Ülikooli Varahaldus (pankrotis) kohustuse täitmise eest ja kohustus oli muutunud sissenõutavaks, siis oli hageja õigustatud VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel pöörduma kohtusse. Riigilõivu maksmine oli vajalik ja põhjendatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse temalt riigilõivu väljamõistmise osas ja teha uue otsuse, millega mõistetaks temalt AS Hansapank kasuks välja riigilõiv 1050 krooni. 11. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus vastanud apellatsioonkaebuse väitele, et üks TsMS § 62 lg 2 kohaldamise eeldus on see, et kostja on täitnud hageja nõude vabatahtlikult. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lgt 6. Samuti ei ole vastatud väitele, et juhul, kui võlgnik peab täitma kohustuse isiklikult, ei saa seda kohustust täita teine isik. Käenduslepingust tulenevalt puudus kassaatoril õigus anda täitmine edasi kolmandatele isikutele
Sellised kokkulepped on kolleegiumi hinnangul heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1 mõttes, kuna kitsendavad lubamatult selle abikaasa põhiõigusi. 1 RK lahend nr 3-2-1-42-13 - hagi ühisvara jagamiseks Pooled ei vaidle korteriomandi väärtuse üle ega selle üle, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja temalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitise suurusega, leides, et hüvitise väljamõistmisel tuli arvestada ka sellega, et ühisvara hulka kuulus laenulepinguga perekonna huvides võetud laenu tagastamise kohustus. Kohus peab andma resolutsioonis ka otsuse selle kohta, kas laenu tagastamise kohustus tuleb lugeda ühisvara hulka. RK lahend nr 3-2-1-93-12 – vana seaduse kohaldamise kohta!
ei oma kostja võimalik teadmine aktsiate väärtusest asjas tähtsust. Hageja nõue hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju tuleb jätta rahuldamata, sest hagejale ei ole TsK § 222 lg 2 järgi kahju tekkinud. Hageja ise rikkus lepingut ja kannab selle eest vastutust. Asjaosaliste põhjendused 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 kui jättis sisuliselt hindamata AS Satwo 29. aprilli 1997. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli nr 14. Nimetatud üldkoosoleku protokoll tõendab, et aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli AS Satwo juba raskes majanduslikus seisus (kahjumis) ning aktsiate väärtus oli nullilähedane. Lepingu jõustumise ajaks 22. augustil 1997. a ei olnud aktsiate väärtus muutunud. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult,
KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. juunil 2001. a Raivo Paala kaebus AS TSC Henry Motors võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. mail 2001. a Raivo Paala kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-373/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik 5. aprillil 2000. a kuulutati välja AS-i TSC Henry Motors pankrot. R. Paala esitas 27. aprillil 2000. a pankrotihaldurile nõudeavalduse häälte arvu määramiseks koos nõuet 866 097 krooni tõendavate dokumentidega. Haldur otsustas R. Paalale hääli mitte anda, pidades nõuet mitmel põhjusel ebaselgeks. Samasuguse otsuse tegi võlausaldajate esimene üldkoosolek 5
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kolm ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Ringkonnakohus Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud: vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
tegemist kaks korraldust. Korraldustest nähtuvalt oli kaebaja teadlik nii tema suhtes käivast menetlusest kui ka selle võimalikust tagajärjest. Kaebajal oli võimalik esitada maksuhaldurile ebasoodsa tagajärje vältimiseks nii tõendeid kui ka anda seletusi. 8 3.3 Kassatsioonikaebus Riigikohtule OÜ Vollmond esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebust põhjendab kaebaja järgmiselt: 1) kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega järjekindlalt alates 2004. aastast ning esitab iga kuu maksuhaldurile käibedeklaratsioone ja kütusearuandeid. Kaebaja esitas maksuhaldurile 46 lehel dokumentatsiooni 2014. a jaanuaris-veebruaris toimunud kütuseostude kohta. Nende kaudu on
Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest. Sisulist juhtumiarutlust Riigikohtus enam ei toimu
(3) Kohus teatab menetlusosalistele enne määruse tegemist kavandatavast apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmisest ja selle põhjustest ning annab apellandile võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust. Vajaduse korral peab kohus avalduse läbivaatamata jätmise lahendamiseks istungi. (4) Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. § 682. Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine (1) Kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega. (2) Kui esineb kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab
kvalifikatsiooni; kohtunikuna töötada; teistmisavalduste läbivaatamine; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses 5) kohtu likvideerimise või muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. sätestatud C1-tasemel või sellele kohtumaja sulgemise või Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga vastaval tasemel; kohtunike arvu vähendamise menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; korral; otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui 4) on kohtunikutööks vajalike 6) kui kohtunikul pärast
Maakohus tagas hagi ja kohustas kostjat andma auto isikule üle. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud määratud tähtaja jooksul. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule, mille alusel kohus tühistas maakohtu määruse ja taastas asjas menetluse. Maakohus rahuldas isiku hagi ja kohustas kostjat auto valduse hagejale üle andma. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, mille kohus jättis rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Pooled ei ole tuginenud sellele, et parkimistingimused tervikuna ei saanud lepingu osaks põhjusel, et need ei olnud parkijale arusaadavalt välja toodud, vms põhjusel (st VÕS § 37 lg 1 järgi). Kolleegiumi arvates ei ole sanktsioonide ettenägemine tüüptingimustes parkimistasu maksmata jätmisel ega ka sanktsioonid ise nii ebaharilikud, et see võiks õigustada VÕS § 37 lg 3 kohaldamist.
Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. *Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega.Iga riigikohtunik kuulub kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. 18.Kohtunikule esitatavad nõuded? (Eesti kohtunike eetikakoodeks; kohtute seadus) Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused.
apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus ja asub Tartus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohtu esimees Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.
mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Eesti kohtusüsteem Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist.
tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui
otsuse tühistamise ja asja uue läbivaatamise. Kas A-l on õigus? Õigus kohtualluvust, kohaldatavat õigust kokku leppida. Kohus oli pädev! Alluvus §105 menetlusökonoomia mõttes enam edasi kaevata ei saa. Oleks pidanud sellele ennem mõtlema ja see, et Eesti õiguse alusel esitati argumendid seda enam tegi kohus õigesti et eesti õiguse kohaselt asja lahendas. Tühistamine käib §658 alusel 5. A esitas kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, mis oli tehtud tema ja B vahelises vaidluses. Kassatsioonkaebuse argumendid ei ole Riigikohtu arvates ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks piisavad, kuid Riigikohus avastab, et ringkonnakohtu otsuse allakirjastanud ja istungi protokolli järgi istungil osalenud kohtunikud erinevad, st ühe kohtuniku nimi erineb. Samas ei ole pooled sellele kassatsioonimenetluses tuginenud ning ilmselt on tegemist veaga protokollis.
lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel
Ringkonnakohus lahendab apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu otsuse peale otsusega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu otsusele kohaldatakse esimese astme kohtu otsuse kohta sätestatut, kui TsMS § 654 lõigetes 26 sätestatust ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses märgib kohus lisaks esimese astme kohtu otsuse andmetele, kes on apellatsioonkaebuse esitanud. Resolutsiooni juures tuleb muu hulgas märkida, et kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Resolutsiooni juures selgitab ringkonnakohus ka TsMS § 187 lõike 6 sisu. Kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, peab ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. Ringkonnakohtu otsuse kirjeldavas osas märgitakse, millise otsuse tegi esimese astme kohus, samuti lühidalt poolte apellatsioonimenetluses esitatud nõuded ja nende
mis tulenes 30. detsembri 1986. aasta seadusest ning Poitiers' ja Bordeaux' süüdistuskodade ühisest pädevusest ... Valitsus juhtis tähelepanu ka menetlustoimingute kiirusele, mis tõendas ametiasutuste pidevat kohusetundlikku suhtumist; kaks põhilist viivitust eeluurimises tulenesid Bastia kohtuniku pädevuse üleviimisest ja 30. detsembri 1986. aasta seaduse kohaldamisest ... Valitsus heitis Tomasile ette mitme kassatsioonkaebuse esitamist, eelkõige 27. mail 1986 Bordeaux's tehtud esimese süüdistusotsuse vastu ..., mis olevat kohtuprotsessi algust tunduvalt edasi lükanud. Lõpuks rõhutas valitsus kaebaja esitatud vabastamistaotluste suurt hulka ja leidis, et kaebaja kinnipidamise tähtaja pikkus oli osaliselt ka tema enda süü. Kohus nõustub, et kinnipeetud süüdistatava õigus asja võimalikult kiirele uurimisele ei tohi liigselt takistada kohtunikke oma ülesandeid põhjalikult täitmast
3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 5) alaealise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse 6) õigusemõistmise huvides; esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54 7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa ärakuulamiseks. võtta.
muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses 5) alaealise huvides; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 6) õigusemõistmise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse 7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54 ärakuulamiseks. lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa (4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures võtta.
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest ei saa enam kaebust esitada ka juhul, kui otsuse kättetoimetamise ja avalikult teatavakstegemisest viie kuu möödumiseni jääb vähem kui 30 päeva. Selline absoluutne piirang on kehtestatud õiguskindluse tagamiseks. Sarnane viie- kuuline absoluutne kaebuse esitamise tähtaeg on sätestatud ka näiteks määruskaebuse ja kassatsioonkaebuse esitamisele. Aastates on väljendatud näiteks riigilõivu ja kautsjoni tagastamise nõude lõppemise tähtaeg – nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon või riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tegemist on siiski nõude lõppemise tähtaja ja mitte menetlustähtajaga – seda ei saa pikendada ega ennistada. Aastates väljendatakse ka nõude aegumistähtaegu. Ka nõude aegumistähtaeg ei ole menetlustähtaeg
ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist.
vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi. - Kolleegium leiab, et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa tugineda ka kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise korral. samas asjas uuest otsusest 3-2-1-90-04 p 18-19 - (18) Õige on kostjate kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on juba võtnud seisukoha isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu kehtivuse osas. Kostjad on teinud sellest aga ebaõige järelduse, nagu ei võiks kohus isikliku kasutusõiguse omandamise küsimust rohkem käsitleda. Riigikohtu 20. novembri 2003. a otsuses on selgitatud kinnisomandi ja teiste kinnisasjaõiguste omandamise võimalusi. Otsuse kohaselt
vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. See säte ei puuduta aga juhtumeid, mil testament on tühine. 39 RKTKo 18.12.2007 nr 3-2-1-125-07 13. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud on PärS § 117 lg-t 4 kohaldanud vääralt ja andnud seetõttu ebaõige õigusliku hinnangu ka tuvastatud asjaoludele. PärS § 117 lg 4 kohaselt, kui pärima õigustatud isik ei ole PärS §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama,
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused.
tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsusepeale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas.
tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsuse peale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas.
kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Kohtuotsuse jõustumine (1) Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. (2) Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud; 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus. (3) Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste riigikohus kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused.
dokumentidel. Hageja taotles lugeda andmete esitamine tähtaegselt toimunuks. Kas määruskaebus on põhjendatud? dokumendi kättesaamine on saatja vastutus kõige kindlam ise kohale viia või tähitud kirjaga, koopiale tempel § 362 lg 3 nõude või taotluse esitamise ajaks loetakse selle kohtusse jõudmise aeg 153. Ringkonnakohtu otsus H hagis K vastu tehti avalikult teatavaks 01.06.2002. a. H esitas 03.09.2002. a taotluse ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Põhjendused: 31.05.2002. a suunati H kliinilisele ravile ja ta oli kuni 21.07.2002 a seoses operatsiooniga töövõimetuslehel. 22.07.2002 31.08.2002 oli ta trauma tagajärjel töövõimetuslehel. Taotluse lisad: töövõimetuslehed; arsti õiend millest nähtub, et opereeriti kahte parema käe sõrme. Kas taotlus on põhjendatud? TsMS § 67 lg 1 tähtaja ennistamiseks peaks olema mõjuv põhjus mis on mõjuv põhjus? o koomas
maksetena alates 2001. a detsembrist ja igakuise makse suuruseks on 0,15 krooni aktsia kohta. ÄS § 277 lg 1 sätestab, et dividendi võib maksta üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Vann esitas maakohtule hagi paludes AS-lt Balteco TsK § 177 lg 1 alusel välja mõista tasumata dividendidest tulenev võlgnevus. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi. AS Balteco esitas kassatsioonkaebuse. III. Riigikohtu lahend A. Kohtu seisukoht 1. ÄS § 277 lg 1, mis sätestab, et dividendi võib maksta üks kord aastas, ei tähenda seda, et dividendi peab maksma välja ühekorraga. 2. Juhul, kui dividendi maksmise korda ei olnud äriseadustiku reeglite kohaselt kindlaks määratud, tuli TsK § 177 lg 2 alusel dividendid välja maksta 7 päeva jooksul alates sellekohase nõude esitamisest. 3
apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus on Eesti vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste (vastulaused) läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõiglase kohtulahendi. Riigikohtus on 19 kohtunikku. Kohtu tegevust juhib riigikohtu esimees.
tuvastatud asjaõiguslikku suhet. AÕS § 84 lg 2 kohaselt vastutab pahauskne valdaja asja hävimise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine oleks toimunud ka hageja valduse korral. Apellatsioonikohus tuvastas spetsialistide arvamusele tuginedes, et aine, mida kostja hagejale üle anda tahtis ei olnud PF lakk, vaid tundmatu tooraine segu. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis oleksid kinnitanud, et mahutis oli riknenud lakk. Seetõttu on põhjendamatu kassatsioonkaebuse väide, et ka hageja valduse korral oleks lakk riknenud. Kuna kostja hagejale lakki välja ei andnud, siis järgneb kostja vastutus AÕS § 84 lg 2 alusel ja kostja peab hüvitama hagejale laki väärtuse. Kuna pahauskse valdaja vastutus asja hõivamise eest on selles paragrahvis sätestatud ilma süüta vastutusena, siis puudub alus ka pärast asja väljanõudmise hagi rahuldamist valdaja vastutust tema süüga siduda.
Sellest sättest ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima. (p 12) Kassatsioonkaebust menetlusse võttes ei otsustata asja sisuliselt. On võimalik, et asja lahendav koosseis leiab erinevalt menetlusse võtmise otsustajatest, et kassatsioonkaebust ei saa üldse menetleda.TsMS § 682 lõige 1 sätestab, et kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Kuigi olukord näib menetlusosalise vaatevinklist kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel ja kassatsioonimenetluses otsuse resolutsioonina tegemisel sarnane, siis isegi, kui asjas tehakse otsus resolutsioonina, on
2) oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi Ringkonnakohtu otsuse peale võib pool või kolmas isik edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui asi lahendati kirjalikus menetluses, siis kohtuotsuse kättesaamisest. Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavakstegemisest, kirjalikus menetluses tehtud määruse peale 15 päeva jooksul selle saamisest. Riigikohtu halduskolleegium kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust. Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Peamine ülesanne on kohtupraktika suunamine. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. Kohalikud omavalitsusorganid ei
annaabi.ee 
