kui põhimõtteliselt uus loodusliku valiku rakenduspunkt. Inimlik töö on eelkõige tööriistade valmistamine ja kasutamine. Tööriist on oma olemuselt kunstlik (ekstrasomaatiline) organ, mis omandas antropogeneesi kestel üha suurema osatähtsuse inimese suhetes keskkonnaga, st. ta sai inimese olelusvõitluse järjest tähtsamaks vahendiks. Esimeste tööriistade valmistamisest peale hakkas looduslik valik mõjutama hominiide esmajoones tööriistade kvaliteedi ja kasutamisosavuse järgi, ja sellest tulenevalt üha enam aju ja käte võimeid. Töö lõi inimese põhimõtteliselt samal viisil, kuidas lendamine lõi linnu või kuidas seedimine tekitas seedetrakti. Asja teeb keerukamaks see asjaolu, et hominiidid olid algusest peale ühiskondlikud loomad. Jahipidamise ja töö tekkimise järel pidid kollektiivne integratsioon ja kommunikatsioon veelgi tugevnema. Seetõttu hakkas looduslik valik toimima inimlastele järjest rohkem sotsiaalse keskkonna kaudu
Inimesed kohanesid eluga savannitüüpi avamaastikul ja jahipidamisega. Järgmisena hakati üha rohkem töötlema looduslikke esemeid tööriistadeks ja relvadeks. Homo habilis oli esimene, kellelt on saadud kindlaid tõendeid tööriistade valmistamisest olduvai tüüpi tahutud veerised, mida on esmakordselt leitud koos Homo habilise luudega. Esimeste tööriistade valmistamisest peale hakkas looduslik valik mõjutama hominiide esmajoones tööriistade kvaliteedi ja kasutamisosavuse järgi, ja sellest tulenevalt ka aju ja käte võimeid. Hominiidid olid algusest peale ilmselt sotsiaalsed loomad. Jahipidamise ja töö tekkimisega seoses pidi kollektiivitunne ja omavaheline suhtlemine muutuma varasemast olulisemaks. Selles protsessis oli ilmselt oluline ka rühmasisene konkurents ja valik, mis omakorda tugevdas seotumat elu rühmas ning edukamat infovahetust, mis selle rühma liikmete vahel toimus. See kõik ajendas aju arengut. Kõige intensiivsemalt hakkas aju