Transistor) tehnoloogiat. 3.LED (light-emitting-diode) ekraanid. LED ja LCD ekraanide vahe on see et LED ekraanil valgustab iga punkt ennast eraldi, kuid LCD ekraanides on taustavalgus üks tervik. 4. PDP (Plasma) ekraanid. Plasma ekraanid koosnevad paljudest pisikestest gaasimahutitest kahe klaasi vahel. Gaasist saadakse elektri abil plasma, mis eraldab valgust. Plasma ekraanide eluiga on LCD ekraanide omast palju lühem. 5. HDMI (High-Definition Multimedia Interface) HDMI kasutajaliidest kasutatakse tänapäeval palju kodukinodes. See on kompaktsem ja täiuslikum kui DVI ja VGA. HDMI kaudu saab peale digitaalse pildi edastada ka digitaalset heli. Maksimum pildi edastamis resolutsioon on QXGA (2560x1600).
· Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Esimene Ubuntu · Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb regulaarselt välja koos töölauakeskkonna GNOME uue versiooniga iga kuue kuu tagant. Iseloomustus · Ubuntu kasutab Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada tasuta lihtsat ja intuitiivset kasutajaliidest Süsteeminõuded Laua- & Sülearvutid [7] Soovit Nõutav atav 700 M 300 M 300 M Hz/1.2 Protsessor Hz Hz GHz* (x86) (x86) (x86) 384 M 128 M Muutmälu64 MB B B[8] Kõvaketta 500 M
· Operatsioonisüsteem- operatsioonisüsteem, opsüsteem Tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutissebuudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga, kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) või graafilist kasutajaliidest. · Fail- kogum informatsiooni, mis on salvestatud mingil kindlal kujul. Fail võib sisaldada programme, andmeid või teksti. · Kaust- kaustad failide haldamiseks · Kaustasüsteem-kaustade kogum · Failipuu-korrastatud failide kogum andmebaas. · Aken- windowsis on iga programm ja dokument eraldi aknas. · Menüü-. Näitab erinevate käskude loendeid. · Kerimisriba- Kerimisribad- võimaldavad nihutada akna sisu, et näidata dokumendi erinevaid osasid
käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine
BIOS ja mille käigus · kontrollitakse BIOS'i koodi terviklust · tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus ) · leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut · leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed · vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS'itele (näit. SCSI BIOS, video-BIOS jt) · pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks · identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed
tarkvara sisemist ülesehitust ja tööloogikat. 4. Kirjelda lühidalt integratsioonitestimist! Testitakse moodulitevahelist koostööd - kontrollitakse, kas kokku pandud moodulid töötavad omavahel ja kas iseseisvalt vigadeta töötanud moodulid koos vigasid ei genereeri. 5. Kirjelda lühidalt süsteemtestimist! Testitakse süsteemi kui terviku töötamist. Süsteemi testimisel musta kasti meetodil vaadeldakse süsteemi kasutajale nähtavaid osi (kasutajaliidest), süvenemata koodi (siit nimetus ,,must kast". 6. Kirjelda lühidalt regressioontestimist! Testitakse muudetud mooduleid ja nendega seotud mooduleid, vajadusel viiakse läbi ka integratsiooni- ja süsteemitestid. 7. Mille jaoks on ette nähtud jõudlus- ja koormustestid? Need on ette nähtud süsteemi tehniliste nõuetele vastavuse läbiproovimiseks. 8. Mis on jõudlustesti eesmärk? Eesmärk on tuvastada kriitilisemad kohad, kus võib tekkida ülekoormus ja kulutada aeg nende
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Kõikidest variantidest,millest siin juttu oli, eelistan mina siiski enim Mac OX S. Seda seetõttu, et mul ka endal on kodus just see operatsioonisüsteem.
MessagePadi müük kahaneb. Turule tuli veel mitu Newton-il põhinevat tahvelarvutit, aga lõpetas nende tootmise aastal 1998. Peale 2001. aastal turule tulnud kaasaskantava muusikamängija iPod-i edu, sisenes Apple 2007. aastal uuesti mobiil-arvutite turule iPhone-ga. Olles väiksem kui iPad, aga evides sisseehitatud kaamerat ja mobiiltelefoni, oli see esimene seade, mis kasutas Apple-i operatsioonisüsteemi iOS, kus kasutajaliidest juhiti inimsõrmega mitmik-puutetundliku ekraani kaudu. 2009. aasta lõpuks oli iPad-i turule tuleku üle spekuleeritud juba mitu aastat. Enamasti viidati seadmele kui "Apple-i tahvelarvuti", aga samuti kasutati ka nimesid iTablet ja iSlate.[22] iPad-i kuulutas välja Steve Jobs 27. jaanuaril, 2010. a. toimunud Apple-i pressikonverentsil, Yerba Buena kunstikeskuses, San Fransiscos. Newton MessagePad 100 Erinevate toodete hinnavõrdlus
partitsiooni sisu (tehase algseadmete taastamine) ning lisada operatsioonisüsteemi uuendusi. Failid peavad asuma /sdcard/ partitsiooni juurkaustas ning olema tootja poolt kinnitatud. Seetõttu ei saa lisada kolmanda osapoole operatsioonisüsteemi, kuid tootja uuenduste lisamine on võimalik. 1.3.3 ADB (Android Debug Bridge) Android Debug Bridge on osa Androidi arendustarkvarast. See pakub terminalil baseeruvat kasutajaliidest, et ühendada arvuti Androidi failisüsteemiga. Kuna Android baseerub Linuxil, siis tihti on vaja terminali, et teatud käske telefonile saata. Enamus juhtudel saab seda terminali emulaatoriga otse telefonil, kuid arvutis on see tunduvalt mugavam. 3 1.4 Mitteametlikud operatsioonisüsteemid Kui on võimalik ligi pääseda Androidi operatsioonisüsteemi failidele ning neid ka
operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded. Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus
lõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti-ja pildisõlmede juurde.Iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka teiste teema- de juurde.See on tõeline info mosaiik.WINDOWS.Microsoft Corp. poolt 85a.turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist maailmas kasutavad praegu mõnda Windows'i versiooni.Windows kasutab graafilist kasutajaliidest(GUI),virtuaalset mäluhaldust,multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid.LINUX.Tasuta levitatav UNIX-i laadne opsüs- teem,mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel,sh Intel'i ja Moto- rola mikroprotsessoritel.UNIX.Ajajaotusega multitegum-opsüsteem. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele,kuigi aastatega on edasi arenenud,ta ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud opsüsteeme,mis tähendab,
........................................................................ 9 Kasutatud materjalid:............................................................................................................. 10 2 Sissejuhatus GNU on täielikult vabast tarkvarast koosnev Unixi laadne operatsioonisüsteem. Unixi laadne operatsioonisüsteem sisaldab tuuma, koostajaid, toimetajaid, tekstivormindajaid, postitarkvara, graafilist kasutajaliidest, raamatukogu, mänge ja palju muud. GNU operatsioonisüsteemist pole ühtset väljalaset, vaid on palju erinevaid distributsioone. Iga distributsioon sisaldab erinevat valikut tarkvarast, vastavalt sellele, mis otstarbeks antud distributsioon on mõeldud. Distributsioone on suunitletud kasutamiseks nii serverites, koduarvutites, kui ka pisiseadmetes.1 GNU logo 1 https://www.gnu.org/ 3 Richard Stallmann
Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab graafilist kasutajaliidest (Windows, Mac), utiliite, millede abil saab operatsioonisüsteemi seadistada ja faile hallata. Sageli on operatsioonisüsteemiga kaasas ka rakendustarkvara, mis ei ole otseselt seotud operatsioonisüsteemi tööga, aga os-i levitaja on pidanud vajalikuks. Vahe tegemine operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara vahel ei ole täpne ja seetõttu põhjustab vaidlusi. Näiteks on USA ja Microsofti vahelise kohtukäigu üks peaküsimusi, kas
Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab graafilist kasutajaliidest (Windows, Mac), utiliite, millede abil saab operatsioonisüsteemi seadistada ja faile hallata. Sageli on operatsioonisüsteemiga kaasas ka rakendustarkvara, mis ei ole otseselt seotud operatsioonisüsteemi tööga, aga os-i levitaja on pidanud vajalikuks. Vahe tegemine operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara vahel ei ole täpne ja seetõttu põhjustab vaidlusi. Näiteks on USA ja Microsofti vahelise kohtukäigu üks peaküsimusi, kas
Lisaks kõik need funktsioonid, mida oleme harjunud nutitelefonis kasutama. Tänaseni ei ole Maemo veel väga levinud ja raske on leida lisarakendusi, mida telefoni saaks ise lisada. Küllap tulevik näitab kui hästi sel OSil edaspidi läheb. Brew Mobile Brew OS jõudis meile esimesena HTC Smartis kasutatuna. HTC Smartil on kasutatud Brew jaoks kohandatud HTC Sense UI (user interface) kasutajaliidest. Välimuselt meenutab HTC Sense UIga Brew teisi sama kasutajaliidesega HTC telefone näiteks nagu HTC Tattoo. Menüüdes liikumine on piisavalt kiire ja mugav. Muidu viisaka OSi üheks nõrkuseks on Brew jaoks väheste lisarakenduste olemasolu. Pika otsimise peale, ei leidnud hetkel ühtegi minule vabalt kätte saadavat rakendust. MeeGo 2010
kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele. Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada lihtsat ja intuitiivset kasutajaliidest, pakkudes samal ajal täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut, mille hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja Mozilla Firefox veebilehitseja. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitmetest samalaadsetest programmidest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD'd või vähemalt 750 MB mahutavusega USB-ketast. Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranzikas-pruun töölaud mis ei sisalda ühtegi ikooni
süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. 9. Mis on riistvara? Too näiteid! Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Näited: Printer, monitor, CD-ROM 10. Mis on sisendseadmed? Too näiteid!
Vajadusel saad sealt miinusmärgil toksides mittevajalikud programmid sulgeda.Veebilehitsejal on Flash tugi ilusasti olemas. Mitme näpuga zoom tugi on OS-is olemas. Lisarakendused leiad Samsung Apps lehel. Neid ei ole veel väga palju, kokku umbes paarikümne ringis. Muu poolest meenutab Bada OS kasutamise kogemus teisi puuteekraaniga Samsung telefone. Brew OS jõudis meile esimesena HTC Smart-is kasutatuna. HTC Smartil on kasutatud Brew jaoks kohandatud HTC Sense UI (user interface) kasutajaliidest. Välimuselt meenutab HTC Sense UI-ga Brew teisi sama kasutajaliidesega HTC telefone näiteks nagu HTC Tattoo. Menüüdes liikumine on piisavalt kiire ja mugav. Muidu viisaka OS-i üheks nõrkuseks on Brew jaoks väheste lisarakenduste olemasolu. Pika otsimise peale, ei leidnud hetkel ühtegi minule vabalt kätte saadavat rakendust. Maemo on Nokia ,,Maemo Devices" grupi poolt arendatav operatsioonisüsteem, mis on mõeldud kasutamiseks nutitelefonides ja interneti tahvelarvutites
4 tehnoloogiainstituudis Bost onis, olles juhiks World Wide Webi kontsortsiumile, mis juhib WWW arengut. Douglas Engelbart Douglas Engelbart on Ameerika leiutaja, kes on sündinud 30. jaanuaril 1925. aastal. Ta on kõige paremini tuntud arvutihiire leiutamise poolest. Ta töötas grupis mis lõi arvuti kasutajaliiteid. 1967. Aastal soovis ta patendeerida arvutihiire. Aastal 1968 ta demonstreeris Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. 1970. aastal patendeeris ta arvutihiire, mis oli puitkast kahe metallrattaga. Hiljem avaldas ta, et nimetas selle hiireks, sest sellelt tuli juhe tagant välja, mis tundus nagu saba. Ta ei pälvinud ei mingeid kasutusmakse, sest tema patent lõppes 1987. aastal, enne kui PC revolutsioon oli teinud hiirest asendamatu osa arvuti juures. Bill Gates William Henry Gates III on USA tarkvarakorporatsiooni
Operatsioonisüsteem on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Selles töös tutvustan ma viit enimkasutatud operastioonisüsteemi. 3 Windows XP Windows XP on personaalarvuti operatsioonisüsteem mis on tehtud Microsofti poolt. Operatsioonisüsteem Windows XP avalikustati 25. Oktoober 2001. 1970-ndate keskpaigast kuni Windows XP väljalaskmiseni on üle kogu maailma tarnitud ligikaudu 1 miljard arvutit. Microsofti jaoks muutub Windows XP lähiaastatel üheks kõige menukamaks tooteks
1984. aastal tutvustas Apple avalikkusele uut Macintoshi arvutit ning sellega koos käivat operatsioonisüsteemi Mac System Software ehk System 1, millest sai esimene "Classic" Mac OSi perekonna liige. Nii esimese kui ka järgnevate "Classic" Mac OS perekonna operatsioonisüsteemide eripäraks on käsurea täielik puudumine. Nimelt on kasutajatel kaks võimalust operatsioonisüsteemiga läbi käsuinterpretaatori suhtlemiseks: · kasutades käsurealt ohjekeelt; · kasutades graafilist kasutajaliidest. (Afinogenov 2007) 7 Seega on "Classic" Mac OS perekonna operatsioonisüsteemide näol tegemist täiesti graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemidega. Oma aja kontekstis oli tegemist täiesti uudse ning senisest kasutajasõbralikuma operatsioonisüsteemiga, mis muuseas võimaldas ka multitegumtööd. Tavakasutajat püüti võluda seninägematute funktioonidega nagu graafikaprogramm MacPaint ja sõnaprotsessor MacWrite. (Poole 1984)
Energiatarve. Vaatenurk: Näitab ära, kuni mis nurgani on võimalik ekraanilt pilti veel kvaliteetselt näha. LCD ja LED ekraanile on see madalam, tihtipeale umbes 120 kraadi. CRT kuvaritel on aga vaatenurk isegi 180 kraadi. https://www.youtube.com/watch?v=MHCGKo8c8xc https://www.youtube.com/watch?v=YCWZ_kWTB9w Hiir: Hiir on seade, mille abil saab kasutaja reaalses maailmas kahedimensionaalse liikumise abil liigutada kursorit ekraanil kasutades graafilist kasutajaliidest. Hiirel on tavaliselt 3 nuppu: Vasak, keskmine ja parem, ning rullik. Esimene hiir leiutati 1960-ndatel aastatel Douglas Engalbart-i poolt. Esimesed hiired olid mehaanilised. Nendes oli kuul, mis liikus vastavalt kasutaja hiireliigutustele. Hiires oli kaks plaati, milles olid augud. Plaadid vastasid X ja Y vektorile. Kuuli liikudes liikusid need plaadid vastavalt edasi olenevalt kuidas kasutaja hiirt liigutas. Mõlema plaadi jaoks oli infrapuna LED
IBM avalikuse ette 5GB ketta. See seadeldis oli külmkapi suurune ning järelturul oli tema hinnaks 40000 dollarit. Väliste kõvaketaste kuju arendamine ja muutumine peatus juba 1980ndates seoses IDE tehnoloogia kujunemise ja standardiseerimisega. Suured muutused hakkasid toimuma peale 1998ndat aastat kui tutvustati uut tehnoloogiat USB näol. Tegemist oli revolutsioonilise tehnoloogiaga, mis lubas erinevatel seadmetel ühenduda arvutiga kasutades sama kasutajaliidest. Koos efektiivsemate energiaallikate ning paremate jahutussüsteemidega kahanes ka väliste kõvaketaste füüsiline suurus. Kõige pealt jõudsid inimesteni välised kõvakettad, mis olid mõeldud laual hoidmiseks. Varsti tulid turule ka transportimiseks mõeldud välised kõvakettad.Ed Molino,(2010),External Hard Drives - History and Developments
---- ===Kõvaketta ehitus=== [[Pilt:Hdd od srodka.jpg|pisi|'border'|Kõvaketas seest]]Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale ning iseseisvalt ja aruande koostanud omal käel. Eero Ringmäe ................................ Uuritava sessiooni valik, põhjendus Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kasutasin käesoleva kodutöö tegemiseks küll WinPcap versioon 3.0 ajurit, kuid mitte WinDumpi käsurea- keskkonda, vaid alternatiivset vabavarana levitatavat graafilist kasutajaliidest nimega Ethereal. Leidsin kolmanda alternatiivina veel ärivarana müüdava võrguinfo pealtkuulamise ning graafilise esitamise programmi Sniff'em. Esialgu uurisin võrgusessiooni TTÜ ekstranetiga aadressil http//ois.va.ttu.ee, kuid osutus, et sealne tugev krüpteerimine ja turvakontroll tegid sessiooni arusaadava jälgimise ja analüüsi liiga keeruliseks (ois.va.ttu.ee-ga suhtlemise pealtkuulamise kindlist hindan seega enese jaoks piisavaks :).
omakorda saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Suhelda saavad kasutajad opsüsteemi madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning ka läbi käsuinterpretaatori (Käsuinterpretaator on tekstipõhine käsutöötlusprogramm (kasutajaliides), millega saab juhtida operatsioonisüsteemi), kasutades selleks ohjekeelt, mis leidub korraldusreas, või graafilist kasutajaliidest (arvuti graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis võimaldab inimesel suhelda arvutiga sümbolite, muude visuaalsete elementide (näiteks ikoonide) ja hiire ning ka klaviatuuri abil). Igaüks meist tänapäeval puutub kokku operatsioonisüsteemiga, arvestades tehnika suurt laialdast kasutust. Näiteks seda leidub serverarvutites, mobiiltelefonis, DVD mängijas, pesumasinas ja isegi mikrolaineahjus.
Riistvara Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses. Serverid töötavad tavaliselt pikka aega ilma katkestusteta ja nendes olevale infole peab ligipääs olema tagatud. Selle tõttu on serveri riistvara usaldusväärsus ja vastupidavus üliolulise tähtsusega. Kuigi serveri võib kokku panna ka tavaarvuti osadest omavad kriitilise tähtsusega serverid ideaalis väga veakindlat ja spetsiaalset riistvara, millel on madal veasagedus, et viia
süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine
süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine
rattaga puukastike. 1968 valmistas Engelbart esimese ketastega arvutihiire, mis registreeris liikumist kahe dimensioonilisel pinnal. Samal aastal demonstreeris mees Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraani aknaid. Hetkel, 83-aastasena on ta oma firma, Botstrapi instituudi direktor. Ta on abielus, tal on neli last ning üheksa lapselast.
kasutamise korral. Saadetavad kirjad salvestatakse ka serveri "Sent" kataloogi. IMAP 'i kasutamisel on oluline erinevus POP protokollist veel see, et IMAP võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti siseneda (meiliserverisse sisse logida). POP protokoll võimaldab ainult üht sisselogimist postkasti kohta korraga. 12) Mida saab teha RDP teenuse abil? Remote Desktop (RDP) ehk kaugtöölaud ühendab kaks arvutit lokaalvõrgu või interneti kaudu, võimaldades kasutada graafilist kasutajaliidest. Remote Desktop ühendusega kuvatakse kasutajale kaugarvuti töölaud. Kasutajal on juurdepääs kõigile kaugarvuti programmidele ja failidele. Hea on asja juures see, et hoolimata võimalikust kohtvõrgu/interneti ühenduse katkemisest jäävad kaugtöölauas avatud programmid kenasti tööle. Interneti ühenduse taastumisel saab tööd rahulikult jätkata. Kaugarvutiga ühenduse loomiseks peab see arvuti olema sisse lülitatud, sellel peab olema
ressursid (protsessori tööaeg, mäluruum, sisend-väljund pordid ja seadmed jne) on operatsioonisüsteemi kontrolli all ning operatsioonisüsteem jagab neid vastavalt vajadusele erinevatele rakendusprogrammidele. Selleks, et see võimalik oleks peab operatsioonisüsteem sisaldama kindlasti protsessihaldust, riistvarahaldust, mäluhaldust ja kontrollima sisendit- väljundit. Operatsioonisüsteem võib sisaldada ka graafilist kasutajaliidest, kuid ei pea seda sisaldama: tihti on nii, et ühel operatsioonisüsteemil on võimalik kasutada mitut erinevat kasutajaliidest ning osadel operatsioonisüsteemil puudub kasutajaliides sootuks. 2 Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning
veateated edastatakse koheselt kasutaja mobiiltelefoni. Näiteks juhul, kui uks korralikult ei lukustu, antakse sellest koheselt teada. Urban Smartlock peab oma eeliseks konkurentide ees kasutajasõbralikkust. Hetkel turul konkureerivad ettevõtted pakuvad küll palju erinevaid lahendusi, mis on osaliselt ka patenteeritud, kuid kõigil neil on probleeme veebirakendustega. Keskendutakse vaid luku funktsionaalsusele, kuid unustatakse, et klient soovib ka motiveerivat, arusaadavat kasutajaliidest, mis muudaks luku igapäevase kasutamise märkamatuks ja meeldivaks tegevuseks. Urban Smartlock loob rakenduse, mis on kasutajasõbralik, moodne ning mis kõige tähtsam, turvaline ning kasutajate vajadusi rahuldav. Arendamisprotsessis kaasatakse reaalseid kliente, kes saavad anda konstruktiivset tagasisidet. Ettevõte tooted jäävad välismaiste konkurentidega samasse hinnaklassi (300€ - 500€). Arvestades seda, et ettevõte alustab oma tegevusega Eestis, on antud hinnaklass igati
BIOS ja mille käigus kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus ) leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’itele (näit. SCSI BIOS, video-BIOS jt) pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed luuakse opsüsteemile vajalik keskkond 10. RAM – random access memory muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole
samal ajal, kasutades ära süsteemi ressursse tõhusamalt nagu protsessorid ja mälud läbi effektiivse ressursi jagamise. Paravirtualiseerimisel, guest operatsioonisüsteemi kernel on modifitseeritud töötama spetsiaalselt hypervisoril. See sisaldab tüüpiliselt vahetamast kõiki privileegituid operatsioone, mis töötavad ainult CPU ring 0 tasemel, kutsetega hypervisorile (tuntud kui hypercalls). Hypervisor täidab ülesande guest kerneli eest ja samas varustab hypercall kasutajaliidest teistele kriitilistele kerneli operatsioonidele nagu mälu haldamine, katkestustööstlus ja ajast kinni pidamine. Paravirtualiseerimine proovib parandada probleeme mis on täisvirtualiseerimises, lubades guest operatsioonisüsteemile otsene ligipääs aluseks olevale riistvarale samal ajal keelates kõigil teistel guest operatsioonisüsteemidel ligipääs samale ressursile samal ajal. Paravirtualiseerimises guest operatsioonisüsteemid teavad, et neid virtualiseeritakse. [5, 6, 9, 12]
peale oli automaatne teavitusaken. Operatsioonisüsteemi arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele, mis põhinesid Intel x86 - tüüpi protsessoritel. Edaspidi toodeti kõik Windows'id just sellele riistvaraplatvormile. Juba mõne aasta möödudes, 1987, avaldas Microsoft uue Windowsi versiooni -2.0, mis tõi küllaltki vähe muutusi. Peamiseks uuenduseks olid kattuvad aknad ja keerukamate kiirklahvide teke. Alles 1990. aastal välja lastud Windows 3 täiustas kasutajaliidest ja disaini. See sai võimalikuks tänu arendatud virtuaalsele mälule ning virtuaalsetele draiveritele. Palju veaohtlikke operatsioone kirjutati C-st ümber assembly keelde. Windows 3 oli Windows'ide esimene suur edu, poole aasta jooksul müüdi üle maailma enam kui 2 miljonit koopiat. 1995. aastal avaldas Windows järgmise operatsioonisüsteemi Windows 95, 1998. aastal Windows 98. Windows 95 oli revolutsiooniline toode, see polnud mõeldud asendama
töötavad ühes arvutis või erinevates arvutites mis on interneti vaheldusel ühendatud omavahel. Testitakse ka erinevate platvormide peal pc ja mac ja ka erinevaid operatsiooni süsteemide peal nagu windows xp, 7, linux, mac os jne, ning ka veebibrausereid. Tarkvara testitakse ka nii, et ta töötaks ka uuemate operatsiooni süsteemidel. KASUTATAVUSE TESTIMINE Kasutuse testimine on vajalik, et kontrollida, kas kasutajaliidest on lihtne kasutada ja see on kergelt mõistetav kõigile inimestele. Tarkvara testija on esimene kes saab uut programmi või tarkvara kasutada. Kindlasti on see tal ka seda alguses raske kasutada ja sellest aru saada, kuid ta peab selle inimeste jaoks tegema kergelt kasutatavaks. Kui inimene on harjunud programmi ühtemoodi kasutama siis ta ka loodab, et saab mõnda teist programmi ka samamoodi kasutada, sellepärast ongi mõeldud välja kindlad standardi mida tuleb jälgida tarkvara loomisel.
ja mitu suurt kõvaketast. RIISTVARA Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu, siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses. Serverid töötavad tavaliselt pikka aega ilma katkestusteta ja nendes olevale infole peab olema ligipääs pidevalt tagatud. Selle tõttu on serveri riistvara usaldusväärsus ja vastupidavus üliolulise tähtsusega. Kuigi serveri võib kokku panna ka tavaarvuti osadest, omavad kriitilise tähtsusega serverid ideaalis väga veakindlat ja spetsiaalset riistvara, millel on madal veasagedus, et viia
Ei võrdu andmebaasirakenduse kasutajaga. Näiteks veebirakenduste puhul võib terve veebirakendus olla andmebaasi jaoks üks kasutaja (ehk siis veebirakendus logib andmebaasi sisse teatud kasutajanime ja parooliga mis ei ole seotud veebirakenduse kasutajanimede ja paroolidega). Kasutajate õigused (privileegid). Kasutajate õigused jagunevad süsteemiõigusteks ja objektiõigusteks. Kasutajatele õiguste andmine ja õiguste äravõtmine käib kahel viisil: · Kasutades graafilist kasutajaliidest. · Kasutades GRANT ja REVOKE lauseid Süsteemiõiguseid saab anda kasutaja, kellel on administraatori õigused või kellel on õigus jagada kõiki õiguseid (GRANT ANY PRIVILEGE valik). Objektiõigused Objektiõigused käsitlevad andmebaasi objektide (tabelid, vaated, numbrijadad, protseduurid, indeksid) kasutamist. Erinevatele objekti tüüpidel on erinevad õigused. Järgnevalt on toodud
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.)
selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Ekspertteadmiste põhine Kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Mittefunktsionaalne testimine - Jõudlustestimine ja koormustestimine Stabiilsuse testimine Stabiilsuse testimine kontrollib, kas tarkvara on võimeline pidevalt töötama kindla ajaperioodi jooksul. Kasutatavuse testimine Kasutuse katsetamine on vajalik, et kontrollida, kas kasutajaliidest on lihtne kasutada ja mõista. Turvalisuse testimine Destruktiivne testimine - Destruktiivsel testimisel üritatakse tekitada tõrkeid tarkvaraprogrammis või käivituskeskkonnas, et testida selle robustsust. Testimise tsükkel · Nõuete analüüs - Katsetamine peaks algama tarkvaraarenduse elutsükli nõuete faasis. · Testimise planeerimine Testimise strateegia, plaani ja testimiskeskkonna loomine. · Testide arendamine - Tarkvara testimiseks kasutatavate protseduuride,
Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Arvuti riistvara ja tarkvara haldamine on väga oluline, kuna programmid pidevalt konkureerivad omavahel süsteemi ressursside eest. Nt protsessor, mäluseadmed ja juhtimisseadmed. Operatsioonisüsteem haldab seda, et kõik programmid saaksid toimida üheskoos. 4 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum-
Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on tasuta ja jookseb nii IBM PC, Macintosh'i kui ka Amiga arvutites, siis muutub see viimasel ajal üha populaarsemaks. Teine populaarne UNIX'i tasuta versioon on FreeBSD. Mac OS (Macintosh Operating System) USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest. Praegu varustatakse Mac OS'iga Apple Computers'i arvuteid iMac ja Power Macintosh. 1.2.1.3 Populaarsed tarkvararaken- dused ja nende kasutamine: tekstitöötlus, tabelitöötlus, andmebaasid, esitlus, e-post, veebisirvimine, fototöötlus, arvutimängud. 1.2.1.4 Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide erinevused. Rakendus, rakendusprogramm (application) rakendus on lõppkasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev terviklik programm
Jätkub töö vanimate sõnastike koond-andmebaasi loomisel. EKIs viljakas töö piiblikeele uurimisel. Vt piiblikeele konkordantsi http://www.eki.ee/piibel Käsikirjade publitseerimine ja keeleline analüüs avab uusi vaatenurki eesti vaimuliku kirjakeele arengule. TÜ VAKKURis täiendatakse pidevalt eesti kirjakeele esmaesinemussõnastiku elektroonilist andmebaasi. Arendatakse ja muudetakse hõlpsamini käsitsetavaks korpuse kasutajaliidest. Huvitavate üksiknähtuste kirjeldamise juurest on jõutud autorite või teoste laiemate käsitlusteni. Huvi keskmesse on tõusnud grammatikanähtuste uurimine. Pidevalt on lisandunud noori uurijaid (nt Madis Jürviste, Aune Esinurm, Külli Park). 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. Saj murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel. 20
andnud, siis oleks ka C-lt ja D-lt kustutamisõigus kaskaadselt ära võetud. Õiguste tüübid andmebaasisüsteemis Oracle Kasutajate õigused jagunevad süsteemiõigusteks ja objektiõigusteks. Kasutajatele õiguste andmine ja õiguste äravõtmine käib kahel viisil: - Kasutades graafilist kasutajaliidest. - Kasutades GRANT ja REVOKE lauseid. Süsteemiõigused Süsteemiõigused käsitlevad üldiseid kasutaja õiguseid andmebaasis. Näited mõnedest süsteemiõigustest Oracle-s: CREATE SESSION - lubab kasutajal ühenduda andmebaasi. CREATE [ANY] TABLE - Ilma "ANY" määrangute lubab luua tabeleid omanikule kuuluvas skeemis, koos "ANY" määranguga lubab luua tabeleid mistahes skeemis. CREATE [ANY] SEQUENCE - lubab luua numbrijada generaatoreid CREATE [ANY] VIEW - lubab luua vaateid.
• Koormustestimisega kontrollitakse, kas tarkvara suudab püsivalt töötada kindlal koormusel. Kui koormustestimist tehakse mittefunktsionaalselt, siis nimetatakse seda tihti vastupidavuse testimiseks. • Stabiilsuse testimine kontrollib, kas tarkvara on võimeline pidevalt töötama kindla ajaperioodi jooksul. Seda nimetatakse mõnikord vastupidavuse testimiseks. • Kasutatavuse testimine kontrollib, kas kasutajaliidest on lihtne kasutada ja mõista, Tehakse eyetrackingut, millega analüüsitakse, kuhu vaatab tavaline kasutaja ja kus oleks kõige sobivam paigutus nt nupu jaoks • Turvalisuse testimine on oluline tarkvara puhul, mis töötleb konfidentsiaalseid andmeid, et vältida süsteemi häkkimist või ründamist, • Destruktiivne testimine üritatakse tekitada tõrkeid tarkvaraprogrammis või käivituskeskkonnas, et testida selle robustsust
mõeldakse tihti sama asja. Stabiilsuse testimine o Stabiilsuse testimine kontrollib, kas tarkvara on võimeline pidevalt töötama kindla ajaperioodi jooksul. Seda nimetatakse mõnikord vastupidavuse testimiseks. Kasutatavuse testimine o Kasutuse katsetamine on vajalik, et kontrollida, kas kasutajaliidest on lihtne kasutada ja mõista Turvalisuse testimine o Turvalisuse testimine on oluline tarkvara puhul, mis töötleb konfidentsiaalseid andmeid, et vältida süsteemi haakimist või ründamist. Destruktiivne testimine o Destruktiivsel testimisel üritatakse tekitada tõrkeid tarkvaraprogrammis või
· Parental Controls : Lubab administraatoril kontrollida, millised veebisaidid, programmid ja mängud igale Limited kasutaja saab kasutada ja paigaldada. See funktsioon ei kuulu äri-või Enterprise väljaanded Vista. · Windows SideShow : Võimaldab lisateenused kuvatakse uuemad sülearvutid või toetatud Windows Mobile seadmetele. See on mõeldud kasutada kuvar vidinaid kui arvuti on sisse või välja. · Kõnetuvastus on integreeritud Vista. See pakub ümberkujundatud kasutajaliidest ja seadistatav käsu-ja kontrolli käske. Erinevalt Office 2003 versioon, mis töötab ainult Office ja WordPad, kõnetuvastus Windows Vista töötab ühegi juurdepääsetava taotluse. Lisaks sellele toetab praegu mitmes keeles: Briti ja Ameerika inglise, hispaania, prantsuse, saksa, hiina (traditsiooniline ja lihtsustatud) ja jaapani keeles. · New fonte , sealhulgas mitmed kavandatud ekraani lugemine ja paranenud Hiina
Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja multimeedia tuge, muudetud kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür
süsteemi algseadeparameetrite paikapanemine (ümberkonfigureerimine), tarbeprogrammide kasutamise juhtimine ja kõigi juhtimis- ja järelvalvefunktsioonide teostamine. Personaalarvutites kasutatakse tänapäeval mitmeid operatsioonisüsteeme: MSDOS üksikkasutaja operatsioonisüsteem alates 1981. aastast. Kõige populaarsemateks töökeskkondadeks olid MSDOS-iga NortonCommander ja graafiline töökeskkond Windows3.1 ja 3.11 Windows ("aknad") kujutab endast graafilist kasutajaliidest, mida iseloomustab selliste vahendite nagu hiir (osutusseadis), hiirekursor (osuti), ekraanil olev töölaud (ingl. Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine. Alates Windows 95-st pole enam tegemist DOS-i najal töötava graafilisem töökeskkonnaga, vaid täiesti iseseisva op.süsteemiga. Windows võeti kasutusel 1985. aastal. Peamised lisavõimalused võrreldes MS-DOS-iga: · 32-bitistel programmidel lubab kasutada failinimesid kuni 250 sümbolit. Nimed võivad
õppima, seejärel ka iseennast täiustama. Lootus: kvantiteet tekitab teatud piiri ületamisel kvalitatiivse hüppe. Ekspertsüsteem on mõne spetsiifilise valdkonna jaoks kohandatud järelduste tegemise programm (variant teoreemitõestajast) Tihtpeale kasutavad ebaharilikku, spetsiaalselt valdkonnaga sobitatud loogikat. Enamasti sisaldavad paljusid valmiskujul reegleid. Enamasti sisaldavad mugavat kasutajaliidest: kasutaja ei pea loogika keelt oskama. Tüüpiliselt kasutatakse mõne suure rakenduse osana “Killer moves”: jätame otsides meelde eriti head käigud: nii masinal kui vastasel proovime kõigepealt varasemast meelde jäetud eriti häid käike “Quiescence search”: mõnda haru otsitakse sügavamalt: ebastabiilses seisus otsime sügavamalt stabiilses seisus otsime vähem sügavalt
annaabi.ee 
