vabaraiigi piirides olevad mõisad ja maad, ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlbulise põllumajanduselise invetaariga, olgu viimane mõisa omaniku, pidaja ehk rentniku päralt." Maaseaduse alusel tuli võõrandada ja arvata riigi maafondi enamik aadlimõisaid koos elusa ja eluta inventariga, kaasa arvatud ka tööstusettevõtted. Võõrandatud maa nähti ette jaotada talupoegadele väikemajapidamistne apõlisteks kasutamieks, hariduslikele, omavalitsuslikele, ühistegelikele, kaubanduslikele ja tööstuslikele asutustele pikaajalisekt kasutamiseks. Mõisate metsad jagamisele ei kuulunud, need läksid riigi omandiks, samuti maavarad. Maareoformi teostamine. Maaseaduse alusel võõrandatai ja arvati riigi maafondi 96,6% suurmaaomandist. Seega moodustas kogu maafond 54,2% Eesti territooriumist. Põhilise osa võõrandatud maast moodustasid aadlimüisad 82,5%, endised riigimõisad
aadlikud võisid nõuda kohtumõistmisel. o Sellised rasked koormised tõid 1315a kaasa viljaikalduse, mis mõjus eriti rängalt Harjumaa talurahvale. o Töömahuka kohustusena lausus rahva õlule kirikute, linnuste, teede ja sildade rajamine. o Pikapeale seati mõisates sisse teotöö. o Talupojad jäid üldjoontes siiski vabadeks, sest neil oli oma maa ja kasutamieks ka ühisvara, sammuti oli neile lubatud kaubitsemine. o Majanduslik rõhumine tugevndas veelgi poliitilisi pingeid, ikka kindlamaks kujunes mõte vabadust taastada. VÕÕRAD VÕIMUD OMAVAHEL o Tüli mõõgavendade ordu ja Taani vahel suudeti lahendada alles 1238a kui Taani ja mõõgavendade mantlipärija, vastu moodustatud Liivi ordu vahel sõlmiti Taanis Stensby rahuleping. Millega Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru
annaabi.ee 
