Isikliku müügiööga tegeleb müügipersonal, kes suhtleb vahetult kliendiga. Personal lahendab klientide esilekerkinud probleeme ning peab läbirääkimisi. Töötajate murede ja probleemide lahendamisega tegeleb ettevõtte juhataja või personalitöötaja. Maksimarketi konkurentideks on teised hulgi- ja jaemüügikauplused. Võru piirkonnas on suuremateks konkurentideks Rimi, Maxima XX, Säästumarket ja Selver. Ettevõtte kasutab klientide paremaks teenindamiseks külmetusi, kassaaparaate, arvuteid ja lotomasinaid, küpsetusahjusid ning lõikusmasinaid. Töötajaid motiveeritakse palgakõrgendusega, lapse sünni puhul saadetakse kaart ja lilled, tähistatakse ka sünnipäevi ning kui töötajal on vaja vaba päeva, võimaldatakse see talle läbirääkimiste teel. Kuna töö kvaliteet ja seoses sellega ka klientide rahulolu sõltub igast töötajast, siis valitakse personali hoolikalt. Iga töötajaga viiakse läbi personaalne vestlus, kus
Üheks viisiks oleks "taastusmaksu süsteem". Näiteks kui Kalifornias ostab tarbija televiisori, sülearvuti või arvutimonitori, siis maksab ta 6 kuni 10 dollarit spetsiaalset taastusmaksu. Sellest maksust toetatakse jäätmete taaskasutajaid. Tarbijad peavad oma vana elektroonikaseadme ära visates viima lihtsalt taaskasutuskeskusesse (Foley & Lardner, 2007). Niisugune poliitika läheb toodete jaemüüjatele sellegipoolest palju maksma. Jaemüüjad ei pea mitte üksnes oma kassaaparaate spetsiaalselt programmeerima, et sellist elektroonikakaupade ostmisega kaasnevat jäätmemaksu arvestada, vaid nad peavad need andmed lisaks ka kokku koguma ning vastavale riigiasutusele edasi saatma (Hileman, 2006). Need, kes arvavad, et tarbijad ei peaks maksma kinni jäätmete taaskasutust, on "taastusmaksu süsteemi" vastu. Loomulikult on ka arvamusi, et kui jäätmekäitlus tarbib rohkem energiat ja muid ressursse kui uue toote kasutamine,