Eesti kergejõustiku ajalugu
04 kettaheites ning pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt 1995.
aastal.
2003. aastal valmis lõpuks ka Aravetele 300-meetrise ringrajaga staadion, mis käesoleval
aastal saab endale kummikatte. Loodetavasti leiab nii mõnigi sellest innustust ja seab
endale eesmärgi jõuda vabariigi paremikku.
JÄRVA-JAANI
Järva-Jaanis sai kergejõustiku-alane liikumine alguse vaid pisut hiljem, kui Amblas
küllap naabrite eeskuju nakatas. Esimene spordiplats rajati Orina mõisa juurde (tänapäeva
Kasekoplisse). Sportlik tegevus on seal pidevalt toimunud, ehkki kokkuvõttes pole
kergejõustik kunagi olnud nende edukaim ala. Samas üksikuid häid kergejõustiklasi on
Järva-Jaanist ikka tulnud, juba 1953. aastal tuli Kalju Pukka üleliidulistel maanoorte
mängudel võitjaks kaugushüppes 6.65-ga.
Järva-Jaaniga on seotud NSV Liidu paremikku jõudnud pikamaajooksja ja hilisem tuntud
sporditeadlane Ants Nurmekivi. Tema joostud ajad 5000 meetris - 13.46,8 ja 10 000
meetris - 28
annaabi.ee 
