Tema sidus vihkamise ja Põrgu müüdi. Ta väidab, et: ,,Põrgu müüt esindab kogu seda õelust, kättemaksuiha, isekust, julmust, vihkamist ja autust, mis inimese südames võib peituda" (Robert Green Ingersoll s.a). See lause paneb mind mõtlema, et viha tundmine on nagu põrgus põlemine, vaatamata sellele, et ma ei ole usklik ja sellest tulenevalt ka põrgut ja paradiisi ei usu nii nagu kirikus käijad. Omades suhteliselt elavat ettekujutusvõimet võiks olla põrgu midagi sellist nagu vihkamine kui tundmus ja tegevus, mis sarnaneb põrgus olemisele. Minu sisemus on torgitud teravatest nõeltest (või tuleleekidest), mis sunnivad mind tegutsema, mõtlema ja kätte maksma, mis ei anna mulle rahu ei päeval ega ööl. Mis ei lase mul magada rahus, peas keerlemas aina üks mõte. Vihates elaksin ma nagu maa pealses põrgus ja ma ei suuda nautida kõike seda head, mida elu mulle pakub. Mõeldes sellele, kuidas ma olen vahel lapsikult öelnud mõnele sõbrale, et: ,, Ma