millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Mac OS X on arvutifirma Apple Inc. poolt loodud operatsioonisüsteem
võimaldab kasutajatel haldusülesandeid täita ilma potentsiaalselt turvaohtlikku superkasutaja sessiooni käivitamata. Failid Ubuntus Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Ubuntu failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal Ubuntu kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@
Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika Töötaja Ühe esinduse töötaja. eesnimi perenimi Isikukood (PK) kasutajanimi Unikaalne kasutajanimi, millega töötaja identifitseerib end süsteemile. parool Kood,mis on mõeldud süsteemi turvamiseks. Igale kasutajanimele vastab parool. Töötaja_liik_id (FK) Määrab ära töötaja ameti Töötaja_liik Tootaja_liik määrab ära organisatsiooni palgal oleva isiku ameti.Sellega tehakse kindlaks töötaja pädevusala. Näiteks raamatupidaja, osakonnajuhataja, klienditeenindaja. nimi Töötaja ametinimetus Töötaja_liik_id (PK) Määrab ära töötaja ameti
0- ks. Nimi Solaris tähendab sel juhul aga SunOS 5.0 koos OpenWindows töökeskkonna ning teiste rakendusprogrammidega. Failid Unix'is Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@
Kliendi_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Aadress Kauba kohaletoimetamise aadress Postiindeks Telefon Kliendi seisund (FK) Viide kliendi seisundile. E-mail ADMINISTRAATOR Internetipoes toodete müüki ja teavet kordineeriv isik Admin_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Telefon Aadress E-mail Parool Kasutajanimele vastav parool Kasutajanimi Unikaalne kasutajanimi, mille kaudu admin logib süsteemi sisse KLIENDI SEISUND Kas klient on aktiivne või mitteaktiivne. Seisundi_id (PK) Unikaalne identifikaator. Kliendi_seisund Kliendi seisundi nimetus. TELLIMUS Andmebaasi esitatud tellimused klientide poolt. Tellimuse nr (PK) Unikaalne number igale tellimusele.
59. Autentimine eesmärk on tuvastada, kes on osapooled. kvaliteedinõuded mõistliku hinnaga. Võrgu haldamisel on Selleks vajatakse sertifitseeritud avalikku võtit. protokollid: erinevad standardid:*-OSI CMIP. *-SNMP on praegu võrgu ap1.0: saadetakse kasutajanimi-on võimalik esineda võõra standardiks. SNMP on kergelt starditav, paigaldatakse ja nime all; ap2.0: Lisaks kasutajanimele saadetakse ka IP aadress ühildatakse kiiresti. SNMP juures on 4 põhiosa:1)MIB kinnitusena; ap3.0: Kasutaja tutvustab ennast, st. saadab hajutatud infohulk võrgu haldamise andmetega. 2)SMI töötab kasutajanime ja salajase, ainult temale teada oleva salasõna; nagu tõlk, mis asub SNMP poolt hallatavas võrguseadmes ning ap3.1: Kasutaja saadab kasutajanime ja parooli krüpteeritult. tõlgib seadmele teada olevad andmed SNMP-le arusaadavasse ap4
digitaalse allkirja puhul, kui krüpteeritakse signatuur ja kui see avaneb ainult sinu avaliku võtmega, siis on allkiri kirjastatud. Avaliku võtme krüptograafia töötab funktsioonide peal, mis on küllaltki lihtsalt arvutatavad kuid "raskesti" pööratavad. 51. Autentimine + Autentimise eesmärk on tuvastada, kes on osapooled. protokollid: ap1.0: "Tere, mina olen Alice", saadetakse kasutajanimi - on võimalik esineda võõra nime all. ap2.0: Lisaks kasutajanimele saadetakse ka IP aadress kinnitusena - Ip-aadressi on võimalik muuta ja esineda ikkagi teise isiku nime all. Lisaks, võrguaadress võib muutuv olla, kui muudetakse võrku või soovitakse ligipääsu erinevatest arvutitest. ap3.0: Kasutaja tutvustab ennast, st. saadab kasutajanime ja salajase, ainult temale teada oleva salasõna. Põhimõtteliselt toimiv versioon, kuid võrku on võimalik pealt kuulata ja seetõttu kasutajanime ja salasõna kombinatsioon välja uurida. ap3
kasutatakse krüpteerimiseks digitaalse allkirja puhul, kui krüpteeritakse signatuur ja kui see avaneb ainult sinu avaliku võtmega, siis on allkiri kirjastatud. Avaliku võtme krüptograafia töötab funktsioonide peal, mis on küllaltki lihtsalt arvutatavad kuid "raskesti" pööratavad. 39. Autentimine Autentimise eesmärk on tuvastada, kes on osapooled. protokollid: ap1.0: "Tere, mina olen Alice", saadetakse kasutajanimi - on võimalik esineda võõra nime all. ap2.0: Lisaks kasutajanimele saadetakse ka IP aadress kinnitusena - Ip-aadressi on võimalik muuta ja esineda ikkagi teise isiku nime all. Lisaks, võrguaadress võib muutuv olla, kui muudetakse võrku või soovitakse ligipääsu erinevatest arvutitest. ap3.0: Kasutaja tutvustab ennast, st. saadab kasutajanime ja salajase, ainult temale teada oleva salasõna. Põhimõtteliselt toimiv versioon, kuid võrku on võimalik pealt kuulata ja seetõttu kasutajanime ja salasõna kombinatsioon välja uurida. ap3
krüpteerida, siis arvuta c=mE mod n //// ja et dekrüpteerida arvuta m=cD mod n 51. AUTENTIMINE ==> Autentimisega tehakse kindlaks, et sõnum tuleb tõepoolest sellest allikast, millest see väidetavalt on teele pandud ehk autentimise eesmärk on tuvastada, kes on osapooled. Selleks vajatakse sertifitseeritud avalikku võtit. ==> Protokollid: ap1.0) saadetakse kasutajanimi-on võimalik esineda võõra nime all; ap2.0) Lisaks kasutajanimele saadetakse ka IP aadress kinnitusena; ap3.0) Kasutaja tutvustab ennast, st. saadab kasutajanime ja salajase, ainult temale teada oleva salasõna; ap3.1) Kasutaja saadab kasutajanime ja parooli krüpteeritult. ap4.0) Kasutaja saadab oma kasutajanime. Vastuvõtja saadab mingi krüpteerimata bitijada, mille kasutaja krüpteerib ära, kasutades ühiselt teada olevat võtit. Vastuvõtja võrdleb dekrüpteeritud ja saadetud bitijada kokkulangevust. Kasutaja tuvastab ühiselt teada olev võti. ap5
(n, d); //// Kui tahad m-i krüpteerida, siis arvuta c=mE mod n //// ja et dekrüpteerida arvuta m=cD mod n 51. AUTENTIMINE ==> Autentimisega tehakse kindlaks, et sõnum tuleb tõepoolest sellest allikast, millest see väidetavalt on teele pandud ehk autentimise eesmärk on tuvastada, kes on osapooled. Selleks vajatakse sertifitseeritud avalikku võtit. ==> Protokollid: ap1.0) saadetakse kasutajanimi-on võimalik esineda võõra nime all; ap2.0) Lisaks kasutajanimele saadetakse ka IP aadress kinnitusena; ap3.0) Kasutaja tutvustab ennast, st. saadab kasutajanime ja salajase, ainult temale teada oleva salasõna; ap3.1) Kasutaja saadab kasutajanime ja parooli krüpteeritult. ap4.0) Kasutaja saadab oma kasutajanime. Vastuvõtja saadab mingi krüpteerimata bitijada, mille kasutaja krüpteerib ära, kasutades ühiselt teada olevat võtit. Vastuvõtja võrdleb dekrüpteeritud ja saadetud bitijada kokkulangevust. Kasutaja tuvastab ühiselt teada olev võti. ap5
Autentimisprotokoll (ap) kõigepealt identifitseerib suhtlejad teineteisele ja alles peale identifitseerimist algab tegelik suhtlus. 1) Autentimisprotokoll ap1.0 – saadetakse kasutajanimi - lihtsaim autentimisprotokoll. Saatja (Alice) saadab vastuvõtjale (Bob) sõnumi, et tema on saatja. Probleem - vastuvõtja ei saa kindel olla, et saatja on tegelikult Alice, vaid võib olla keegi muu, kes väidab end olevat Alice. 2) Autentimisprotokoll ap2.0 - Lisaks kasutajanimele saadetakse ka IP aadress kinnitusena - Vastuvõtja (Bob) võib kontrollida IP-datagrammist, kas Saatja aadress on tegeliku Saatja (Alice) IP-aadress. IP-datagramm on võltsitav, seega pole see info usaldusväärne. 3) Autentimisprotokoll ap3.0 - Kasutaja tutvustab ennast, st. saadab kasutajanime ja salajase, ainult temale teada oleva salasõna - Saatja (Alice) edastab vastuvõtjale (Bob) identifitseerimiseks oma salasõna
Enqueue("Mati"); while(jarjekord.Count>0){ string eesnimi=jarjekord.Dequeue() as string; Console.WriteLine(eesnimi); 69 } } } /* D:kodu 606dotnet>Kollektsioon3 Juku Kati Mati */ Paisktabel Vahend andmepaaride hoidmiseks. Kord indekseerimise juures juba tutvusime selle vahendiga, siin vaatame talle veel korra otsa. Paisktabeli kannatab hoida näiteks konfiguratsioonifailist loetud omaduste väärtusi, kasutajanimele vastavaid seadeid või tõlkefaili andmeid. Põhiliseks tingimuseks on, et võti (kasutajanimi või omaduse nimi) ei kordu. Ning võtme järgi saab küsida väärtuse. Siin näites hoitakse inimeste nimedele vastavaid hindeid. if(ht.ContainsKey("Kati")){ Console.WriteLine("{0}", ht["Kati"]); } Kontrollitakse, kas Kati on nimede hulgas olemas. Kui jah, siis trükitakse ta hinne. ht["Sass"]=((int)ht["Sass"])-1; Sassi hinnet alandatakse ühe võrra.
Enqueue("Mati"); while(jarjekord.Count>0){ string eesnimi=jarjekord.Dequeue() as string; Console.WriteLine(eesnimi); } } } /* D:kodu 606dotnet>Kollektsioon3 Juku Kati Mati */ Paisktabel Vahend andmepaaride hoidmiseks. Kord indekseerimise juures juba tutvusime selle vahendiga, siin nüüd vaatame talle veel korra otsa. Paisktabelis sobib hoida näiteks konfiguratsioonifailist loetud omaduste väärtusi, kasutajanimele vastavaid seadeid või tõlkefaili andmeid. Põhiliseks tingimuseks on, et võti (kasutajanimi või omaduse nimi) ei kordu ning võtme järgi saab küsida väärtuse. Siin näites hoitakse inimeste nimedele vastavaid hindeid. if(ht.ContainsKey("Kati")){ Console.WriteLine("{0}", ht["Kati"]); } Kontrollitakse, kas Kati on nimede hulgas olemas. Kui jah, siis trükitakse ta hinne. ht["Sass"]=((int)ht["Sass"])-1; Sassi hinnet alandatakse ühe võrra.
jarjekord.Enqueue("Mati"); while(jarjekord.Count>0){ string eesnimi=jarjekord.Dequeue() as string; Console.WriteLine(eesnimi); } } } /* D:kodu 606dotnet>Kollektsioon3 Juku Kati Mati */ Paisktabel Vahend andmepaaride hoidmiseks. Kord indekseerimise juures juba tutvusime selle vahendiga, siin nüüd vaatame talle veel korra otsa. Paisktabelis sobib hoida näiteks konfiguratsioonifailist loetud omaduste väärtusi, kasutajanimele vastavaid seadeid või tõlkefaili andmeid. Põhiliseks tingimuseks on, et võti (kasutajanimi või omaduse nimi) ei kordu ning võtme järgi saab küsida väärtuse. Siin näites hoitakse inimeste nimedele vastavaid hindeid. if(ht.ContainsKey("Kati")){ Console.WriteLine("{0}", ht["Kati"]); } Kontrollitakse, kas Kati on nimede hulgas olemas. Kui jah, siis trükitakse ta hinne. ht["Sass"]=((int)ht["Sass"])-1; Sassi hinnet alandatakse ühe võrra
annaabi.ee 
