Õitseb juuni september Soolotaim, roni- või ripptaim, rõdutaim Ei talu mulla läbikuivamist Harfiõis Euryops Harfiõis Euryops Õis kollane. Õitseb juuni-september. Päikeseline kasvukoht. Meie kliiamas kasvatatakse harfiõit suvelillena. Sobib hästi peenrasse, rõdukasti või terrassile suuremasse potti. Aeda võib istutada öökülmade ohu möödumisel. Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Õied lillad. Õitseb juuni-juuli. Poolvarjuline kasvukoht Kiiresti kasvav taim ronib vartel olevate lisajuurte abil mööda pinnast edasi. Sobiva pinnase puudumisel ripub allapoole. Seetõttu sobib sort `Variegata` valge-rohekashallide lehtedega taim hästi rõdukasti, amplisse või katma maapinda. Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Harilik täpplehik
ee/static/catalog/pilt_850_big.jpg) 12 f f 2011 Maajalg (Glechoma) -harilik maajalg e. kassiratas (G. hederacea sün. Nepeta hederacea) Kasvukoht: talub ühtmoodi nii varju kui päikesepaistet. Päikese käes on padjand 5-10 cm, varjus 8-20cm. Avatud kasvukohas tuleb maajala padjaneid hoida eraldi konkureerivatest umbrohtudest. Samas aga võib maajalg ise oma kiire laialikasvamise tõttu muutuda teistele pinnakattetaimedel ohtlikuks naabriks. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, kuid kasvab kõige paremini viljakas ja kobedas pinnases, mis on piisavalt niiske
- ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused
kurereha. Korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, h. punand, võõrkakar, v. hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill. Tihenenud, raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel. Varjutaluvad taimed: kilpjalg, h. naat, harilik maajalg (kassiratas). Kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, vesihein, piimalill. Ajutise liigniiskusega kuni pidevalt märjad mullad: luga, suur kastehein, tarnad. Niisked kuni märjad mullad: põldmünt, harilik angervaks, roomav tulikas, Arctium nemorosum, roomav tulikas, põldosi, harilik varsakabi, soo-seahernes, metsosi, Eelnevast on kirjutatud ka artiklis ,,Umbrohud ja nende seemnevaru" aadressil http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf VILJAVAHELDUS
annaabi.ee 
