E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Loodad sa ikka veel isa peale, kes sind pö orases
helduses üeliiga on hellitanud, enesele vitsaks kasvatanud? Kuule siis: sinu isa on vilets
kerjaja, keda mina edaspidi armust pean toitma. Tema vannub ja sajatab sind, sest oma
sõakuulmatu olekuga oled sa teda ja ennast õnetuks teinud. Oleksid sa Risbiteri vastu
võnud, siis ei pruugiks su vaene isa nü ud kerjakotti käda. Õnetus ja sinu patud on tema
vaimu pimestanud, ta annaks sulle vahest veelgi andeks, kui sa kavala kassimeelitu-sega
temale läeneksid. Seda ei tohi südida, muidu käks viimne õgus maailmast. Teie peate
üsikult oma pattude nuhtlust kandma. Teda on jumal käistanud ja mina --tahan sind karistada.
Sa oled nü ud täesti minu meelevalla all, miski väi ei suuda sind minu käst ara
krekuda.»
«Mida sa tahad minuga teha?» küis Agnes kümalt.
«Ma tahan sinu hirmsat kangekaelsust murda, sinu keha vaevata, su hinge valusas
kahetsemise-tules puhastada. Võa see riie seljast!»
Äe puna tõsis Agnese palge