scott/scott@testdata SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_07.lst SQL> --Tehke endale (enda kasutajatunnuse all) koopiad tabelitest oppeained ja uued_oppeained. SQL> GRANT SELECT ON oppeained to PPaul; SQL> GRANT SELECT ON uued_oppeained to PPaul; PPaul/PPaul@testdata SQL> CREATE TABLE minu_oppeained AS (SELECT * FROM scott.oppeained); Table created. SQL> CREATE TABLE uued_oppeained AS (SELECT * FROM scott.uued_oppeained); Table created. SQL> COLUMN kood FORMAT 999 SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 SQL> COLUMN nimetus FORMAT A38 SQL> SELECT * FROM uued_oppeained;
ühtteist meelde. või midagi muud sarnast. Kes soovib isikliku arvutiga töötada, aga ei oma OpenOffice'it, siis Tööde esitamine käib e-õppe keskkonna Moodle kaudu. Kui te pole seni nimetatud http://www.openoffice.org/ on see igale soovijale tasuta kättesaadav. Muide, ka keskkonna kasutaja, alustage sellest, et tekitate endale kasutajatunnuse, logite sisse ning eestikeelsena. OpenOffice'iga tehtud failid salvestage vastavas formaadis näiteks registreerite ennast kursusele. esimene töö .odt, mitte .doc või .pdf, .rtf või midagi muud. Kursuse aadress on https://moodle.e-ope.ee/courses/view.php?id=2700
mis näitab, kuidas oskate ümber käia tekstiredaktoritega Teil tuleb tekstiredaktoriga OpenOffice tekitada antud lehest võimalikult identne koopia. Tööde esitamine käib e-õppe keskkonna Moodle kaudu. Kui te pole seni nimetatud Jah, tõesti alustuseks lööte kogu teksti üksühele ümber. Leht sisaldab ühtlasi teile olulist keskkonna kasutaja, alustage sellest, et tekitate endale kasutajatunnuse, teete kõva häält informatsiooni ning kui te selle ümber kirjutate, siis ehk loete ka läbi ja jätate ühttesit ning õppejõud registreerib teid kursusele. meelde. Kursuse aadress on https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2700
Seal on kirjade "THOMSON SpeedTouch..." all olemas tekstid SSID, WEP (HEX) võti. Kui avada arvutis WiFi-võrkude nimekiri ja üritada luua ühendus SSID-nimelise võrguga, peaks arvuti küsima "Network Key"-d, kuhu tuleb sisestada ruuteri põhja all olev WEP-võti. Kuidas ruuterisse ,,sisse saada"? Millised on ruuteri kasutajanimi ja salasõna? Ava veebilehitseja ja sisesta aadressireale 192.168.1.254. Ligipääs ruuteri seadistamisele (nii veebi- kui ka telneti põhisele) on kaitstud kasutajatunnuse ja parooliga. Vaikeseadistuses on kasutajatunnuseks ,,Administrator" ja paroolid on üldjuhul unikaalsed, seadmekohased. Juurdepääsuks vajaliku parooli leiad oma ruuteri alt nimetuse ,,Modem Access Code" kõrvalt, kui ruuteri all parooli pole, siis jäta parooli lahter tühjaks. Internetiühendus koduses wifi-võrgus on katkendlik? Võimalusel kontrolli, kas ühendus katkeb ühel või mitmel arvutil. Kui ühendust katkeb vaid ühel arvutil, siis on viga arvatavasti antud arvutis.
stiilileht jms) ning ~6 sekundit (5.825331s). TCP ühenduse lõpetamiseks kasutati (täiesti ootuspäraselt) kolme (TCP) paketti: - eero.mshome.net --> tavaline acknowledgement - eero.mshome.net --> kutse lõpetamisele FIN (eriline acknowledgement pakett) - 212.107.32.204 --> lõpetamise kinnitus -> acknowledgement Sisselogimine HTML fail ja pildid jõudsid õnnelikult kohale. Peale lehel asuvasse vormi kasutajatunnuse ning parooli sisestamist ning vormi saatmist (submit) ja eeltooduga sarnaseid TCP sünkronisatsioonipakette, läks teele päring paketina: No Time Source Destinatio Prot Info Pikkus n ocol (B) POST /? HTTP/1.0
c) potensiaali puudusest 69) Kuidas hoida ära süsteemi vigu? a) liiasusega b) viirusetõrje programmide tõmbamisega c) AB piirangute abil 70) Kuidas vähendada kettaseadmete rikete riski? a) AB piirangute abil b) liiasusega c) kasutada RAID kettaid 71) Andmehoidla võimaldab: a) serveri kettaid defragmenteerida b) kiiremini kätte saada kokkuvõtvaid andmeid c) kasutajaid kiiremini administreerida 72) Andmekaeve: a) on andmebaasis võimalik ainult sptesiaalse kasutajatunnuse abil b) võimaldab leida andmete mustreid, mida lihtsa tavapäringuga ei pruugi kätte saada c) on võimatu andmehoidlat kasutamata 73) Kuidas on andmeaidandus ja andmete kaevandamine saanud nime? a) mitmetest allikatest tulevate andmete integratsiooniprotsess ja sellele järgnev analüüsifaasi järgi b) välimuse järgi c) kuulujuttude järgi 74) Mis on viimistlus? a) andmete kustutamine b) andmete kogumine c) vigade kõrvaldamine 75) Milleks kasutatakse kokkuvõtvate andmete loomist?
kursusekood = oppeained.kood and koduylesanded.yliopilase_id = yliopilased.id and lower(oppeained.nimetus) = lower('&aine_nimetus') order by nimi; lesanne 7------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus stsvetajev/stsvetajev@testdata a) andke (kasutaja scott rollis olles) endale tabeli lepikult.oppeained vaatamisigus: grant select on lepikult.oppeained to kasutaja_nimi b) tehke tabelist koopia (enda kasutajatunnuse all): CREATE TABLE minu_oppeained AS (SELECT * FROM lepikult.oppeained); create table uued_oppeained as (select * from lepikult.uued_oppeained); describe uued_oppeained; insert into uued_oppeained values ('I550','Kairi Pedask','psuholoogia'); insert into uued_oppeained values ('I560','Oleg Ostro','hacking'); select table_name from tabs; MERGE INTO minu_oppeained m USING uued_oppeained u ON (u.KOOD = m.KOOD) WHEN MATCHED THEN UPDATE SET m.OPPEJOUD = u.OPPEJOUD, m.NIMETUS = u
[4] Nagu mainitud, pole virtuaalse identiteedi loomine pole sageli üks-üheses vastavuses reaalses elus oleva identiteediga. Seda illustreerib väga hästi Peter Steineri koomiks, milles ta väidab järgmist: ,,On the internet, nobody knows you're a dog" (i.k. internetis ei tea keegi, et sa oled koer), ehk internetis võib igaüks olla anonüümne ning luua ise oma virtuaalne identiteet sellisena, nagu ta ise tahab. Alustades nime ja kasutajatunnuse väljamõtlemisest kuni pseudohobide, huvialade ja muu taoliseni. Huvitav on seejuures boydi uurimus kus ta uuris portaali Friendster ning jagas suhtlusportaalide kasutajad neljaks. Ilmselgelt saab neid nelja gruppi mõningaste mööndustega kasutada ka siinkohal. 1.Friend (i.k. sõber) kasutajad, keda tuntakse ka reaalelus ja keda peetakse ka seal sõbraks 2.Friendster (tuleneb saidi nimest) kasutajad, kes on sõbrad vaid virtuaaltasandil ning
Esimene Iteratsioon 1.1 Taust Stones Health spordiklubi(edasi SH spordiklubi) põhieesmärgiks on anda inimestele võimalus tegeleda spordiga ja hoida end vormis. Selleks, et säästa klientide aega SH spordiklubi omab infosüsteemi, mille kaudu võib kiiresti ja mugavalt saada informatsiooni treeningute ja treenerite kohta ja broneerida aega. Kõik klubi külastajad peavad esmakordselt tasuma klubiliikme tasu ning nad saavad automaatselt klubiliikmeks. Iga klient saab kätte kasutajatunnuse ja parooli, millega ta siseneb infosüsteemi. Infosüsteemi kaudu võib broneerida treeninguid, jälgida jooksvaid uudiseid, vaadata tunniplaani. Infosüsteemis on registreeritud ka treenerid. Treenerid lisavad uusi treeninguid, koostavad tunniplaani, muudavad treeningute seisu. Klienditeenindaja pädevuses on registreerida kliendi treeningule kohal, kui klient ei saanud seda teha ise mingil põhjusel. Klienditeenindaja kontrollib, et infosüsteemis oleksid kõik andmed korras
kriitilisemad nõuded. Testid on tuletatud nõuetest ja riskide hinnangust. Iga test sisaldab testi ID-d, testi nimetust, testi kirjeldust, sisendid oodatavat väljundit, viidet testitavale nõudele ja riskidele (nõude ja riski ID järgi). 4.2.1 Funktsionaalsed vastuvõtutestid Testi ID: TEST- F1 Test: Töötaja süsteemi autentimine kasutajanime ja parooliga Kirjeldus: Testitakse kasutaja autoriseerimist keskkonda kasutajanime ja parooliga. Sisend: Kasutajatunnuse ja parooli sisestamine. Oodatav väljund: Kuvatakse kassasüsteemi avaleht. Viide testitavale nõudele ja riskile: F1, RISK-1, RISK-2, RISK-3 Testi ID: TEST- F2 Test: Hooldustöö arve sisestamine Kirjeldus: Töötaja sisestab hooldustöö arve. Sisend: Töötaja täidab lahtrid „Klient“, „E-post“, „Toode“ ja seejärel vajutab nuppu „Salvesta“ Oodatav väljund: „Kinnitatud“ samm edenemisribal muutub aktiivseks.
infoturbe poliitikast) krüpteerida. Reeglina tuleb side kaugtööarvuti ja sidearvuti vahel krüpteerida. ____________________________________________________________________ - M 5.64 Secure Shell (SSH) M 5.64 Secure Shell (SSH) Algatamise eest vastutavad: IT-juht, infoturbespetsialist Rakendamise eest vastutavad: administraator Ilma eriliste laiendusteta võimaldavad protokollid telnet ja ftp ainult vananenud autentimismehhanisme. Reeglina viiakse läbi lihtne kasutajatunnuse ja parooli küsimine, mis nagu kasulik koormuski saadetakse edasi avatekstina. Järelikult ei ole kindlustatud autentimise ja kasuliku koormuse andmete konfidentsiaalsus. Sarnastel protokollidel nagu rsh, rlogin ja rcp, mis tihtipeale on koondatud mõiste r-teenused alla, on leitud sarnaseid turbepuudujääke. ,,r-teenuste" asemel võib kasutada Secure Shelli (ssh), mis kasutab konfidentsiaalsuse ja tervikluse turvaliseks autentimiseks ja säilitamiseks ulatuslikke funktsioone. Selleks
liik 1. Kasutaja identifitseerimine 2. Menüü vaatamine 3. Tellimuse koostamine 4. Tellimuse kinnitamine 5. Tellimuse arhiveerimine 33 2.4 Infosüsteemi rollide kirjeldused Rolli nimi Kirjeldus Klient Füüsiline isik, kes on süsteemis registreeritud ja millesse saab ta sisse logida kasutajatunnuse ja parooli kaudu. Kliendil on õigus vaadata menüüd, koostata ning muuta oma tellimusi. Tellimuse vastuvõtja Füüsiline isik, kes on restorani töötaja. Tal on õigus kinnitada klientide tellimusi või neid tagasi saata kliendile, et ta parandaks neid. Autojuht Füüsiline isik, kes on restorani töötaja. Tema ülesandeks
Nagu eespool jutuks oli (peatükis Töö alustamine), ei saa Te ilma tema loata arvutit üldse kasutada (kui Teil ei ole kasutajatunnust). Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Unix-i failisüsteem Unix-i failisüsteem on hierarhiline, puukujuline. Kõige alguses on juurkataloog (peakataloog) / ja edasi tulevad alamkataloogid. Tavakasutajate jaoks on nende kodukataloogid (home directory), mis luuakse kasutajatunnuse tegemisel ja mis asuvad olenevalt arvutist kataloogis usr, home vms. Kodukataloogi nimeks on kasutajatunnus. madli.ut.ee - /home/"kasutaja" math.ut.ee - /home/"kasutaja" Juurkataloogi võib faile ja alamkatalooge teha süsteemi administraator. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust).
ühendse võtmiseks välisvõrguga, kuid keelab kõikide teiste sisekasutajate välisvõrgu kasutust ning välisvõrgu kasutajatel sisevõrgu kasutust. Kasutatakse kombineeritult pakettfiltrit (ruuteris) ja Telneti AG-d. Ruuteri filter blokeerib kõik Telneti ühendused, v.a. need, mille algatajaks on lubatud aadressid AG-s. See filter suunab kõik väljastpoolt tuleva Telneti liikluse läbi AG. Kasutaja tahab algatada Telneti seanssi. AG-s jooksev application laseb kasutajal sisestada kasutajatunnuse ja parooli ning peale sisestamist kontrollib, kas antud kasutajal on õigus algatada telneti sessiooni. kui ei ole õigust, siis sisekasutaja telneti ühendus katkestatakse AG poolt. Kui on õigus, siis 1) AG küsib kasutajalt sihtkoha nime, 2) AG seab üles telneti sessiooni sihtkoha ja gateway vahel, 3) vahendab sisekasutaja ja sihtkoha vahelist liiklust. Seega on AG ka Telneti server ja Telneti klient. Igale applicationile on vaja oma AG-d (Telnet, HTTP, FTP, e-mail jne). 56
· Hajus teenusetõkestus (Distributed DoS) - veebilehe link pannakse mõne muu populaarse lehe avalehele; planeeritud grupiviisiline rünnak; tuvastamiseks analüüsida päringute intervallide regulaarsust ning päringute tüüpi (botil ja inimesel on erinev kasutusmuster) · Üldiselt on seda tüüpi rünnetega väga raske võidelda - raske tagada käideldavust Hüppelauad Ründaja ei vaja saavutatud juurdepääsu tihti otseselt, vaid mingi järgmise eesmärgi saavutamiseks · Kasutajatunnuse hõivamine superkasutaja või teiste kasutajate ründamiseks · Lüüsarvuti hõivamine sisevõrku juurdepääsu saamiseks · Strateegiliselt olulises punktis asuva arvuti hõivamine liikluse pealtkuulamiseks · Arvuti hõivamine teistele arvutitele teenusetõkestusrünnete tegemiseks - botneti loomine · Arvuti hõivamine jälitamise raskendamiseks - ründaja hüppab jälgede segamiseks mitme arvuti kaudu, igaüks paikneb erinevas riigis - nii on keerulisem ründajat tuvastada; Euroopas
WARE), teavad, et nendel tarkvararakendustel on ka veebiväljund. Sisevõrgu arendamisele aitab kaasa, kui infosüsteemi ja ettevõttes kasutusel olevat tarkvara saab ühendada. Sisevõrgu loomise põhimõtted · Sisevõrgus peab olema piisavalt infot. · Info peab olema loogiliselt liigendatud. · Iga kasutaja tegevusulatus peab olema konkreetselt määratud (nt kasutajatunnuse abil). · Kujundus peab toetama firma sümboolikat. · Peab olema võimalus teha kaastööd. · Pakkuda tuleks ka mitteametlikku infot, nt ettevõtte siseelu, kroonika vms. Intraneti sisu kavandamisel tuleb arvestada ettevõttes tähelepanu keskpunktis olevaid teemasid. Lisaks uudiste kajastamisele saab siin avaldada persoonilugusid ja intervjuusid, pöördumisi jm. Sisevõrgu muutmisel atraktiivseks on erinevaid võimalusi
sisekasutajate välisvõrgu kasutust ning välisvõrgu kasutajatel sisevõrgu kasutust. Kasutatakse kombineeritult pakettfiltrit (ruuteris) ja Telneti AG-d. Ruuteri filter blokeerib kõik Telneti ühendused, v.a. need, mille algatajaks on lubatud aadressid AG-s. See filter suunab kõik väljastpoolt tuleva Telneti liikluse läbi AG. Kasutaja tahab algatada Telneti seanssi. AG-s jooksev application laseb kasutajal sisestada kasutajatunnuse ja parooli ning peale sisestamist kontrollib, kas antud kasutajal on õigus algatada telneti sessiooni. kui ei ole õigust, siis sisekasutaja telneti ühendus katkestatakse AG poolt. Kui on õigus, siis 1) AG küsib kasutajalt sihtkoha nime, 2) AG seab üles telneti sessiooni sihtkoha ja gateway vahel, 3) vahendab sisekasutaja ja sihtkoha vahelist liiklust. Seega on AG ka Telneti server ja Telneti klient. Igale applicationile on vaja oma AG-d (Telnet, HTTP, FTP, e-mail jne). 64
muude tarneahela liikmetega. Ekstranetti võib vaadelda osana organisatsiooni intranetist, mille kasutamist võimaldatakse tarneahelas väljaspool oma organisatsiooni tavaliselt üle interneti. Kasutajad saavad ekstranetti siseneda kasutajatunnuse ja parooliga organisatsiooni veebilehel. Kasu ekstranetist tuleneb eelkõige automatiseeritud tegevuste pealt kokku hoitavast ajast ja kasu- tusmugavustest. Erinevused intraneti, ekstraneti ja interneti vahel seisnevad ligipääsu omamises või mitte- omamises infosüsteemi kasutamiseks
annaabi.ee 
