märtsi 2004.a otsusele haldusaasjas nr 3-3-1-8-04 (RT III 2004, 9, 100), milles leitakse, et on põhiseaduspärane HKMS §51 lg 1 nõue, mille kohaselt haldusasjas võib Riigikohtus esindajaks olla üksnes vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi. Kohtulahendis asutakse seisukohale, et vandeadvokaadi ja advokaadi vanemabi kutse omandamiseks on kehtestatud kindlad nõuded, mis peavad tagama selliste isikute kõrge kvalifikatsiooni. HKMS §51 lg 1 eesmärk on tagada kassatsiooniastmes haldusasjade igakülgne ja efektiivne menetlemine. HKMS §51 lg 1 aga ei välista ka kassaatori enese isiklikku osalemist Riigikohtu istungil (samas 2005:1237). TsMS §218 lg 1 loetleb isikud, kes võivad olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Sellisteks isikuteks on advokaat; isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava; prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud
3) praeguseks ajaks on lõppenud OÜ Vollmond kütuse müük Lemmatsi tanklas; 4) OÜ Vollmond 2014. aasta juulikuu käibemaksu arvestuse, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisel tuvastatud asjaolud tekitasid põhjendatud kahtluse, et äriühing osales väidetavate kütusetehingute puhul käibemaksupettuses. Seega leidsid MTAjäreldused võimaliku käibemaksukohustuslasena registreeringu kuritarvitamise kohta kinnitust ka maksumenetluses. 4. Lõplik otsus. Kassatsiooniastmes on vaidluse all, kas täidetud olid eeldused OÜ Vollmond käibemaksu- kohustuslaste registrist kustutamiseks. 1. Vaidlustatud otsusega kustutati OÜ Vollmond käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel, et äriühing ei esitanud piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, ning vältimaks käibemaksukohustuslase numbri kuritarvitamist (vaidlustatud otsuse p 3, lg 15, I kd, tl 28 pöördel)
vms. Kolmanda isiku õigusega koormamine VÕS § 189 lg 2 p 2 tähenduses peab olema selle punkti kohaldamiseks võrdväärne teiste samas punktis nimetatud alustega, nt võõrandamisega. VÕS § 189 lg-t 4 saab kohaldada aga eelkõige siis, kui kolmanda isiku õigusega koormamine ei ole asja väärtust nii ulatuslikult vähendanud. Praeguses kohtumenetluses võis vähemalt kostja I seisukohtadest välja lugeda soovi tugineda VÕS § 189 lg 2 p-le 2, kuid hiljemalt kassatsiooniastmes ei ole sellele tuginetud. Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides veel järgmist. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni järgi on müügihinna hagejatele tagastamise kohustus seatud sõltuvusse hagejate poolt koormatisevaba kinnisasja omandi üleandmisest. Kinnisasja omandi koormatisevaba üleandmise kohustus ei tulene aga seadusest. VÕS § 189 lg 1 näeb ette kohustuse tagastada lepingu alusel üleantu
Hageja nõue tunnustada enda omandiõigust alajaamale ja nõuda see välja kostja valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks. (p 13) Asjas on kassatsiooniastmes põhiliseks vaidlusesemeks see, kas alajaam ehk elektriseadmete kompleks on ehitise oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. Ruum, kus alajaam asub, on osa ehitisest. (p 16) Kohtud on leidnud, et alajaama on võimalik teisaldada ja ruumidest ära viia, ilma et kahjustuda võiks ehitis või alajaam ise. Selliselt ei saa alajaama pidada ehitise, kus see paikneb, oluliseks
Raporti1 kohaselt on tavalistes asjades mõistlik kaheaastane menetluse aeg, keerulistes asjades võib see olla pikem ning prioriteetsetes asjades lühem. Konkreetselt tsiviilasjade kohta on raportis märgitud, et mõistliku aja nõude rikkumiseks võib lugeda keerulise tsiviilasja menetlemist rohkem kui 8 aastat ja prioriteetse asja menetlemist üle 2 aasta. Raporti järgi ei ole samas rikkumiseks peetud lihtsa tsiviilasja arutamist esimeses astmes 1a ja 10k, teises astmes 1a ja 8 k ning kassatsiooniastmes 1a ja 9 k, seega kokku 5a ja 3 kuud kolmes kohtuastmes ning töövaidluse (prioriteetne vaidlus) arutamist 5a ja 1 k, sealjuures esimeses astmes 1a ja 7k ning teistes kohtuastmetes mõlemas 1a ja 9 k. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) kasutab terminit mõistlik aega nii menetluse üldise kestvuse kui ka eraldiseisvate menetlustoimingute suhtes. Näiteks peab kohus hagi menetlusse võtmise otsustama mõistliku aja jooksul. Üksikute menetlustoimingute puhul saab
annaabi.ee 
