Kastraadilaulu tava oli pärit Hispaaniast ja levis algul kirikumuusikas. 17. Sajandi keskpaigast algas aga kastraatide sajandipikkune domineerimine ooperis, kus neid kummardati ja honoreeriti kui tõelisi staare. Kuulsad kastraadid olid Senesino (1680- 1759), Farinelli (1705-1782) ja Domenico Bedini (1745-1795). See hääleliik kadus ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas. Isegi 18. sajandil esitasid kastraadirolle mõnikord meheriietes naislauljad (3). KASUTATUD ALLIKAD 1. Siitan, T., Sepp, A. (2008). Muusikaõpik gümnaasiumile 1. osa. Tallinn: Avita. 2. Ooper. [11.veebruar.2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Ooper 3. Kastraat. [11.veebruar.2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Kastraat 4. Joamets, V. (2008) Ooperi teke. [11.veebruar.2012] http://eller.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Ooperi_teke.pdf
algkujul. KASTRAADID Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. 16. sajandi teisel poolel hakati lapseliku hääle säilitamise eesmärgil poistel munandeid eemaldama. Kastraadi hääl võis olla sopran või alt. Palju muusikat loodi kastraatidele 17. ja 18. sajandil. See hääleliik kadus ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas. Isegi 18. sajandil esitasid kastraadirolle mõnikord meheriietes naislauljad. 20. sajandi algul kasutati kastraatlauljaid veel itaalia kirikus. Sixtuse kabeli viimane kuulus kastraat oli Alessandro Moreschi (1858-1922), kes on teinud 17 salvestust. Moreschi hääl ei olnud tüüpiline 18. sajandi kastraathääl, aga erinevus kontratenorist on tajutav. Kuulsaimad kastraadid: · Senesino (1680-1759) · Farinelli (1705-1782) oli üle 20 aasta Hispaania kuninga Felipe V õukonnas soosituim laulja
annaabi.ee 
