väljamineku orderile saadaoleva rahasumma, kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit
Kassatehinguid kajastatakse kassaraamatus ning päeva- ja pearaamatus vastavatel kontodel [20 : 40]. Raamatupidamisese sise-eeskirjades määratakse ära sularaha arvestuse tingimused järgnevalt: · sularaha arvestuse liigitamine; · sularaha tehingute jaoks vormistatavad kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid, nende koostajad ning kinnitajad; · sularaha tehigute alusdokumendid ja nende koostamise eest vastuatajad; · sularaha tehingute dokumentide vormid; · kas kassaraamatut peetakse igapäevaselt, iga kuu, kvartali lõikes; · kus ja kuidas hoidakse sularaha dokumente ning kassaraamatut; · sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise ja jääkide vastavuse eest raamatupidamses vastutaja; · korraliste sularaha inventuuride läbiviimise kord; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruanded [1 : 108-109]. 6.1.1.2 Arvestus arvelduskontodel Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade,
raamatupidamisarvestuses. Suurem osa majandustehinguid on tavalised ostu- ja müügiarved. Raamatupidamisarvestuse aluseks on algdokumendid (arve, palgaleht, raamatupidamise õiend, otsus, pangadokument). Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassaraamatut peetakse programmis, trükitakse välja vastavalt vajadusele. Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest
ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit
laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks. Kassaraamatut täidetakse iga päev. Kassa inventeerimine Kassat tuleb inventeerida, et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega. Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga. Kassas olev raha üle-või puudujääk tuleb kajastada kontol Kassapuudujäägid ja ülejäägid, mis perioodi lõpul suletakse. Pangakontod
või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamise dokumentaalselt tõendatud kulusid maksustamisperioodi maksustavast tulust maha arvata rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on juba maha arvatud ettevõtluse kulud ja põllumajandusliku tootmise puhul ka kuni 45 000 krooni. Raamatupidamise seadus ei kehtesta kohustuslikke arvestusregistreid kassapõhisele raamatupidamisele. Arvestusregistritena võib kasutada kassaraamatut ja varade raamatut. Kassaraamatu veergude vastavatesse lahtritesse kantakse kõigepealt kontode nimetused. Kassaraamatus on kahepoolseteks kontodeks kassa ja pangakonto, kuhu märgitakse vastavalt raha sissetulekud või väljaminekud. Ülejäänud kontodel on üks pool, kus näidatakse ära, mille eest raha laekus (tulude kontod) või kuhu raha kulutati (kulude kontod). Päevaraamat Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles registreeritakse kõik ettevõtja kalendriaasta
annaabi.ee 
