Implantaadid võivad vähendada menstruatsioonivere hulka ja mentsruatsioonide valulikkust. Meetodi miinused : Implantaadi eemaldamine võib olla ebamugav. Esineda võib ajutisi kõrvaltoimeid nagu nahaärritus manustamiskohal, ebaregulaarsed veritsused, peavalud, meeleolu kõikumine ja rindade hellus. Need kõrvaltoimed mööduvad tavaliselt paari kuuga. Mõned naised võivad kaalus juurde võtta või nende menstruatsioonid võivad pärast esimest kasutusaastat muutuda ebaregulaarseks. Täheldatud on ka mõju nahale. 7. Rasestumisvastane plaaster See on östrogeeni ja progestageeni sisaldav väike ruudukujuline nahale kleebitav plaaster, millest vabaneb aeglaselt läbi naha hormoone. Plaaster asetatakse tuharatele, kõhule või ülakehale, vältides rindade piirkonda. Kolmel järjestikusel nädalal asetatakse kord nädalas nahale uus plaaster, neljas nädal on plaastrivaba. Plaaster hoiab ära ovulatsiooni (munaraku vabanemise munasarjast) ja
Sordileht on aastast 1952. Tegemist on diploidse hilise sordiga, millel on hea talvekindlus ja püsivus kuni 2aastat. Ta on keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatatakse niiteliseks kasutamiseks. (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Jõgeva 433" on ka aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas ning sordileht on aastast 1960. Tegemist on varajase diploidse sordiga, millel on hea talvekindlus ning püsivus kuni 2 kasutusaastat. Ta on samuti keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatakse niiteliselt kasutatavas põldheina segus kasvatada. ( Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Ilte" on samuti aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas. Sordileht on aastast 1993. Tegemist on hilise tetraploidse sordiga, millel on väga hea talvekindlus ning ületab püsivuselt ,,Jõgeva 205" sorti. Samuti on ta vastupidavam
võetakse teda seemnesegusse 3...4 kg/ha. Tänu oma heale vegetatiivsele uuenemisele võib valge ristik niiskematel aastatel kiiresti levida ja anda kõrge toiteväärtusega tiheda rohukamara. Punane ristik tavaliselt lamba karjamaale ei sobi, ühelt poolt tema kõrge kasvu tõttu ja teisalt seetõttu, et lamba sõrad vigastavad punase ristiku juurekaela, mistõttu vigastatud taim hukkub. Juhul kui aga tahetakse rajatavalt rohumaalt saada esimesed 2...3 kasutusaastat väärtuslikku sööta talveks (s.o. head heina ja silo, eriti imetavate uttede proteiinitarbe katmiseks), siis võiks seemnesegusse võtta valge ristiku asemel (seeme kallis ja raskesti kättesaadav) punast ristikut. Diploidsed punase ristiku sordid (`Jõgeva 433') langevad taimikust välja 2...3 aastaga, kuid tetraploidsed sordid (`Ilte') püsivad 3...4 kasutusaastat. Lähtudes sellest, mitu aastat tahetakse rohumaad enne karjatamist kasutada