Roland Barthes - AUTORI SURM
tugevdanud), on ütlematagi selge, et mõned kirjanikud on juba ammu püüd nud seda
kõigutada. Prantsusmaal oli Mallarmé ilmselt esimene, kes nägi ja aimas täies ulatuses
ette vajadust asendada see, keda seni oli peetud keele valdajaks, keele enesega; tema
nagu ka meie arvates on kõnelejaks keel, mitte autor; kirjutada tähendab saa vutada
eeldatava ebaisikulisuse kaudu -- mida ei tohi mingil juhul segamini ajada realistliku
kirjaniku kastreeriva objektiivsusega -- olukord, kus tegutseb, ,,toi mib" ainult keel, mitte
,,mina": kogu Mallarmé poeetika seisnebki autori taandamises kirjutuse kasuks (mis
tähendab, nagu hiljem näeme, tema koha loovuta mist lugejale). Valéry, kes oli takerdunud
,,mina"psühholoogiasse, küll mahendas Mallarmé seisukohti märgatavalt, ent tuginedes
oma klassitsismihuvi ajel retoorikaõpetusele, õõnestas ja naeruvääristas pide valt Autori