aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. Kui inimene veendus üksikute loomade kasulikkuses, võis ta üle minna süstemaatilisele taltsutamisele ja tõelisele kodustamisele, juhindudes juba majaduslikest kaalutlustest. See protsess tekkis mitmes kohas ja kulges aeglaselt. Rahvad hakkasid omavahel jagama taltsutamise tehnikaid ja võtteid ning pärast kodustatud loomasid. Nii tekkis palju hübriide. Muutlikkus on organismi põhiomadus. Loomade ja
Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. 8. kodustamise aeg ja kohad · Lammas ja kits kodustati 9000 a. e.m.a. põhiliselt Edela-Aasias. · Uuemal kiviajal siga. Vanimad andmed on Uus-Guinealt so. 8 tuh. e.m.a. Tuhat aastat hiljem oli Väike-Aasias ja Lähis-Idas. Arvatavasti samal ajal ka Euroopas. · Kõige vanemad leiud koduveisest pärinevad 7 tuh. aastat e.m.a. Põhja-Kreekast ja Anatooliast. · Hobune kodustati märgatavalt hiljem
16 Eeldused mõelda, eriti kui teadvustada, et eelnemise-küsimustega on mõeldud sisulist, mitte kronoloogilist järjestust. Valikust, kumba uskuda, aga olenevad vastused pea kõigile siin õpikus käsitletud olulisematele küsimustele. Kumbki eeldus iseeneses ei ole teisest õigem, kuid ühe uskumisel põhinevad otsused võivad osutuda teisel põhinevatest kasulikumateks või ongi mõni keelealane toiming kujuteldav ainult ühe eelduste komplekti korral. Nii saame ühtlasi võimaluse eelduste headust tagantjärele mingil määral siiski hinnata, milles seisnebki siinse dilemma erinevus muna ja kana omast. Need küsimused võivad esmapilgul tunduda praktikute jaoks tarbetu filosofeerimisena, kuid vastus neile on huvitav vähemalt kolmel põhjusel. Lihtsalt põnev Kõigepealt on lihtsalt teaduslik huvi. Inimesele on omane tahta
annaabi.ee 
