(sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse või maa-alusesse hauakambrisse ning lisati juurde hauapanused. Vaarao Amenhotep IV (u. 14 saj. eKr) üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Seetõttu austati ainult päikesejumal Atomit (kujutati päikese kettana), ent peale vaarao surma taastati jälle polüteism. Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam. 3) Püramiidid (Ra sümbol), mida ümbritsesid surnute linnad (nekropolid). Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, keskmine Chephren e. Hafra; väikseim Mykerinos e. Menkaura. Suurte püramiidide ehitamine oli riigile majanduslikult laostav ja
Näiteks Kimono mustrid sulasid kehasse. Elavad lapsed kisendasid surnud emade süles. Laibad hakkasid kiiresti mädanema ja haisema, nii et surnukehasid maeti massihaudadesse mitmeid päevi. 4.3. Nagasaki pommitamine 9. augustil 1945 kukkus Nagasakisse "The Gadgetin" tüüpi pomm, mille mass oli ligikaudu 4600 kg ning mis sai nimeks Fat Man( "Paks mees") oma kuju järgi. Pomm oli 3,25 meetrit pikk ja laius 1,52 meetrit. Oma kujult meenutas see nagu muna, mille otsas oli kastikujuline saba. Lennukit juhtis Charles Sweeney. Lennukiks oli samuti B-29 nimeline Bockscar lennuk. Missiooni peamine ese oli Kokuran-i linn, kuid pilvkate takistas objekti pommitamist. Kolm korda lennati Kokuran linna kohal, mille järel suunati lennuk Nagasaki kohale. Kõigepealt oli ka Nagasaki kohal pilved, kuid need hajusid viimasel hetkel. See võimaldas objekti pommitamist visuaalselt. Pomm kukkus umbes kolm kilomeetrit kesklinnast kavandatud objekti suunas loodes asuva tööstuspargi.
valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Austati ainult päikesejumalat Atonit. Et näidata oma ustavust ainujumal Atonile, muutis vaarao oma nime Ehnatoniks. Tema naine Nofretete ja poeg Tutanhamon. Peale vaarao surma siiski taastati polüteism. 5. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Religioon mõjutas kõiki kunstialasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: • kastikujuline mastaba • astmikpüramiid (Džoserile ehitatud 2650 aastat eKr) • püramiidid, mida ümbritsesid surnute linnad Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Giza väljale (vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid – vanim ja suurim). 1500 – 1300 aastat eKr hakati vaaraosid matma Teeba lähistele kaljuhaudadesse Kuningate orgu. Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad. Sisenemisel sfinkside
Vanad voodid olid üsna lühikesed. Küljealuseks kasutati üldiselt takuse linaga kaetud lahtisi õlgi. Imiku magamisase oli juba eseaial häll (Põhja-Eestis nim kätkiks). 19.saj oli Eestis veel laialdaselt kasutusel ürgne Ida-Euroopale omane vibuhäll pika nõtke kase- või kuuseridva tüveots pisteti laetala vahele ja ladvaotsa külge kinnitati nääride abil hällikere, nii et see rippus vanemate voodi ees. Hällikere oli laudkülgede ja laud- või nöörpõhjaga kastikujuline. Sisseehitatud mööbliks oli laiast ja paksust plangust tehtud seinapingid rehetoa sööginurga külg- ja esiseinas. Seinapinkidel istuti, vahel harva ka magati. Seinapinkide ees seisis söögilaud, akendega rehetubades ots tavaliselt akna poole. Valdavalt oli kogu Eestis kasutusel gootipäraste ristjalgadega laud, kuid tunti ka renessansipäraseid I-kujulisi sammasjalgu. Lauaplaat oli jalgadel lahtiselt. Istumiseks kasutati veel istmelauasse
Tekiehitised on ülatekist pealpool asetsev ehitis, mis ulatub laeva küljest küljeni ning moodustab kerega ühisosa. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel terasest laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks. Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosiooni- kindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass- tüüblites koos isoleerivate seibidega). Tekimajad on suuremal või vähemal määral kastikujuline, võrdlemisi kerge konstruktsiooniga ehitis, mida kasutatakse rooli- ja raadioseadmete paigutamiseks, majutuseks, jne. Tekimajad e. kambrid ei ulatu parrasteni. Neis paiknevad näiteks juhtimis-seadmed. Tekimajad kinnitatakse teki külge tavaliselt needitud nurgikute või keevitatud T-profiilidega. Plaadistust tugevdatakse jäikusribidega, mis peaksid nii palju kui võimalik olema kohakuti laeva põhikaarestikuga
mortiirideks . Vahetult sõukruvide ees on voolujoonelised tugevad kronsteinid, mida kuju järgi nimetatakse A- kronsteinideks. 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. Tekiehitis on ülatekist pealpool asetsev ehitis, mis ulatub laeva küljest küljeni ning moodustab kerega ühisosa Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekimaja on suuremal või vähemal määral kastikujuline, võrdlemisi kerge konstruktsiooniga ehitis, mida kasutatakse rooli- ja raadioseadmete paigutamiseks, majutuseks, jne .Tavaliselt ei asetse tekimaja laeva terve laiuse ulatuses, vaid paigutatakse sektsioonina laevakere peale Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk).
dünamismis", mida kõrvuti kutseliste arhitektide kavandatud ja riiklike ettevõtmiste raames (nt algkoolihoonete arhitektuurivõistlused 1920. ja 1930. aastatel, asunikutalude tüüpkavandid jm) ehitatud hoonetega Eestis ringi sõites sagedasti märgata võib. Nii eripalgelised majad kui nende hilisem retseptsioon teebki Eesti funktsionalismist, mis ei ole enamasti valge ega sageli isegi kastikujuline, põneva ja mitmekesise nähtuse. Selle rändavad ja teisenevad motiivid ümarad trepikojamahud ja nurgaaknad, napp kujundus ning väga visalt juurduv asümmeetria kõnelevad mitmelgi viisil meie kultuurist ning ühiskonna ja elamisviisi muutumisest XX sajandi Eestis. Funktsionalistliku arhitektuuri tellija oli toonases Eestis valdavalt inimene, kes tahtis oma naabrile märku anda, et ta on moodne haritud