· pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite · kohupiimatoite, sõira · sülti · sinki ja marineeritud räime · urvaputru Karjalaskepäev · tööle minejale anti kaasa keedetud muna · söödi värsket kala · munavõid · piimasuppe · söödi kaselehtedega värvitud mune Jaanipäev · Pruuliti jaaniõlut · söödi kama ja sõira · küpsetati manna- ja kohupiimakorpe · söödi kamakäkke Lauritsapäev · Küpsetati kooke · Söödi lambaliha värske kapsaga Rukkimaarjapäev · Praeti liha · Tehti kooke · Keedeti tanguputru Mihklipäev · keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega · lambalihasupp odrajahuklimpide või
Tavanditoidud; tahkapuder,tohuleb,tuhkapäts -koogid,tuhkapull. Madisepäev;söödi jahusuppi(kört),suppi klimpidega.Lihast kasutati seaseljaliha,pekki, seapead.Kala oli säinas.Leibadest oli vatsk,kook. Lihavõttepühad; keedeti ja värviti mune,söödi muna- ja piimatoite,kohupiimatoite(sõira) sülti,sinki ja marineerituid raime,vasika ja kanalihatoite,urvaputru. Karjalaskepäev;söödi mune,kohupiimatoite,värsket kala, munavõid ja piimasuppe, kaselehtedega värvitud mune. Suvistepüha; setode püha,esivanemate mälestuspüha;söödi mune,saia,korpe,pirukaid, pannkooke,värvituid kollaseid mune,sõira,suitsuliha.Keedeti kiislat. Jaanipäev; valmistati paremaid sööke.Tehti toite kohupiimast,keedeti mune,keedeti lambaliha, valmistati lambalihaga toite,tehti käkke,kamakäkke,küpsetati karaskid,saia,leiba,kooke. Mulgimaal pruuliti jaanipäevaks nn jaanikahja-õlut,millele lisati mett.Valmistatud toidud
odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja kanalihaotite ( urvaputru). Karjalastepäeval 14. aprillil anti välja tööle minejale kaasa keedetud mune. Suviste pühal söödi kohupiimatoite, värsket kala, munavõid ja piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira, küpsetati manna ja kohupiimakorpe, söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 .augustil praeti liha ja tehti kooke mõnel pool keedeti ka tanguputru. Mihklipäeval 29.september. traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega . Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga
uba ega herneid keeta, et nad kasvuajal ära ei ussitaks. Samuti ei tohtinud süüa liha ja kartuleid. Karjalaskepäeval (14. aprill) anti mõnel pool isegi kariloomale tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigivad. Künnipäeval (14. aprill) kasteti esimest kündjat nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune. Suvistepühadega tähistati külvitööde perioodi lõppu. Siis mindi kiigel, kus jagati kaselehtedega värvitud mune. Suvistepühadeks valmistati piimasuppe, sõira, kohupiima, munavõid, värsket kala jm. Suvise pööripäeva pühitsemine on rahvapärimuses ühendatud jaanipäevaga. Peale sõira, munavõi, kohupiima jt. toitude tehti jaanipäevaks kamakäkke ja korpe, mida isegi jaanitulele minnes kaasa võeti. Suveperioodil mingeid erilisi toite ei valmistatud, küll aga arvestati, et jakobipäevast peale võis võtta värskeid kartuleid.
karjatamisperioodi lõpuni. Kogu maal ei olnud selle päeva toiduks vaid sealiha. Sel päeval söödi: sealiha, seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäeval kadunud, süüakse ikka tavapärast toitu ja ei peeta enam kinni rituaalidest, mis olid vanal-ajal. Suvistepüha- (liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni) tüdrukud ehtisid end kiigele minnes kullerkuppudest pärgadega. Kiigel jagati ka kaselehtedega värvitud mune. Tuppa toodi sel päeval kase- ja toomingaoksi ning kevadlilli. Kaseokste sissetoomisele eelnes suurkorrastus nii majas kui selle ümbruses. Pühade laupäeval käidi saunas. Toitude poolest sarnanes karjalaskepäev kevadpühadega. Valmistatavad toidud sel päeval olid: piima-tangusupp, piima-riisisupp, piima-mannaklimbisupp, kamakäkid, kamakört, kohupiimakotletid, kohupiima-rukkileivatoit, kohupiimajuust, sepik, kaerakile, karbid. Tänapäeval
pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. Lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi. Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus
pannkooke. Madisepäeval 24 veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune. Söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira), sülti, sinki ja marineeritud räime, vasika ja kanaliha toite, urvaputru. Karjalastepäeval 14 aprillil anti välja tööle minejale kaasa keedetud mune. Suviste pühal söödi kohupiima toite, värsket kala, munavõid ja piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira. Küpsetati mannat ja kohupiimakorpe. Söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 augustil praeti liha ja tehti kooke. Mõnel pool keedeti tanguputru. Mihklipäeva 29 september traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega. Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga
t munad olid sel aastaajal juba olemas. Mune varuti pikemat aega - neid ei tohtinud süüa paastu ajal, nii säilis lihavõtteks suurem hulk. Sageli hoiti mune kõvaks keedetuna nii lihavõttetoiduks kui munaotsijatele jagamiseks. Paljudes keeltes nimetatakse lihavõttemune paastu- või ka paasamunadeks, sest keskaegne laialt levinud nimetus lihavõtete jaoks on paasapühad. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna - nii tekkis koorele õrn taimekujutis. Munakoored oli tavaks kokku koguda ja kanadele anda, et need paremini muneksid. Munakoksimine
leesikalehed - rohekashallid värvitoonid; madarajuur - pruunikaspunased värvitoonid; kartulivarred - puhtad hallid värvitoonid; põldosjad - hallikad värvitoonid; kuusekäbid - hallikad värvitoonid; kuuseokkad - rohekad värvitoonid; kivisammal - pruunikad värvitoonid. Tumedate värvitoonide saamiseks värvitakse mitme taimega: pruuni tooni saamiseks näiteks lepalehtedega, hiljem lepakoortega; tumedama madarapunase värvitooni saamiseks värvitakse materjali enne kaselehtedega, hiljem madarajuurtega. Toore taimega värvides tuleb toon kõige tugevam. Taimi säilitatakse kuivatatult õhukindlas nõus. Kuivatatakse väljas päikesevarjulises kohas. Juured pestakse enne kuivatamist. Tugevama värvitooni jaoks kogutakse taimi võrdses koguses värvitava materjaliga. Värvaine põhjalikumaks kättesaamiseks keedetakse taimi kahes vees, võttes 100 g taimede kohta 1-2 liitrit vett. Keedetakse 15-20 minutit, seejärel kurnatakse saadud vedelik värvimisnõusse,
vasika- ja kanalihatoite, urvaputru. Foto lk. 151 – 10.7. Marineeritud räim Foto 10.7. Marineeritud räimed Foto lk. 152 – 10.9. Täidetud munad Foto 10.8. Täidetud munad Karjalaskepäeval (14.apr.) anti väljas töötajale kaasa keedetud mune. Suvistepühal söödi: kohupiimatoite, värsket kala, munavõid, piimasuppe, kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäevaks (24.juuni) tehti (pruuliti) jaaniõlut; söödi kama ja sõira, kamakäkke; küpsetati manna- ja kohupiimakorpe. Lauritsapäeval (10. aug.) küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval (15. aug.) praeti liha ja tehti kooke. Mõnel pool keedeti ka tanguputru. Mihklipäeval (29. sept.) joodi õlut, küpsetati karaskit ja tehti toite lambalihast: keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega,
annaabi.ee 
