ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. Piimarasvas on lahustunud ka A-, D ja E- vitamiin, B-karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku Põhilised piimavalgud jaotatakse kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. Kaseiin on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust. Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust- B- laktoglobuliinist ja a laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-glbuliinidest Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim B-laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormine A ja B
Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. · Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. · Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. · Piimarasvas on lahustunud ka A-, D- ja E-vitamiin, -karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. VALGUD · Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku. · Põhilised piimavalgud jaotatakse tinglikult kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. · Kaseiini on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust. · Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust - -laktoglobuliinist ja - laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-globuliinidest. · Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim -laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormina A ja B. · Mõnede lehmatõugude piimas esineb variante C ja D.
annaabi.ee 
