motiveeritud tarkvara/riistvara kasutama, st oluline on sotsiaalne kontekst. Erinevate toorollide esindajatel on see grupiti erinev, sh soltub see ka palju ettevotetest. Marko Normann 5. Kasutajakeskne lahenemine, st susteemide disainimise ja arendamise juures on oluline laheneda erinevate kasutajate(gruppide)le eraldi, et tagada just neile vajalikud lahendused. "Valede" ja uldiste lahenduste loomine tekitab olukorra, kus kull mingi hulk kasutajaid voidab efektiivsuses, kuid teistel muudab tooprotsessid
Neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). Register: kasutuskeskne keelekuju (mida parajasti teeme). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". Sotsiolekt/murre: kasutajakeskne keelekuju (kes me oleme). Nt ,,räägin võru murret = olen võruke". Allkeel: Tiit Hennoste pakutud mõiste, sisuliselt vastab keelekuju/keelevariandi mõistele. Keel on üldisem ja abstraktsem mõiste, konkreetsed variandid on allkeeled (nt murded, sotsiolektid, rühmakeeled jne). Allkeeli ei tohi mõista hierarhiana: ükski keelevariant ei ole teisest olemuslikult parem. Piire on raske tõmmata, paljudel keelekujudel on palju ühist jne.
keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne. Sellepärast on olemas ka neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). 12. Sotsiolekt või kohamurre on kasutajakeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutajast, ,,kes me oleme"). Nt ,,räägin võru murret = olen võruke". Kuid inimene ei räägi kogu aeg samamoodi. Seesama võroke sõidab Tallinna ja räägib seal ühiskeelt või igatahes püüab sinnapoole. Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid
keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne. Sellepärast on olemas ka neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). 12. Sotsiolekt või kohamurre on kasutajakeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutajast, ,,kes me oleme"). Nt ,,räägin võru murret = olen võruke". Kuid inimene ei räägi kogu aeg samamoodi. Seesama võroke sõidab Tallinna ja räägib seal ühiskeelt või igatahes püüab sinnapoole. Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid
laenutatud teavikutega. 23. Kui sagedasti või millal rahvaraamatukogudes inventuuri peaks tegema? tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel – vastutava töötaja vahetus, avarii vms. 24. Mis on kogude hindamise eesmärk? kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega 25. Missugused on kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi? Kogudekeskne – uurimisobjektiks kogud ise Kasutajakeskne - uurimisobjektiks kasutus ja kasutajad Tulemuslikkusekeskne – mõõdetakse teenustele ja kogudele tehtud kulutuste efektiivsust 26. Mis on kogude hoid, hooldus, kaitse, säilitamine Kogude pikaajalist säilitamist ja kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne paigutus, optimaalsete tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade järgimine, teavikute kaitse kahjulike mõjude eest nende säilivuse tagamiseks. Meetmed teavikute varguse, rikkumise,
analüütilise, sotsioloogilise, statistilise vm) abil Kogude hindamine · Kogude evalveerimine (hindamine, väärtuse määramine) mõõdetakse rmtk poolt hangitavate teavikute vastavust kehtestatud parameetritele. · Eesmärk kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega Kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi: · Kogudekeskne uurimisobjektiks kogud ise · Kasutajakeskne - uurimisobjektiks kasutus ja kasutajad · Tulemuslikkusekeskne mõõdetakse teenustele ja kogudele tehtud kulutuste efektiivsust Hoid, hooldus, kaitse · kogude hoid (kogu säilitamine, hoid; collection maintenance) kogude pikaajalist säilitamist ja kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne paigutus, optimaalsete füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade järgimine jne · kogude hooldus teavikute kaitse kahjulike
Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon. Komisjoni kuuluvad tavaliselt raamatukogu omaniku esindaja, kogude eest vastutav isik, raamatukogu nõukogu esindaja jne. 22. Mis on kogude hindamise eesmärk? Kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega 23. Missugused on kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi? Kogudekeskne uurimisobjektiks kogud ise Kasutajakeskne - uurimisobjektiks kasutus ja kasutajad Tulemuslikkusekeskne mõõdetakse teenustele ja kogudele tehtud kulutuste efektiivsust 24. Mis on kogude hoid? (kogu säilitamine, hoid; collection maintenance) kogude pikaajalist säilitamist ja kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne paigutus, optimaalsete füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade järgimine jne 25. Mis on kogude hooldus?
Kasutajate vajadused kujutavad endast keerukat kogumit, sealhulgas soovi informatsiooni järele, mis on usaldusväärne, arusaadav, rikkalik ja ajakohane ning mida saab kasutada nii uudishimu rahuldamiseks ja erialaseks arenguks kui ka teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne. Kuigi ei ole võimalik ette näha kõiki kasutajate vajadusi, peab kultuurialane veebisait olema võimalikult kasutajakeskne, pakkudes igakülgset kultuuri- ja teadusainest. 1.2 Lähtealused Järgnevalt loetletud üldised lähtealused tulenevad seisukohtadest, mis käsitlevad veebirakenduse rolli kultuurivaldkonnas, täpsemalt kultuuri- ja teaduspärandi vallas. Lisaks veebirakenduse põhjendamisele ja peamiste kasutegurite määratlemisele on vaja kindlaks määrata ülesanne, mida veebisait peab täitma suhtlus- ja infosüsteemis ning
Lisaks põhitegevuse toetamiseks on kinnisvarakeskkonna kavandamisel ka teised olulised eesmärgid: Organisatsiooni maine tõstmine üldsuse silmis ning selle säilitamine; Efektiivsete ning sobilike töökohtade ja töötingimuste väljaarendamine; Kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate värbamine; Luuakse valmisolek tagada vajalike muudatuste pidev sisseviimine kinnisvarakeskkonda 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus Kasutajakeskne korrashoiukorraldus on selline, kus püütakse maksimaalselt arvestada lepingutes määratud kasutajate õiguste ja nõudmistega ning tagada ettenähtud teenuste kvaliteetne osutamine. Kiiresti kõrvaldada igasuguseid ilmnevaid puudusi kinnisvarakeskkonnas. Sellise operatiivse teenuse keskmeks saaks olla dispetšerteenistus. Kasutajakeskse korrashoiukorralduse hindamise kriteeriumideks saavad olla: Kulud, s.o korrashoiuteenistuste poolt tehtud kulutuste
baasi, inforessursside analuus, teabe hind ja vaartus) · Infovajaduse valjaselgitamine (kes votab vastu otsuseid, ligipaas infole, kes haldab strateeg.inforessursse, kust saadakse informatsiooni, millised on teabekanalid jne) · Info juhtimine (kes ja kuidas korraldab info liikumist, nende ametikoht, vastutusala, dokumendid, tehnoloogia- voi kasutajakeskne, infopoliitilised dokumendid, pohimotted) · Kriteeriumid (info/dokumentide liikumise kiirus, info kattesaadavus, infomaterjalide selgus, kasutajate rahulolu jms) 3. Infopoliitika eesmärgid eri tüüpi organisatsioonides. Infopoliitika seos organisatsiooni eesmärkidega Paljude inimeste arvates sunnib poliitikadokumendi kirjutamise ja toimetamise protsess neid
kasvatamist eksootiliste taimede asemel. Seda peeti peamiseks võtmeks ehtsa, Saksamaale iseloomuliku keskkonna säilitamisel. Park pidi muutuma oma ülesehituselt nõnda, et rahuldaks suurte masside soove. Ka sotsiaalsed ja funktsionaalsed aspektid vajasid suuremat tähelepanu. Uus pargimaastik pidi väljendama tarbija vajadusi rohkem kui abstraktseid iluideaale. Pargikujundus oli seega enamasti inimese, st kasutajakeskne. See on ka igati loomulik areng, kui vaadata samaaegseid arhitektuurisuundi - propageeriti moodsat elulaadi ja funktsionaalset arhitektuuri - Walter Gropius, Le Corbusier, Mies van der Rohe, Adolf Loos on tuntumad nimed sellest ajastust (vt modernismi osa). Ideede kiireima leviku innustajana Saksamaal võiks pidada Koostanud: 158 Kadi Karro
annaabi.ee 
