Ülesanne Aktsia A annab aasta lõpus 50 krooni dividenditulu. Aastalõpu turuväärtus on 400 krooni. Eeldatav kasuminorm 15%. Leida Aktsia esialgne hind. Kui lihtaktsia on tähtajatu ja sellelt saadakse teatud perioodidel dividenditulu, siis ei ole aktsia väärtuse määramisel oluline kapitali tulu. Sellisel juhul oleks valem järgmine: P0 = (üleval n, all t=1) D(indeksiga t)/(1+r)t Pikaajalised investeeringud Pikaajaliste investeeringute planeerimine tähendab kasumisaamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmist .Pikaajalised investeeringud on seotud kapitali mahutustega. Kapitali mahutused on kulud, millelt ei eeldata kasumi saamist enne ühe aasta möödmumist. Kapitali mahutuste hulka kuulub palju erinevaid kulu liike, mida kõiki tuleb maksimaalselt arvestada investeeringute tegemisel. Siia kuuluvad näiteks põhivarade soetamise kulud, pikaajaliste väärtpaberite soetamine, reklaami ja
Ülesanne Aktsia A annab aasta lõpus 50 krooni dividenditulu. Aastalõpu turuväärtus on 400 krooni. Eeldatav kasuminorm 15%. Leida Aktsia esialgne hind. Kui lihtaktsia on tähtajatu ja sellelt saadakse teatud perioodidel dividenditulu, siis ei ole aktsia väärtuse määramisel oluline kapitali tulu. Sellisel juhul oleks valem järgmine: P0 = (üleval n, all t=1) D(indeksiga t)/(1+r)t Pikaajalised investeeringud Pikaajaliste investeeringute planeerimine tähendab kasumisaamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmist .Pikaajalised investeeringud on seotud kapitali mahutustega. Kapitali mahutused on kulud, millelt ei eeldata kasumi saamist enne ühe aasta möödmumist. Kapitali mahutuste hulka kuulub palju erinevaid kulu liike, mida kõiki tuleb maksimaalselt arvestada investeeringute tegemisel. Siia kuuluvad näiteks põhivarade soetamise kulud, pikaajaliste väärtpaberite soetamine, reklaami ja
võimalus ja huvi ühingu juhtimisse sekkumiseks. Aktsionäri jaoks on aga eelkõige oluline just kasumi teenimine, juhtimises osalevad reaalselt ainult suurema osalusega aktsionärid. NB! Osanikud ja aktsionärid ei ole ühingu omanikud, neid võib ainult tinglikult niimoodi nimetada. Juriidiliselt korrektselt väljendudes ei kuulu äriühing mitte kellelegi, ta on ise Õigussubjekt. Aktsionärile/omanikule kuuluvad ainult ühingu aktsiad/osad, mis annavad neile teatud õigused (eelkõig e kasumisaamise ning juhtimises osalemise õigus) äriühingu suhtes. Igal osanikul võib olla l osa; kui osanik omandab täiendava osa, siis suurenenb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Aktsiaid võib aktsionäril olla ükskõik kui palju. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni, kui see on suurem, siis peab see olema 100 krooni täiskordne. Osa kohta ei või anda välja väärtpaberit. Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni. Tulevikus saab eelduslikult kogu või vähemalt suurem osa aktsiate
võetud ette, nüüd hakkab tekkima spetsiifiline majanduslik huvi. Pärast sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj.anto nii kaugele, et kujunes kaks koolkonda: 1) Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad(kasumiprintsiip). Arvasid et lääne majandusseadused on universaalsed. Pole vahet, mis ühiskonnas ta on, ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See on aluseks sellele, et ühiskonnas töötatakse majanduslikud institutsioonid, klassikalise maj.teooria jälgedes, meie vajadused on lõputud, aga meie vahendid on piiratud. Inimesed püüavad paremuse poole ja siis maj areneb. 2) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärastustesse. Leidsin et eri liiki ühiskondades võib olla erineva põhimõttega majandus
piirantud vahendeid, selleks, et saada mingi produkt või tulemus see võib olla kasum, kuid ka prestiiz või õnn. 50ndatel kujunes kaks suur koolkonda: Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip) lääne majanduse seadused on universaalsed. Majandus on nagu loodus, pole vahet, millises ühiskonnas ta on, ta toimib ikka nagu majandus ühtemoodi. Universaalne nähtus on kasumiprintsiip kõigis ühiskondades toodetakse elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Kõik majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil ühiskonnad töötatakse välja hästi töötavad ühiskondlikud institutsioonid. Meie vajadused on lõputud, kuid vahendid on piiratud. Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse turumajanduse süsteemid ei kehti mitte-lääne ühiskondades. Erinevates piirkondades võivad olla erinevad majandused väga relativistlik suhtumine. Kõigis ühiskondades ei ole kasumiprintsiip on
Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku
annaabi.ee 
