Luuleanalüüs. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala
tärkamisrõõmu. ,,On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus
piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus...". Ridalale on kevadmotiivid samuti kesksel
kohal. See helendab, helgib, särab, sätendab, ,,...Südames midagi salaja tärkab...". Mulle
meeldib Ridala sõnakasutus kevade kohta, sest see on aastaaeg, kus tõepoolest nii on, kõik ju
õitseb ja hommikuti pärlendavad kastepiiskades rohelised puud-põõsakesed. Kevade kadumist
kirjeldab kui halba kogemust, kus ,,...Tunnetes tumedas, pisarad jämedad, pisarad kibedad,
valguvad.". Ridala luulekogu "Kauged rannad" jätkas temaatiliselt "Laulude" suunda,
kujutades peaasjalikult saarte loodust. Kuid esikkoguga võrreldes on selles looduspildid
maalitud asjalikumalt ja täpsemalt, tundeelevuse asemele on tulnud selguse ja ülevaatlikkuse
taotlus. "Lauludes" domineerisid nukrad talvepildid