Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944.
Laidoner oli 1938.aastal kindel, et sõda ei tule enne kümmet
aastat. Nii pandi rõhku sisepoliitikale, üritades kõrvale jääda suurte riikide ambitsioonidest. Eesti
juhtkond lootis Rahvasteliidu edukusele rahvusvahelistes konfliktides.Nii müüdigi võimalusel
2
vanad relvad ja muu sõjatehnika maha,millest saadi raha ehitustöödeks. Rahvasuus levis ütlus, et
kui ,,mujal ehitatakse Maginot´liini, siis meil ehitatakse kasiinoliini."
Soome juhtkond oli Eesti juhtkonnast ettenägelikum. 1935-1937 käivitus uus baasrelvastuse
hankimise programm, kuid rahapuuduse tõttu seisis see kuni aastani 1938. Samuti nõustusid
vabatahtlikud kaevama kaevikuid Karjala kannasele. Neid kaevikuid ei saanud võrrelda Maginot
´liiniga, kuid rahvasuus kõlas see uhkelt Mannerheimi liinina (C.G.E. Mannerheimi järgi).
Selline ennatlik tegevus suurendas Soome kaitsevõimet ja vabatahtlike tegevus Kaitseliidus andis