Majandusteooria I seminari vastused
rohkem ei ole ratsionaalne hüvist kasutada (kõht saab täis, kingad ei mahu kappi,
kinokülastused röövivad kogu vaba aja ja takistavaid muid tegemisi). Sellist kogust
nimetatakse tarbimise küllastuspunktiks ja selles koguses tarbimisel on vaatlusaluse hüvise
tarbimisest saadav kasulikkus maksimaalne. Kasulikkust saab vahetult mõõta vaid suhtelise
hinnanguna (näiteks pallides), eri tarbijate kasulikkushinnanguid ei vahetult võimalik
võrrelda.
Tarbija poolt hüvise kogusele antud kasulikkushinnang sõltub hüvisest ja selle kogusest. Kui
on võimalik valida erinevate hüviste vahel, siis ratsionaalse tarbija eeldusel tekib
valikuprobleem siis, kui iga hüvise korral kehtib Gosseni I seadus:
1) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda suurem on inimese hinnang tarbitava koguse
kasulikkusele (seda suurem on heaolu),