelist osa võib kaasomanik võõrandada, pärandada või koormata. Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna.
intressi, siis see tuleb välja anda kasuna. Pahauskse kasusaaja puhul § 1035 lg 3 p 1. Selles punktis on kasu mõiste laiem võrreldes eelmise sättega. Näiteks kui pahauskne saaja võõrandab saadud eseme ja saab asemele väärtust ületava summa või muu väärtuslikuma eseme, siis see võiks olla samuti kasu, mille ta peab välja andma. Pahauskne saaja peab auto kasutuseelised hüvitama ka siis, kui ta tegelikult autot ei kasutanud, heausksel kasusaajal sellist kohustust ei ole. Auto kasutuseeliseks loetakse keskmise auto keskmist üürihinda. 72. Missugustel tingimustel (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) peab soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele kulutusi? § 1033 lg 2 rakendamine. Siin mõeldakse tavalist soorituskonditsiooni kohaldamise olukorda – A on müünud B-le mingi eseme, tühistab nüüd lepingu ja nõuab asja tagasi. Selgub, et B on vahepealsel ajal jõudnud esemele kulutusi teha. § 1033 lg 2 võimaldab B-l kulutused A-lt
o Üldjuhul, kui ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal maksta selle eest teistele hüvitist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue (v.a. kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega). Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda. o Pööningu kõrgus ei vasta eluruumidele kehtestatud normidele, mistõttu ei saa seda hinnata eluruumina. Samuti on maakohus leidnud, et katusekorruse väljaehitamine ja selle kasutamine on kasulik kõigile, sest vähendab maja küttekulu. o AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva
hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seda võib teha siis, kui asja ähvardab hävimine. AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui isik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-137-10, 3-2-1- 149-10, 3-2-1- 172-10, 3-2-1-51-11) Käsutamine Mõttelist osa võib kaasomanik võõrandada, pärandada või koormata. Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna.
annaabi.ee 
