juures pettust ega riukast. Praado muuseum on seest väga suur, pildid on kõik seinad täis, kõigest kõnni nii palju kui jõuad ja avasta ning sa satud uude maailma. Kõik kuulsate kunstnike maalid on sinu ees ja sa saad neid uurida ja avastada. Näiteks ühes saalis lamab õnnetu, kahvatu neiu kus arstid ruttavad tema juurde. Mis seal täpsemalt juhtus, ei tea, ehk on see mingine vana maalikunst. Maorid tungisid 8 sajandi algul ibeeria poolsaarele. Aastal 852 rajasid kastiiliasse asula nimega mairit, millest 1202 sai madriidi linn. Katoliiklikud monarhid Isabella ja Fernando tõrjusid maorid välja granaadast, nende viimasest kantsist ambrhambast. Abielu kaudu asusid hispaania troonile Hapspurgid, neile järgnesid prantsusmaa furboonid. Felipe 5 oli esimene Furboonide soost kuningas hispaanias aastatel 1700-1724, ja sellest peale, nagu kirjutatud, liikus hispaania Furpoonide orbiidil kaitstuna edasi. Felipe 5 proovis muuta madriidi nii prantsaslikuks kui võimalik
viimastel aastatel on tootnud üha parema kvaliteediga veine. Jerezi vein ehk sherri on rahvusvaheliselt hinnatud Andaluusia vein (erinevad liigid: fino, manzanilla, amontillado, dulce ja oloroso). Eriti armastatakse seda anglosaksi maades. Hispaania cava ehk sampanjameetodil valmistatud vahuveini häll on Kataloonias Penedesi alal, kuigi selle tootmine on viimastel aastatel levinud ka teistele piirkondadesse, näiteks Kastiiliasse. Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju, eriti baaris aperatiivina koos populaarsete tapasdega. Hispaania õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse üldjuhul väga külmalt. Tasub mainida ka paljusid Hispaania likööre. Brändit toodetakse peamiselt Andaluusias. Kanged alkohoolsed joogid ja orujod (viinamarjanahkadest ja seemnetest destilleeritud piiritus) on levinud kõikjal Hispaanias. Neist tuntumad on Galiitsia queimadad ja erinevad
docstxt/.txt
22 kaasa seitse vangi. Järgmisel päeval kaks neist põgenesid ujudes. Neli surid peagi vangistust talumata ja vaid üks, kes ristiti Diegoks, sai tõlgiks ja oli üks kümnest, kes sattus hiljem Kolumbusega Hispaaniasse. (Varsavski 1982:12). Kolumbus jättis oma päevikusse tunnistuse teda piinavatest kahtlustest. Ta ei suutnud otsustada, kuidas tulevikus San Salvadori elanikega ümber käia: kas saata nad orjadeks Kastiiliasse või muuta orjadeks saarel enesel või kas "piisab viiekümnest inimesest, et hoida neid kõiki sõnakuulelikena ja sundida neid tegema ükskõik mida". (Varsavski 1982:13). Oma esimesel reisil oli Kolumbus avastanud San Salvadori, Kuuba ja Haiti (nimetas Española'ks). Ta alustas tagasiteed kahe laevaga, kuna 24. detsembri õhtul sõitis Santa Maria vastu karisid ning 25. detsembril juba uppus. Kolumbus ja meeskond küll pääsesid, kuid hiljem jäeti 40 meremeest maha, et sealsetelt
Õpetlaselt võis pärineda Kolumbust innustanud, ent arvutusveal põhinev väide, et Lissabonist on Aasia rannikuni maksimaalselt 5000 meremiili (tegelikult hoopis 11 000 meremiili). Kuid kaht säilinud Toscanelli kirja Kolumbusele on peetud jällegi võltsinguteks... 1484. aastal lükkas Portugali kuningas tagasi Kolumbuse projekti "...avastada Cipango saar Lääne ookeani kaudu". Pettunud meresõitja lahkus koos viieaastase pojaga Kastiiliasse, maabudes Palose sadamas, kust ta aastaid hiljem oma karavellidega merele läks. Algul ei andnud ka Hispaania kuningapaar, Kastiilia Isabel ja Aragoni Fernando oma nõusolekut. Valitsejaid hirmutasid auahne Kolumbuse nõudmised: ta tahtis oma teenete eest saada Maailmamere admiraliks, sellega koos ka järeltulevatele põlvedele pärandatavat aadlitiitlit. Lisaks sellele soovis Kolumbus, et ta kuulutataks kõigi avastatud
annaabi.ee 
