Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Lisaks on vaja ka ühistegevust. On olemas kolme tüüpi sõprust. Neid saab eristada kahel alusel: 1.vastavalt põhjusele ühed sõprused toimuvad kasu pärast(vanade inimeste vaheline sõprus), teised naudingu pärast(noorte inimeste vaheline sõprus), kolmandad on täiuslikud, st soovitakse sõpradele head sõprade endi pärast 2. vastavalt seisundile ülimuslikkus(vanemad lapse suhtes, riigis monarhia), paremus(mees naise suhtes, riigis aristokraatia), võrdsus(vennad omavahel). Täiuslikku sõprust on vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius, tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. Iga laadi 9 sõprussuhe, ükskõik kas kasu, naudingu või loomutäiuse pärast kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist. 27. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
"Ei ole midagi paremat, kui see, kui inimesel on oma töö, mille tegemine on tal loomuses, see on parim nii talle ka teistele inimestele," ütleb Platon. ,,Iga inimest tuleb kohelda sellisena nagu ta on, tema võimete ja väljaõppe valguses ning igalt ühelt oodatakse seda, mida nõuab aus nende ülesannete täitmine, mis vastab tema positsioonile." Igaüks peab täitma oma ülesannet, vaid nii on võimalik kord ja rahu. See ei tähenda, et ühte on vähem vaja kui teist, riik luuakse vajadusest vastastikkuste teenete järele, kuid valitseja ei tohi teha käsitööd ja sõdur valitseda. Jaotuvus nendesse kolme klassi on üldine põhimõte ning seetõttu ei tohi keegi töötada mitmes klassis korraga. Niimoodi korraldatud ühiskonnas ei ole tulemuseks mitte ühe klassi ebaproportsionaalne õnn, vaid kogu terviku õnn, seetõttu on see riik õiglane (ta ei taga võrdsust, huvide rahuldamist ega ka mitte minimaalsete vajaduste täitmist, nagu tänapäeval mõeldakse)
problemaatikat. Kindlasti ei muutu miski üleöö seaduse vastuvõtmisega. Inimeste mõttemallide muutmine võtab aega aastaid ja eestlaste puhul minu arvates hakkavad mõttemallid muutuma siis, kui uus põlvkond peale kasvab. Selle põhjuseks pean ma totaalset tolerantsi puudumist eestlaste hulgas. 2. SVS-ga tekib õiguslik alus, millele toetuda kui on tegemist diskrimineerimisjuhtumiga. Luuakse sõnavara ja juriidiline baas. Pikapeale inimesed harjuvad seadusega ja vaatavad seda kui normaalset nähtust. Alles siis hakkab seadus ka oma tegelikku eesmärki täitma kehtestama soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas. 9 Eelnõus on ka mitmeid nõrku kohti: 1. § 8 p 1 ütleb: "Keelatud on avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
väljaõppe valguses ning igalt ühelt oodatakse seda, mida nõuab aus nende ülesannete täitmine, mis vastab tema positsioonile." Igaüks peab täitma oma ülesannet, vaid nii on võimalik kord ja rahu. 6 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 See ei tähenda, et ühte on vähem vaja kui teist, riik luuakse vajadusest vastastikkuste teenete järele, kuid valitseja ei tohi teha käsitööd ja sõdur valitseda. Jaotuvus nendesse kolme klassi on üldine põhimõte ning seetõttu ei tohi keegi töötada mitmes klassis korraga. Niimoodi korraldatud ühiskonnas ei ole tulemuseks mitte ühe klassi ebaproportsionaalne õnn, vaid kogu terviku õnn, seetõttu on see riik õiglane (ta ei taga võrdsust, huvide rahuldamist ega ka mitte minimaalsete vajaduste täitmist, nagu tänapäeval mõeldakse)
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
· täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel (sõbrad, kes soovivad sõprade endi pärast neile head vastandub kahele esimesele liigile, sest need pole püsivad- täiuslik sõprus võib ainult heade inimeste vahel olla) Sõpruse tüübid vastavalt seisundile · ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes, nt monarhia) · paremus (mees naise suhtes) · võrdsus (vennad omavahel) võrdsus on sõpruse jaoks parim eeldus Aristotelese lahendus : Täiuslikku sõprust on ainult üksikute loomutäiuselt võrdsete inimeste vahel. Kõik need sõpruse vormid sunnivad inimest üles näitama heasoovlikkust, isegi kui ollakse ajendatud kasust ja naudingust. Linnriik põhineb sõprusel ja sellest tulenevast ühisest tegevusest. Probleemsituatsioon Roomas 1. saj eKr Cicero lahendus : vanade väärtuste taastamine . Virtus mehelikkus, mis avaldub sõjas, ent Cicero Kohustustest :
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
Ühtsesse moodusesse midagi teha paneb iga rahvas midagi erilist, rahvuslik eksootika (sisaldub rahvuslikus romantismis). Maailm 18. sajandil mingis mõttes oli Euroopa maailm, muu oli üsna võõras. Edaspidi tungib Euroopa ka mujale. Aafrika avastamine toimub valdavalt 19. sajandil. Romantikud vastanduvad neoklassitsismile, mitte valgustusele, valgustuse ideed kanduvad edasi, valgustus-romantiline kompleks. Kronoloogia on inimeste loodud, et oleks kergem mõelda, korrastamine. Kultuuriepohhide piire ei saa nii täpselt määratleda, alati tuleb tagasi võtta. Valgustus (ja ka muud nähtused) levivad kontsentriliste ringidena. Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi
Wittgenstein keel kui tööriistade kogum, millega mängitakse mingeid mänge. Sõnad ja mõisted pole üksnes asjade fikseeritud nimed, vaid nendega mängitakse kindlate reeglite järgi, tähendust muutes vastavalt reeglitele ja vajadusele. J. Austin ,,How to do things with words", kõneaktide teooria. Lokutiivne (asjade nimetamise funktsioon) ja illokutiivne (ütlemisega tehakse tegu) akt. Näiteks: perekonnaseisuametnik paneb ütlemisega inimesed paari. Käskimine, keelamine, kritiseerimine, sõimamine jne. Mida see tähendas ideede ajaloole? Autor on tegutseja, kes oma loominguga teeb mingeid tegusid ja need teod ei ole suunatud meile, need pole ajatud, vaid on dialoogis oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega, kes temaga koos ühiskonnas tegutsesid. Selleks, et aru saada tema kasutatud sõnade kogutähendusest, peab tundma kaasaega. Selleks, et aru saada vastusest, peab teadma ka
tegevusega. See on õiguse idee, kus põimuvad õiguse tegelik sisu, tema üldkohustuslik iseloom ja vajadusel ka selle rakendamine riigi poolt. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguse ülesanne omandab küllaldaselt üldiseid ja selgeid ettekirjutusi teatud käitumise liigi ja selle määra silmas pidades. Nii luuakse igaühele reaalne võimalus olulises ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Võrdustava õigluse puhul tähendab see seda, et sarnaseid kaasusi tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada. Jaotava õiguse puhul peab arvestama põhimõttega, et igaühele oma. Kolmanda õiguse idee elemendina tuleks näha
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p
muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei
Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine – aadlike rivaliteet au pärast- inimesi, kes ei arvesta teistega >Ühiskond lõhestatud, suguvõsade vaheline võimuvõitlus Uusaegne aadliau Mandeville’i järgi Veritasu traditsioon, selle keelamine “Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära Alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema
esmases embrüonaalses olekus, selleks et õigesti otsustada tema loomuseisundi üle -- siiski ei hakka ma jälgima tema organisatsiooni läbi selle järjestikuste arenguastmete. Ma ei peatu, et uurida loomariigi süsteemis seda, mis inimene võis alguses olla, et saada lõpuks selleks, kes ta on; ma ei uuri, kas (nagu arvas Aristoteles) polnud tema pikad küüned alguses kõverad küünised, kas polnud ta karvane nagu karu ja kas ei määranud tema ideede iseloomu ja piire sel ajal, kui ta kõndis veel neljal jalal, kindlaks maa poole pööratud pilk ning mõne sammu suurune vaateväli. Sel teemal suudaksin ma esitada vaid ähmaseid oletusi, peaaegu väljamõeldisi. Võrdlev anatoomia on alles liiga vähe arenenud ja loodusuurijate vaatlused liiga ebakindlad, selleks et võiksime võtta säärased eeldused tõsikindla arutluse aluseks. Seepärast eeldan ma--jättes kõrvale üleloomulikud teadmised, mis meil selles küsimuses on,
on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste
realism tavaliselt enamike keelefilosoofide jaoks implitsiitseks eelduseks ning kui teisiti ei ütelda, eeldatakse seda ka käesolevas kursuses. Realism tähendab eeldamist, et laused (nt lause ‘Pariis on suurem kui Rooma’) on tõesed või väärad sõltumata meie teadmistest (sellest, kas me teame Pariisi ja Rooma elanike arvu või mitte); seda, et me võime teada konkreetsete lausete tõetingimusi, isegi kui me ei ole suutelised alati kindlaks tegema, kas see tingimus kehtib või mitte (st kumb tõeväärtus antud lausel on); seda, et objektid ja loomulikud liigid eksisteerivad sõltumatult meie võimest neid ära tunda või identifitseerida. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline
- Suletud nimekirjad (kas on kooskõlas ühetaolisusega?) mõjutab passiivse valimisõiguse puhul, kui satud erakonna juhtkonna ebasoosingusse ning seega võimalus nullilähedane - E-hääletamine (kas on vastuolus ühetaolisusega?) valimisvõimalusi on mitmeid ning e-hääletamised ei muuda kaalu ega häälte arvu - Valimisõigus vastavalt laste arvule kumb vanem valib? (kui mõlematel lisahääled, siis peaks ka täisealistel olema 2 häält) - Vastuhääletamine pole mõistlik, kuna hääletatakse positiivsete programmide alusel ning süsteem ei
muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei
segistiga kõik, mis sinna satub, laguneb, peeneneb subatomaarse tasandini ja teisendatakse seejärel energiaks. Seega ei lähe midagi asjatult kaduma. A: Ütleme, et see on siis värav teise maailma? D: See on, nagu sulle ütlesin. Galaktikatevahelised ühendused on tehtud pööris- neelukohtade abil, mis eksisteerivad juba loomise algusest. On selge, et neid saab luua ka kunstlikul teel. A: Kuidas? D: Mõtete ja ülisuure kristalli abil. Projitseerides idee kristalli, luuakse võimendatud mõttevorm, mis loob Maatriksis teatud häire ja see omakorda formeerib füüsilise plaani. Seega, rääkides kosmosest, luuakse midagi kanalitaolist, mis on väga sarnane tunnelile, mis surub kokku vahemaa, luues universumite vahel sidepunkti. A: Siin on vaja teadvustada, et eksisteerib palju universumeid. D: Neid on kümme. A: Ja igaüks on selline nagu meie oma? D: Igaüks on individuaalne. Need on sarnased vaid nende loomise tasandilt ja on
poliitikafilosoofia pärisala. Mis on võim ja miks mõned inimesed on võimupositsioonis teiste üle? Mis on riik, milline on selle loomus ja otstarve? Missugune riik on õiglane, missugune parim? Millest sõltub ühelt poolt riigi jõud ja võimsus ning teiselt poolt selles elava kodaniku väärikas rahulolu ja julgeolek? Kas on häid õigustusi olukorrale, et mõnel inimesel on rohkem omandit kui teistel? Kas ,,vaba mehe vabadusel vabal maal" on mingeid piire? Milline peaks olema seos poliitilise võimu ja majandusliku edukuse vahel? Jne. Nagu igapäevaelustki hästi teada ja eelnevast näha, on poliitika keskselt seotud võimuga. Teeme võimu mõiste esmatutvustuseks paar märkust, teema põhjalikum avamine on kursuse üks telgi. Võim üldiselt on võimukandja suutlikkus midagi sihipäraselt saavutada. Ajalooliselt on kujunenud kaks erineva alusega arusaama võimust. Esimene on ,,võim kellegi üle" (power
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Millised siis on need vaated ja otsused? Piiranguid kehtestades tuleks olla loominguline: 1. Võimaldada indigodele nende ülemäärasel füüsilisel energial vallandada. Arvestage selle hädavajalikkusega igas olukorras: õpetamisel, piiride paikapanemisel, kodu koristamisel jne. 2. Püüdke nii teha, et Te laseksite lapse võimekusel ja tema tugevatelkülgedel ise piire seada. Ärge lämmatage last. Testige tema võimeid turvalises keskkonnas. 3. Üks tähtsamaid aspekte on see, et Te paluksite lapselt abi piiride paika panekul. Tegelikult on paljud indigod rõõmuga valmis endale täiskasvanu toetusel piire seadma . 4. Lapsi tuleks kohelda kui täiskasvanuid ja võrdväärseid, kuidärge koormake neid sealjuures täiskasvanutelt nõutava vastusega. 5
süstematiseerimisega, hüpoteeside kontrollimisega ja kogutud empiiriliste andmete töötlemisega statistilis-matemaatilis meetoditega. Suveräänse rahvusriigi seadusloomet mõjutavad: · juriidiline ekspertiis (konstitutsioonilisus)- · transsnatsionaalne õigus kõikidele meile kohustuslik; kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas; tekib konflikt PS-ega seoses- kumb siis on peamine; transsnatsionaalne õigus ei tohi olla vastuolus PS-ga; seega tuleb jälgida, et ei võetaks rahvusvaheliselt vastu selliseid direktiive, mis on vastuolus siseriikliku PS-ga · sotsiaalne informatsioon - seadusloomes kasutatav õiguse rakendamist mõjutav Sotsiaalse informatsiooni 2 tähendust: · seadusloomes kasutatav teave konkreetse riigi kodanike väärtusorientatsioonide, hinnangute, hoiakute, majandusliku seisundi jms kohta;
Tüdruk, kes on juba korra haiget saanud, pole enam endine! Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mida rohkem me räägime oma tunnetest, seda väiksemad need tunduvad. Tunded on need, mis tekivad sel hetkel, kui Sa oled tundetuse äärel. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Tunnet võib sundida vaikima, kuid talle ei saa määrata piir. Miks inimesed kardavad öelda -armastan. Miks ei julge paluda -kallista. Miks keelavad öelda -suudle. Aga ei karda öelda -unusta.. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Ma armastan seda tunnet, kui keset meie suudlust naeratad. UNI: Uni on vaid unistus, millesse sa laskud siis, kui silmad kinni paned Unemaailmas ei saa me kunagi haiget - see ülesanne on pärismaailmal. Eile nägin ma unes, kuidas sa mind maha jätsid - luba, et see unenägu tõeks ei saa.
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.
Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Selleks, et tegu oleks moraalne peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. 10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Hüpoteetiline imperatiiv käsib midagi teha, kui soovitakse midagi saavutada, näiteks Õpi hoolsasti, kui tahad elus edasi jõuda. Juhul kui inimene ei taha elus edasi jõuda, ei käse hüpoteetiline imperatiiv tal midagi teha. Kategooriline imperatiiv on printsiip, mille alusel saab hinnata maksiimi e
detsember, 1976(XI Anno Satanas) Saatanlik Piibel SISSEJUHATUS See raamat on kirjutatud seepärast, et iga brosüür ja paber, iga ,,salajane" kirjutis, kõik ,,ülihead tööd" nõidusest (mõningate eranditega) pole midagi muud, kui vagatsev pettus süüst tingitud ekslemised ja varjatud jama, mille on kirjutanud maagilise õpetuse kroonikud, kes pole võimelised esitama või ei soovi käsitleda teemat objektiivsest vaatepunktist. Kirjanik kirjaniku järel püüab valge ja musta maagia piire määrata. Neil on õnnestunud asi nii keeruliseks muuta, et tulevane maagiaõpilane teeb end lolliks, kui liigutab mõttetult laua kohal Quija plansetti, seisab pentagrammi sees lootuses näha deemonit, loobib jõuetult I-hingi raudrohurootse või halvaks läinud soolapulki, segab kaarte, et ennustada tulevikku, mis on igasuguse mõtte kaotanud, osaleb seminaridel, mis tema enesehinnangule ja ka rahakotile halvasti mõjuvad, ühesõnaga teeb ennast täielikuks idioodiks kõigi nende silmis,
Piisab, kui neil on sobiv loogiline vorm. Näiteks: (1) Kõik üliõpilased tuleks Siberisse saata (2) Grigori on üliõpilane (3) Grigori tuleks Siberisse saata 2) Preskriptivism lubab mistahes universaliseeritud triviaalset kaalutlust pidada moraaliotsustusteks. Näiteks: (1) Igaüks peaks esmaspäeva pärastlõunal oma kõhtumasseerima.(2) Praegu on esmaspäeva päraslõuna.(3) Järelikult peaksime me kõik oma kõhtu masseerima. 3) Preskriptivism ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. Pole takistusi moraalipõhimõtete võinende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. Kognitivism Kui eetikaväited on sellised väited, mida saab pidada kas tõeseks või vääraks, siis on järgmised võimalused: (1) leidub tõeseid eetikaväiteid. (REALISM) (2) eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid. (VEATEOORIA) Epistemoloogilises plaanis on kaitstud ka
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
