Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? - sarnased materjalid

muusik, mozart, amadeus, rase, iget, petanud, noorh, imalik, perfektne, naval, faktorid, tammsaar, parima, vajutada, tipus, toiduraha, algt, konsentratsioon, muusikakoolis, sarjas, mber
thumbnail
1
docx

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

näinud ja pidevalt vaadanud oma vanemate tegevust, mis on olnud muusikaga seotud. Ja kuna lastele hakkavad kergelt asjad ja oskused külge, siis on ka neil suur soodumus käia tulevikus oma vanematega sama rada. Siit võib paralleele tõmmata ka Wolfgang Amadeus Mozartiga. Tema isa oli kuulus kapellmeister ja ilmselt hakkas Mozartilegi isa tegevust jälgides muusika järjest rohkem huvi pakkuma. Ega ilmaasjata ei öelda, et igas lapses on peidus Mozart. Seda võib võtta nii sõna-sõnalt, kui ka metafoorina. Mõne väikese Mozarti anne ei tule välja musikaalselt, vaid ta võib olla hoopis hea matemaatik või väitleja, aga ega see ei tähenda, et ta on teistest vähem võimekam. Samas on inimesi, kellel pole palju looduse poolt kaasa antud, kuid kellel on tohutu tahtmine saada paremaks. Inimene hakkab kõvasti vaeva nägema, et omandada vajalikud oskused. Tihtipeale on see inimene lõpuks võimekam, kui see kellele on

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

sugugi mitte ainult visuaalset pärilikkust. Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad. Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja. Olen enam kui veendunud, et isegi kui Mozart poleks tahtnud muusikuks

Muusikaajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsust on tihti seostatud pärilikkusega. Näiteks võib tuua klassitsismiajastu tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju järgimata. Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne

Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas musikaalsus on pärilik või õptav?

öelda: ,,Ma teen muusikat." Erinevus tuleneb sellest, et musikaalsed inimesed tõesti panevad kogu oma ande teostesse ning kirjutavad/esitavad need nii, et kõigil on hea kuulata. Maailmas leidub mitmeid kuulsaid perekondi, mille liikmeteks olid erinevate põlvkondade muusikud. Kui sageli väidetakse, et anded esinevad üle põlve, siis Mozartite suguvõsa puhul see nii ei olnud. Wolfgang Amadeus Mozarti vanaisa oli raamatuköitja ning temal puudus musikaalsus, Mozarti isa Leopold Mozart alustas oma muusikakarjääri aga kooripoisina ning sealt arendas ennast edasi. Temast sai lõpuks kuulus Salzburgi õukonna kapellmeister ning helilooja. Seega võib öelda, et Leopold Mozart õppis musikaalsust, kuid Wolfgang Amadeus Mozartile pärandati musikaalsus. Selle perekonna puhul pole anded esinenud üle põlve ­ ka Mozarti kuuest lapsest kaks tegelesid muusikaga (üks oli pianist ning teine helilooja). Edasi nende perekonnas aga musikaalsus ei

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas muusikaline anne on pärilik või õpitav

Kas muusikaline andekus on pärilik või õpitav? Meie ümber tundub olevat palju andekaid inimesi, aga seda me täpselt ei tea, kas nende oskused on päritud või nad on selle kallal lihtsalt palju vaeva näinud. Enamasti on nii, et kui inimene on olnud enda eluajal muusikaliselt andekas, kandub see edasi ka tema lastele. Samas tuleks aga ka selle lapsega veidike vaeva näha , muidu läheks kogu see edasi kandunud muusikaline andekus kaotsi ja kui temaga koolis ei tegelda ,on see tõeline ande raiskamine.Inimene võib küll tunduda hea muusikalise kuulmisega olevat, aga seda annet ei rakenda ta tõeliselt mitte kunagi.Siin võib näiteks tuua W.A Mozarti, kes oli tõeline geenius sünnist saati, aga ta sai ka parima oma aja muusikaõpetuse. Samas on inimesi, kellel pole erilist sünnipärast annet, aga neil on siiski olemas üks suur alustala, ehk huvi muusika vastu(Nagu Haydn), See tekib enamasti inimesel ühel eluperioodil ja ta otsustab kõvasti vaeva nägema ha

Muusika
22 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) Imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija- ülivõrretesr Mozarti puhul ei pääse. Kahtlemata tuli Mozart ilmale erakordsete võimetega: haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Kuid sama erakordne oli keskkond, kus ta sündis: tema isa Leopold Mozart kuulus 18. sajandi keskel Kes- Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka, ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning, mis kõige olulisem, erakordne muusikapedagoog. Oma poja arengut ja kujunemist juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning lõi talle selleks parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed

Muusikaajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Klassitsistlik muusika, Haydn, Mozart

altiviiul, tsello) JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Esimene klassitsismi suurmeister * Töötas vürst Esterhazy õukonnas * ,,Papa Haydn" (hüüdnime sai juba oma elu ajal) LOOMING * Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks * 104 sümfooniat, tuntuimad * nr 45 (,,Lahkumissümfoonia") * nr 94 (,,Üllatussümfoonia") *70 keelpillikvartetti * 19 instrumentaalkontserti * 24 ooperit * Oratooriumid, sh ,,Aastaajad" ,,Loomine" * ,,Keisrilaul"- ,,Keisrikvartett" II osa WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756 Salzburg- 1791 Viin) (Suri 35 aastaselt) * Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja * Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima * Mozart ei leidnud kogu elu oma võimetele väärilist ametikohta. Ta astus välja õukonnamuusikute hulgast. * Alates 1781 aastast töötas Viinis vabakutselise muusikuna, heliloojana, klaveriõpetajana. Andis alguses väga menukaid kontserte. LOOMING * ligi 50 sümfooniat * 27 klaverikontserti * Ooperid ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm"

Muusikaajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.

Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Wolfgang Amadeus Mozart

Wolfgang Amadeus Mozart W.A.Mozart sündis 27. Jaanuaril 1756 Salzburgis ja suri 5.detsembril 1791 Viinis. Ta elas 35 aastaseks. Tema isa oli muusikapedagoog ja kapellmeister Leopold Mozart ning ema oli Anna Maria Pertilini. 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa.

Muusika
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pjotr Tšaikovski ja vene muusika olukord

Pjotr Tsaikovski ja vene muusika olukord Pjotr Iljits Tsaikovski elas 1840 ­ 1893 ning ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajaja ja Vene muusika psüsholoogilise suuna peaaesindaja. Tsaikovski oli romantistlik helilooja. Ta sündis haritlaste perekonnas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Aastatel 1850 - 1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Vene Muusikaühingu juures. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konsenvatooriumi ning lõpetas selle 1865. aastal. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku tööga, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konsenvatooriumis, kus töötas aastani 1878. Koostas mitu teooriaõpikut. 1868. aastal

Muusikaajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas musikaalsus on õpitav või päritav - essee

helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised. Kuid arvan,et kui sul on suurepärased muusikalised geenid aga sa ei tööta selle nimel, et saada paremaks, siis sa ei saa ka. Näiteks geeniuseks ja imelapseks nimetatud Wolfgang Amadeus Mozartil oli kappellmeistrist isa poolt saadud ,,head" muusikalised geenid, kuid juba 3 aastaselt harjutas ta juba mitmeid tunde päevas. Michael Howe kirjutab raamatus Genius Explained, et Mozarti esikteosed polnud midagi erilist võrreldes küpsete heliloojatega. Tema esimesed heliloomingud olid üldsegi teiste autorite tööde ümberseaded, mille oli kirja pannud tema isa (kes võis omalt poolt midagi lisada). Mozarti täielikest

Muusika
16 allalaadimist
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ajastut , mis ei sünnita uusi muusikavorme, nim. ars subtiliori’ks. Seda ajastut iseloomustab peen ja maneerlik kunst. Julgemalt kasutati lühikesi noodivältusi, lubati endale helide kõrgendamist ja madaldamist. Muusika 14. sajandi Itaalias. Trecento Trecento tähistab 14. sajandi kultuuri Itaalias-tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Muusikaajaloos tähistab mõiste omapärast mitmehäälset muusikakultuuri. Trecento loomise suukuju on pime muusik Francesco Landino-temalt on säilinud 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d. Ta jõudis laulvuseni, kus meloodia on palju rahulikum kui varasemas madrigalistiilis. Madrigal ja caccia Tähtsaim lauluvorm Itaalias 14. saj oli madrigal-enamasti kahehäälne, alumine hääl lihtsam, sisuks karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli caccia(it. Keeles „jaht“)-tavaliselt 3-häälne, alumine hääl kõige rahulikum. MADALMAADE MUUSIKA 15-16 SAJAND

Muusika ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Wolfgang Amadeus Mozarti ’’Kuldse klassika’’ sümfooniad

Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri

Muusika
7 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Klassitsism muusikas

Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja laialdasemale publikule, kellest suurem osa oli asjatundlik. Nüüd oli heliloojal näidata oma tõelist palet ja luua selliseid teoseid, milliseid ta kõige paremini teha oskas. Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. Christoph Willibald Gluck (1714 – 1787) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck:

Klassikaline muusika
7 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Liturgia ja kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat

Muusika
61 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

1520- 1530 ,teg. aeg 1560- 1600 16.saj. II pool esiplaanil It. ,madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes välja mitu uut koolkonda. Ideaaliks sai jõuline, värvirohke ,isikupärane väljendus ,polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse , suurema efekti (tihti sokeeriva) huvides vastandasid heliloojad kaugete helistike värve ning leiutasid võtteid , millega teha teksti kujundid lause "nähtavaks". Ekspresiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku. Oma ajastu väljapsistvaim muusik Orlandus Lassaaus(1530- 1594)-on ühendanud loomingus kõik parima oma ajastu it. ,pr. ja saksa muusikast. Sündinud Pr. ja Belgia piirialal ,väljapaistvalt andekas, tegi kiirelt karjääri- töötas Pariisis, Itaalias, Münchenis- oodatud külaline tähtsamates õukondades. Vanemas eas langes depresiooni ja domineeris kannatuse ja surma teema.(üle 70 missa,3 reekviemi, 4 passioni, 2 kogumikku kabelilaule, üle 500 moteti, 450 it. ,pr., sak. keelset ilmalikku laulu)

Muusika
139 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Wolfgang Amadeus Mozart (Referaat)

Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps,geenius,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt annavad alles pika elu vältel omandatud kogemused

Muusikaajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Wolfgang Amadeus Mozart

10B 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Klassitsismiajastu muusika.........................................................................................................3 Wolfgang Amadeus Mozart........................................................................................................4 ,,Võluflööt"..................................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus......................................................................................

Muusika
42 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kordamine muusikaks, klassitsism

muusikateos. Küsimused: 1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism? 1750 – 1900 aastal. 2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode. a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3. Too välja klassitsismiajastu tähtsamad saavutused. Filosoofia – Rene Decartes, Voltaire, Diderot Skulptuur – Antonio Canova „Amor ja Psyche“, E.M Falconet „Vaskratsanik“ Teadud – James Watt – arumasin, James Cook – avardas teadmisi Vaikse ookeani kohta. Arhitektuur – raekoda Tartus, kivisild Tartus, Tartu Ülikool Kirjanud – Goethe, Schiller Maalikunst - Jacques-Louis David “Horatiuste Vanne”

Muusikaõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

33. Keda võib pidada tuntumaks baltisaksa soololaululoojaks? August Heinrich von Weyrauch Pikemad küsimused: 1. Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi I poolel. Esimesed tähtsamad eesti kirikumuusika loojad õppisid Cimze seminaris. Mõned neist õppisid Peterburi Konservatooriumis. Järgmise kahe põlvkonna muusikud on aga peamiselt õppinud Peterburi Konservatooriumis. Johannes Kappel oli organist, esimene eesti kutseline muusik, kirjutas palju koorilaule. Koorikantaadid. Aleksander Läte kirjutas palju koorilaule, oli organist. Koorilaulud vaimulikuks otstarbeks. Rudolf Tobias kirjutas palju vaimulikke laule, kantaate, oratooriumi. Cyrillius Kreegi looming oli väga suur. Tegi kirikuviiside seadeid, rahvapäraseid koraaliviiside seadeid, palju rahvaviise segakooridele ja meeskooridele, kaanoneid. 2. Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi II poolel

Muusikaajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

OOPER, OPERETT ja MUUSIKAL

Primadonna on ooperi naispeategelane. Aaria on tehniliselt keerukas soololaul milles saab laulja oma meisterlikust demonstreerida. Sellele eelneb tavaliselt jutustav kõnelaul ­ retsitatiiv. Mitme tegelase ühislaulu nim. ansambliks. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Maailmakuulsad ooperid : Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" Operett. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad

Muusika
45 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Wolfgang Amadeus Mozart - lapsepõlv ja elukäik

Peetri Põhikool Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Koostaja: Mihkel Majori Juhendaja: Leili Valdas Peetri, 2007 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. Mozart oli juba väiksena väga andekas. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme. Isa oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht . Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada . Wolfgang polnud veel

Muusika
71 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Wolfgang Amadeus Mozart

Sissejuhatus Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid : Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Nimetus "Viini klassikaline koolkond" pole päris korrektne, kuna kolm heliloojat on liiga vähe, et moodustada koolkonda; nad olid kõik eri põlvkondadest; töötasid Viinis eri aegadel; puutusid isiklikult väga vähe kokku. Mina valisin Viini klassikutest endale meeldiva Wolfgang Amadeus Mozarti, kuna arvan, et ta oli tõeliselt andekas ning hakkas varakult muusikapalasid komponeerima. Kahju on

Muusikaajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Wolfgang Amadeus Mozart - slideshow eluloost

WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart Mozart oli Austria helilooja, üks maailma suurimaid heliloojaid ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Lapsgeenius W. A. Mozarti vanemad W. A. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja temast viis aastat vanemõde Maria Anna (pereringis tuntud kui Nannerl) elasid lapseeast vanemaks. W. A. Mozarti elulugu Hariduse sai Wolfgang oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja

Muusikaajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, arvukalt instrumentaalkontserte, 16 ooperit ja veel arvukalt mitmeid erinevaid liiki teoseid. Tema kaks tuntuimat oratooriumi on „Loomine“ ja „Aastaajad“. Ta looming oli väga mahukas, seda läbis huumor ja humanism. Haydni teostes oli tasakaalus harmoonia, meloodia ja rütm ning ta oli tuntud ka sümfoonia isana. Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) oli Austria helilooja ja Viini klassik. Ta sündis Salzburgis. Mozarti isa oli Sallzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja ta ema oli Anna Maria Pertlin. Ta oli oma perekonna 7 lapsest noorim. Vaid Wolfgang ja ta õde, Maria Anna, elasid lapseeast vanemaks. Ka Mozarti eluiga ei olnud kuigi pikk, ainult 35 aastat. Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Wolfgangi muusikalised oskused avastati juba väga varakult

Referaat
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kõne "tänapäeva muusika"

Kõne Austatud õpetaja, kallid klassikaaslased. Mul on väga hea meel rääkida täna, kaunil novembrikuul, nii paeluval ja lummaval teemal, kui seda on tänapäeva noorte lemmikmuusika. Muusika on noorte fännide elus keskse tähendusega. Lemmikmuusika järgi identifitseeritakse ennast ja teisi. Muusikaline maitse määrab inimese mingisse ringkonda, mille kaudu ta ennast teadvustab ja teistega vastandab. Suhtlemine toimub peamiselt muusikat kuulates või sellest rääkides. Eriti nooremad on kindlamini kinni ühes muusikastiilis, mille järgi nad ennast teadvustavad, sinna juurde kuulub tihti ka väline imidz. Oluline koht on DJ'l, kelle tähtsus on suuresti tõusnud tänu tehnika arengule. Tänapäeval on plaadid toodetud nii, et lõpliku kuju muusikale annab DJ oma miksimisega. DJ-d on lemmik muusika kultuuri autoriteedid, kellel on teistega võrreldes enam subkultuurilist kapitali, nad tunnevad hästi muusikat, neil on sidemeid se

Eesti keel
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja

Alternatiivpedagoogika
17 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beethoven,Mozart

tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes. 19)WOLFGANG AMADEUS MOZART(1756 - 1791) Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid

Muusikaajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Fakte muusika ajaloost

kontsertidest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga oboed, löökpillid ja muud instrumendid.

Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muusikaajalugu Klassitsism 18.sajand, Mozart, Haydn, Beethoven

Muusikud hakkasid oma teostega elatist teenima, üha rohkem hakati heliloojatelt ise lugusid tellima. ... 5. Muusikainstrumendid klassitsismi ajastul. Soolopilliks sai klaver, mis vahetas välja klavessiini. Kujunes sümfooniaorkestri koosseis. I, II viiul, vioola, altviiul, tsello, kontrabass, oboe, flööt, klarnet, fagott, tropmetid, tromboonid, metsasarved. 6. Viini klassikalise koolkonna liidrid ja nende sümfooniate arv. F.Joseph Haydn (104 sümfooniat) Wolfgang Amadeus Mozart ( 41 sümfooniat) Ludwig van Beethoven (9 sümfooniat) 7. Euroopa Liidu hümni autor, teos ja kust see pärit on? Beethoven, sümfoonia nr 9, 4.osa "Ood rõõmule". "Ood rõõmule" on Schilleri luuletus, millele Beethoven otsustas luua muusika ning lisada lõpupalaks. 8. Ooperi liigid, seletus + näide · Opera seria ­ tõsine ooper, tegelased pärinesid Kreeka-Rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost. Konflikt oli väärtuste mitte inimeste vahel

Muusikaajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tšaikovski – inimene ja helilooja

Tsaikovski ­ inimene ja helilooja Pjotr Iljits Tsaikovski (vene keeles - o) oli vene romantistlik helilooja ja vene klassikalise sümfoonia rajajaid. Seda suurepärast heliloojat ei ole võimalik unustada. Pjotr on kirjutanud oopereid, ballette, sümfooniaid, klaveri- ja viiulikontserte, kantaate ja romansse. Tema loomingusse kuuluvad kõrgelt hinnatud teosed. Alustades ooperitega ,,Jevgeni Onegin" või ,,Padaemand" ja lõpetades ballettidega ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ning ,,Pähklipureja". Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas haritlaste perekonnas. Tsaikovski geniaalne musikaalsus avaldus varakult. Nende perekonnas õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid just Pjotr oli teistest andekam, kohusetundlikum ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Nagu on teada, oli just Pjotr see imelaps, kelle peas ,,mängis muusika". Olles 9. aastane kolis Tsaikovski perekond Peterburgi, kus Pjotr läks õigusteaduste kooli, seal hakka

Muusika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“

Muusikaretsensioon Pjotr Tsaikovski balett ,,Luikede järv" Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kas

Muusika
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun