nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse elektroonilisel kujul . 2.4 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel . Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme,
6 3 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid Ettevõtte arvelduste vormid on kassa ja pangakontod. Kassasse raha laekumise vormistamise aluseks on kassa sissetuleku order. Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank, mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha,
Raha saaja kirjutab kassa väljamineku orderile saadaoleva rahasumma, kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa
3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse arvestuse kord ja dokumenteerimine oma sise-eeskirjadega. Kassaarvestus võib näiteks toimuda ka ainult kassaraamatus, mille kannete õigsust kinnitab vastutav isik oma allkirjaga. Samas aga peab kassaarvestus võimaldama kassas oleva sularaha jäägi tuvastamist iga päeva lõikes. Kui ettevõttes on vajalik koostada kassaordereid, siis peavad orderitel olema täidetud dokumentidele esitatud nõuded. Siin tuuakse eraldi välja millised on nõuded kassakäibe dokumentidele ja millal vormistatakse. Näiteks, sissetuleku dokument vormistatakse tehingu toimumisel ja väljastatakse kliendile.
moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega.
laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks. Kassaraamatut täidetakse iga päev. Kassa inventeerimine Kassat tuleb inventeerida, et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega. Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga.
8,9382, st 1342,55 eurot. 1) raha laekub SEB panga eurokontole, panga kurss 9,1065 D 1014 (12000/9,1065)=1317,74 K 10312 1342,55 D 4501 24,81 2) raha laekub SEB panga valuutakontole, Eesti Panga kurss 9,0682 D 1015 (12000/9,0682)=1323,31 K 10312 1342,55 D 4501 19,24 Kassadokumendid ja kassa inventeerimine. Sularaha liikumise kohta koostatakse kassa orderid. Tuleta meelde nende koostamise nõuded. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (-registris), milles kajastub RPK kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning rahajääk päeva lõpuks. · Ettevõte võib loobuda ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite koostamisest, aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. · Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada. Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur
D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Sularaha arvestus toimub raamatupidamises kahel kontol erinevate valuutade kohta. Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursivahed kajastatakse muudes ärituludes või -kuludes. Inventeerimisel arvestatakse
Dokument kirjutatakse välja raamatupidamises ühes eksemplaris. Orderi allkirjastavad ettevõtte juht ja (pea)raamatupidaja. Vajadusel registreeritakse kassaorderid ,,Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderite registreerimise zurnaalis". Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust. Sularaha saamiseks pangast annab pank ettevõttele tsekiraamatu, milles eelnevalt on kõik tsekid nummerdatud. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassatehinguid arvestatakse raamatupidamises kontol ,,Kassa". Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõte. Konto väljavõte on konto haldaja poolt konto omanikule väljaantav dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 19
Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto. Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks. Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa. Peakassa sularaha arvestus toimub kassaraamatus (exeli tabel), mis koostatakse üks kord kuus ning milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Raha sissetulek vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, väljaminek kassa väljamineku orderiga. Raha liikumisel kassast panka ja pangast kassasse orderit ei vormistata, kuna aluseks on pangakonto väljavõte. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. Kannete õigsuse kinnitab juhataja oma allkirjaga.
- Inkasso on raha sissenõue, mille kauba müüja esitab kauba ostjale. Koos maksenõudega esitabmüüja ostjale ka kauba saatedokumendid, mida ostja ei saa pangast kätte enne kauba eest tasumist. Makse algataja järgi jagunevad maksed tseki- ja ziiroarveldusteks (vastupidine tsekimaksele) Seotud dokumendid: - kassa sissetulekuorder - kassa väljaminekuorder Kassaorderil parandusi ei tehta! Sisse ja väljamineku orderid registreeritakse kassaraamatus, mis olemuselt om koonddokument Inventeerimine: Aineliste varade ülelugemine nende asukohas säilimise eesmärgil ja nende täpse loendi koostamine. Inventeerimise kord määrataks ekindlaks raamatupidamise siseeeskirjas. Inventeerimiseks moodustatakse ettevõtte juhu kässkirjaga inventeerimiskomisjon. Tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. 7 Ostutehingute üldine korraldus
mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus [11]. 6.1.1.1 Sularaha arvestus Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule, kellega sõlimitakse ka materiaalse vastavsu leping [7 : 18]. Sularahatehinguid tõendavaks algdokumendiks on nummerdatud raha sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Neile dokumentidele ei tohi teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. Kassatehinguid kajastatakse kassaraamatus ning päeva- ja pearaamatus vastavatel kontodel [20 : 40]. Raamatupidamisese sise-eeskirjades määratakse ära sularaha arvestuse tingimused järgnevalt: · sularaha arvestuse liigitamine; · sularaha tehingute jaoks vormistatavad kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid, nende koostajad ning kinnitajad; · sularaha tehigute alusdokumendid ja nende koostamise eest vastuatajad; · sularaha tehingute dokumentide vormid;
Raha saaja kirjutab kassa väljamineku orderile saadaoleva rahasumma, kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures
12. Kassatehingute arvestus, nõuded sularaha hoidmisel ja veol. Ettevõtte rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontol ning sularaha ettevõtte kassas. Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule, kellega sõlmitakse ka materiaalse vastutuse leping. Kassaoperatsioonide algdokumentideks on sissetuleku-ja väljamineku orderid. Kassadokumentidel ei tohi olla mingeid parandusi ega ülekirjutusi. Kassaoperatsioone kajastatakse kassaraamatus ja vastavates registrites (päevaraamat =kirje jrk nr, kuupäev, dok nr, tehingu sisu, rmp lausend - debiteeritav ja krediteeritav konto; summa, koostaja). Vastavalt rmp sisekorra-eeskirjadele võidakse määrata kassas oleva aularaha jääk päeva lõpuks, üle limiidi olev raha tuleks viia panka arvelduskontole. Kassas olevat sularaha ja muid väärtpabereid tuleb hoida eraldi ruumis tulekindlas seifis.