Videostandardite referaat ja võrdlus
Kaheksakümnendatel olid konkurentsis kaks formaati- VHS ja Betamax mis said mõlemad
päris palju tähelepanu meedialt. Mõned professionaalsed stuudiod eelisasid Betamax, pidades
selle pildi kvaliteeti paremaks kui VHS-i oma. Kuid olenemata kvaliteedist pidavat VHS
säilima kauem ning VHS kassetil oli pikem salvestusaeg kui Betamax kassetidel. VHS oli see
kes sõja võitis ning seetõttu lõppetas kui dominantne koduvideo format, püsides
domineerivana läbi kogu kassetiperioodi.
Variatsioonid
Super-VHS / ADAT / SVHS-ET
Eksisteerib ka mitmeid täiustatud VHS verisoone, eelkõige Super-VHS (S-VHS), mis on
analoogne video standardile ja täiustatud videolindi ribalaiusega. S-VHS on tõstetud
helenduse resolutiooni kuni 400 rida horisontaalselt iga pildi jaoks (VHS jaoks on see
keskmiselt 250). Audio-süsteem (nii lineaarse kui ka AFM jaoks ) on jäänud samaks. S-VHS
on vähe mõjutanud oma koduturul, kuid saavutas valitseva seisundi videokaamera turul tänu