Kõige rohkem avaldavad mõju keskkonnale heitgaasid, mis nõrgestavad Maad kaitsvat osoonikihti. See kiht kaitseb kõiki Maal elavaid olendeid ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi kadumisel sureksid kõik elusolendid peale inimese, sest kindlasti leiutaksid inimesed enda kaitseks midagi välja, kuid siis poleks elu Maal enam nii mitmekesine. Kõik, mida inimene loodusesse paiskab, see sinna ka jääb. Heitgaasid ei kao ära, vaid hakkavad tekitama kasuhooneefekti ehk soojendama maailma. Viimase 100 aastaga on maa keskmine temperatuur tõusnud 0,7 kraadi, kui see nii jätkuks, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur 85 kraadi. Inimkond ei sureks välja, kuid peaks aja jooksul kohanema hoopis teistsuguste tingimustega ja muutuma hoopis teistsuguseks elavaks liigiks Maa peal. Keskkonna ühtlase halvenemise põhjuseks on inimkonna kiire areng. Kõik uued leiutised ja saavutused tulenevad looduse heaolu arvelt
organismidele Freoonideks nimetatakse madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Kasutatakse külmikutes soojust neelava ainena, vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel;asendamatud on nad tulekustutusvahendina kohtades, kus teised vahendid ei sobi (arvutuskeskused, kosmosejaamad). Lagundavad osoonikihti ja tekitavad kasuhooneefekti. 12) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Polüvinüülkloriidi (PVC) kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamisel kasutatav vinüülkloriid võib põhjustada maksavähki.
osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud enamik jälgi Maa pinna geoloogilisest ajaloost. Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Vanimad teadaolevad kivimid on umbes 4 miljardit aastat vanad. Vesi katab 71% Maa pinnast. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus. Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja veeaurust. Eluks Maal on äärmiselt tähtis kasuhooneefekti kaudu soojusenergia säilitamine. Kasvuhooneefekt tõstab pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra kõrgemaks. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis ning Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata.
annaabi.ee 
