vajaminevaid materjale kätte saada praeguses infotulvas. Kiirelt on arenenud täiesti uus kanal – e-äri, mis võimaldab reklaamida, turundada, tellida, osta tooteid ja teenuseid. Väga palju on võimalik saada informatsiooni reaalajas. Web 3.0 on praegu toimiv veebilahendus, kus toimub pilvandmetöötlus. Kasutaja failid asuvad kuskil serveris, mida on võimalik ükskõik millisest arvutist kätte saada ja teistega jagada. Süsteemid on kerged ja kiired, võimalikult avatud, kujundused on kasutajakesksed, süsteeme on võimalik kasutada nii taskuarvutites kui ka mobiiltelefonides. Video, tele ja muusika on võimalik kätte saada veebis. Kõik vähegi võimalikud riigiteenused liiguvad netti. (Kalda 2009) Seoses veebi arenguga on tõsiseks probleemiks muutunud informatsiooni üleküllus. Järjest rohkem räägitakse infouputusest, -plahvatusest. Tehnoloogia areng on teinud infole ligipääsu üha kergemaks ja kiiremaks, kuid inimeste suutlikkus seda infot
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks
Kui seal viited puuduvad, on tegu üldlevinud seisukohaga või autori enda arusaamadega. 3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või
annaabi.ee 
