Ahvileivapuu Keith Varik Ahvileivapuu Ahvileivapuu ehk baobab on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnas. Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied. Puit on pehme ning veerohke. Kuivalperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku. Ahvileivapuude niin on tugev ja nende koor sisaldab ravitoimega adansoniini. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. See puu kasvab savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit. Ahvileivapuud on maailma üks jämedamaid puid. Nende ümbermõõt võib olla üle 12 meetri.
Puuvillapõõsas Laura Leon 11A U 40 liigiga üheaastaste kuni püsikute perekond kassinaeriliste sugukonnast. Viljaks kupar, milles on tselluloosikiududega kaetud seemned. Õied määrdunud valged, kollakad või oranzid. Majnduses kasutatakse põhiliselt nelja liiki. Päritolualaks ameerika. Majanduses kasutatavad liigid induse puuvillapõõsas: Aafrika, põõsas kuni madal puu. rohtne puuvillapõõsas: PõhjaAafrika, IdaAasia,India, rohttaim. harilik puuvillapõõsas: Ameerika mäed. peruu puuvillapõõsas: Antillid Kasvatamine Troopilistes piirkondades.
Okra Foto: Wikipedia Viliköögiviljade hulka arvatava troopilise päritoluga soojanõudliku okra kasvatamine meie kliimas võib kõne alla tulla vaid köetavas kasvuhoones. Nimi ja ajalugu. Okra, ehk botaanilise nimega söödav muskushibisk (Abelmoscus esculentus, sün Hibiscus esculentus) kuulub kassinaeriliste sugukonda. Mõnedes maades (näiteks Bulgaarias, Kreekas, Venemaal) tuntakse ka baamia, mõnedes (Prantsusmaal, Hispaanias, Madalmaades) gombo nime all. On üks vanemaid köögivilju, mille jäljed toiduks tarvitamise kohta Egiptuses ulatuvad II aastatuhandesse eKr. Pärinevat arvatakse olevat Ida-Aafrika kiltmaalt. Egiptuses ja Etioopias kasvab see metsikult praegusel ajalgi. Tänapäeval on okra laialt levinud ja armastatud köögivili
päikesevalgus saare kohal ja tulevikulootused. Vapp: Jamaica sai vapi aastal 1661, mil selle disainis Canterbury peapiiskop William Sandcroft. 1957 muudeti seda veidi, kuid üldkuju on jäänud samaks. Vapil on kujutatud Aravaki indiaanlasi. Kirjas on ka jamaikalaste moto. Rahvu s p u u: Kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda kuuluv Hibiscus elatus (inglise keeles blue mahoe). Levinud lisaks Jamaicale ka Kuubal, kuid seda kasvatatakse ka mujal Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Puu kasvab kuni 20 meetri kõrguseks, õied on kollased, orazhid või punased. Puitu kasutatakse mööblitööstuses pisidetailide tootmisel. Rahvu svili: Ackee (Blighia sapida) (sugukond Sapindaceae). Tegemist on igihalja umbes 9
Siberini välja. Ta on pärismaine ka Eestis. Harilik pärn on väga hea meetaim, pärnaõiemesi on maailmaturul üks hinnalisemaid. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg mett. Pärna koore alumisest kihist saadud niint kasutati vanasti palju roguskite, mattide, nööride, köite ja viiskude valmistamiseks. Harilik pärn on Eesti armastatuimaid õue-, pargi- ja puiesteepuid. Harilik pärn on Tsehhi ja Sloveenia rahvuspuu. Pärn (Tilia) on puude perekond kassinaeriliste sugukonnast. Sinna kuulub 2550 sageli üksteisest raskesti eristatavat heitlehist puuliiki Euroopa, Aasia ning Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast ning mõni liik ka troopikast. Täpset liikide arvu perekonnas on raske öelda, sest neid pole lihtne eristada: pärnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hübriide ja üksikute liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus.
skisogeenselt tekkinud õõnsust. Lüsigeensed sekretoorsed mahutid tekivad sekreeti sisaldavate rakkude hävimisel. Need esinevad näiteks ruudiliste (Rutaceae) sugukonna perekonnas tsitrus (Citrus) või kassinaeriliste (Malvaceae) perekonnas puuvill (Gossypium). Skisogeensed sekretoorsed õlimahutid esinevad eukalüptidel (Eucalyptus, sugukond mürdilised, Myrtaceae). Need tekivad ühe epidermiraku järglastest, mis diferentseeruvad epiteeliks ja
magneesiumi-,kaltsiumi- jt.ainete sooli. Kibuvits ravib tosinaid hädasid, nii ihu kui hinge. On abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Kõikide tema väärt omadustega võite lähemalt tutvuda ravimtaimeraamatuid lugedes, loetelu on pikk- tasub uurida. Hibisk (Hibiscus sabdariffa), tuntud ka Hiina roosina kuulub kassinaeriliste sugukonda, kasutatakse kroonlehti. Samuti hästi tuntud C-vitamiini allikana, ent mitte ainult. Hiina meditsiinis on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamiseks ( takistamaks "paha" kolesterooli depositsiooni e. ladestumist). Õun (Malus domestica)- õunad ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid.
annaabi.ee 
